üks vana mustand vilust kevadest ;)

 

Vilu on see kevad ja seda mitte õhusooja pärast, vaid pigem lõikavalt külma tuule pärast. Ma sain talvel aias ka väiksemate kihtideta hakkama :) 

Eile ei toiminud ka kella kaheksa reegel, s.t. enamasti jääb kaheksa paiku tuul vaiksemaks, aga võta näpust.

Toomingas on kaugemal nõlval metsa servas lehte läinud, epid ajavad õienuppe välja, kolmiklilled on soojemas kohas juba valmis õitsema-kohe-kui-sooja-saab. Hakkasin tasapisi peenraid talvest puhastama. Mõnes kohas käib see koos multšimisega. 

Kivila tahaks ka veidi sibistamist, mõnes kohas on ohtralt karukella seemikuid, neid õige pisikesi, kui mõnel õhtul aega nokitseda, siis tahaks alles jätta. Las nad paljunevad seni, kuni umbrohu hulka arvan. Esimesel pildil ongi Peedimäelt pärit seemik, kes meeldib mulle väga oma värvi poolest, see on puhkedes soe roosa, lõheroosa? Roosa krants :) 

Tegelikult võiks lauspäikese kivila üsna lihtsalt teha, varakevadel pulsatillad massiliselt, suvel mõni okaskera või lehtpuu või kõrrelised ja kivid, kivid ja ongi kõik.  Ilusad kivid peavad olema, neid mul napib.

Valged on ka puhkenud, aga neid pole jõudnud pildistada. 

Täna tundub, et mul on peenardes ohtralt ruumi, suures kivilas ja põõsapeenras, aga tegelikult ikka pole ka. Sünged plaanid - viskan välja kõik näritud ja järatud okaspuud. Nartsissid, kes tulevad alles nüüd suvaliselt välja, pistan kasvuhoone külje alla, astilbede vahele, seal saavad oma sibulaid nuumata nii kaua kui neile meeldib või vaja on.  Need on veel eelmisest aednikust jäänud ja huvitav, et selleks läks neli kevadet! Ma loodan, et nad on need valged, lihtõielised, see oleks tore, mõned juba ostsin eelmisel aastal

...