september on nii pagana lühike
Käisime Lätis, Zalieneki puukoolis, mis jääb Jelgava lähedale, sarapuu sortide järel. Eesti puukoolidest ma suurt ei leidnud v a 'Fuscorubra' . Meil kasvab all metsatukas harilik sarapuu, eks orav on üle tee toonud. Mitu põõsast on. Lugesin Joel Rosenbergi raamatut "Pähkleid oma aiast.Soome pähklikasvatuse teejuht" ja mõtlesin, et miks mitte, võsapargi servas oleks neile ruumi ja pajuvõsa jms peab kohanemise aastatel külmad tuuled kinni. Rein Sanderi raamatust sain teada, et kasvamine edeneb paremini kui mõne vana sarapuu alt pinnast lisada mükoriisa tekkeks. 20 päeva hiljem nendin, et ma ei toonud seda pinnast, aga eks jõuab ka.
Sordid: 'Aurea' jäi minust Pmäe aeda, oli juba liiga suureks kasvanud, et välja kaevata ja kaasa tuua. Ostsin uue.Siis need lokilised, sellepärast, et nad meeldisid KSJ-le. Neile on vaja ka kohta, jeerum, nad peaksid ju nähtaval olema. Valge mooruspuu istutasime keset parki, soe, valge koht. Vähemasti ma loodan.
Minu paljuräägitud hiina lumeroosi tited, lõpuks sain aru, kes on kes ja panin mõned potti ka, õnneks vaid mõned, sest selle kuumaga andsid nad lihtsalt otsad. Õngitsesin siis maaaluse osa koos imeväikese kasvupungaga välja ja istutasin titepeenrasse, näis.
Meconopsise seemned korjasin ära, vaja külvata. Lugesin põhjanõlval kokku, siin-seal epide varjus on kolm-neli taime, kes peaks siis järgmisel aastal õitsema minema. Tänavu õitseski ainult üks, aga selle eest rikkalikult.Pühapäeval ajasin taskusse tiibpojengi seemned, nood olid just maha pudenemas. Hariliku pojengi seemneid korjasin ka naljaviluks, kuigi kas see just mõistlik tegevus on, et kui tärkavad ja kasvama ka lähevad, siis peab keegi nendega tegelema ju.
Pühapäev oli kuldne ja mulle tundus, et ma sain nii palju tehtud, aga tegelikult pudenes näppude vahelt ja maha sai istutatud Betula pendula ' Trost's Dwarf', kes kuulu poolest on pirtsakas ja ümber paigutatud enelas. Eelmisel nädalal alustasin põõsapeenra pikendamist, sest muidu ei mahu kraam ära ja kõike ma komposti ka loopima ei hakka. Enamuse astilbedest ilmselt küll, kuigi niiskemas kasvukohas on nad tublid pinnakatjad ja umbrohtu ka enda sisse ei lase. Midagi /kedagi istutasin veel. Esimest korda üle pika aja oli mul muttidest kasu, nad olid selle lõigu täiesti läbi käigutanud, mul oli vaja vaid heinatuustid välja juurida ja naks oligi ruutmeeter juures. Seda on muidugi vähe. :)
Klassika: ruumi meil on, aga kohti on vähe. Karin andis mulle lahkelt südaja aktiniida taimi. Mul on plaan neid kasvatada veidi teisel moel, nii nagu viinamarja kasvatatakse. Aktiniidiaga on veidi keerulisem kui viinamarjaga, kui viimane kasvab kohanedes kuivas kohas, siis aktiniida tahaks ikka veidi paremaid vee tingimusi. Pluss see, et ma veel ei tea, kes neist proua ja kes härra. Kui üks isastaim viljastab ära kuus emastaime, siis ei ole ju mõtet tervet põldu härrasid täis panna. :)Üks rida sai ikka kevadel ka juba maha istutatud, koos teise aktiniidia liigiga. Nii et neid on mul juba neljas kohas :P Põhjanõlva õunapuu alla sai üks häda-istutus tehtud, nüüd on Panteoni juures ka kolm taime ja üks lepa all. Noh et ikka tore oleks. Ma oskan nüüd ka juba õitsemise ajal vahet teha, milline on isasõis ja milline emasõis. Lehestiku värvumine annab ka hea vihje, aga päris üks-ühele see ei kehti, nt varjus värvuvad nad vähem. Potitaimed sel hooajal paraku ei õitsenud.
Mõte pärineb muidugi jälle raamatust :) Endiselt hindan väga kõrgelt Robert Piiri raamatut "Vähetuntud marjad aias". Kuidas aktiniidiat lõigata, seda uurisin juutuubist muidugi. Ma olen aeglase sammuga, viinamarja tänavu ei püganud, tahtsin, et ta saavutaks veidi suuremad mõõtmed, sest kasvama panin ta ju sügisel maha torgatud pistoksast. Ikka nii nagu mul isa neid paljundab.
Ja nii ma murrangi pead, kuhu see suurepärane spaleer siis luua.
Tiigi taha ka ei saa, sest seal on kevadel põhjavesi nii kõrgel, et kõik kasvab varbaidpidi vees.
See mõttes siplemine on veidi frustreeriv, aga ühel hetkel käib kõps ära ja siis on paigas nagu omaenese tarkusest :)
Lugesin täna oma 2019.aasta aiapäevikut, nii armas :D ja mitte just väga naiivne, ikka selline otsustav aednik.
... järgneb
sest sordid ja liigid puha esitlemata ja kirja panemata ja seenekänd andis ka esimese saagi ja siis ma leidsin ühest teisest metsast suursirmiku ja uudiseid on üksjagu ...
P.S. vihmaussid keerutavad laupäevast alates lehti, kisub vist sügiseks.
See on nii armsalt tuttav, et ruumi on aga kohta ei ole :)
VastaKustuta+1 :D Ruumi on, aga kohti ei ole! No nii tabav!
VastaKustuta