lumejudinast vaprusvärinateni, nii soe nii soe

 

Märtsi paar päikselist nädalat tõmbas kasvuhoones elu käima. Ma polegi nii vara redist külvanud, aga mitte sellepärast, et kevad oleks kuidagi eriline, vaid lihtsalt pole selle peale tulnud. KSJ armastab rediseid ja mina ka, noh külvasingi säuhh kasvukasse kuumaasikate keskele millalgi 18.märtsi paiku. 

Just siis, kui esimesed epid end õitsema sättisid, tuli külmalaine ja -13C, isegi -10C oleks mu ära ehmatanud. Katteloorid läksid käiku kahe-kolme kihiga ja peale veel mullikile.

Kui ma räägin, et kasutan mullikilet kattena, siis esimene reaktsioon on, et see ju õhku läbi ei lase.Ma ei hoia seda taimede peal lõputult, selle kevade rekord oli kaks päeva, sest liiga külm oli. Tavaliselt võtan hommikul katted maha. Pigem on küsimus selles, et mullikilele tekib kondensvesi ja ma pean paanid õhtuks kuivaks saama, sest märga kilet ma katmiseks ei kasuta. Üks võimalus on raputada, aga siis saavad riided märjaks :) , teine võimalus on panna kuivama nagu pesu :)
Kahel külmapäeval viskasidki redised end mullast üles, harvendamise lükkasin edasi.
13.04.22.
Nädalavahetuse ilm on eluoluline, eelmisel laupäeval ja pühapäeval oli üks igavene puhumine ja alates lõunast visati kapaga küll vett küll lörtsi. Nii palju jõudsin küll tähele panna, et kirss-kontpuu on ometi õitsema hakanud, tal võttis tubli 4-5 aastat, aga eks kolimine pani aasta otsa nagu naksti.

Uus nädal tõi ilma soojenemise ja meie mets lõi kohe linnulaulust kajama. Tegin põhjanõlval esimese pealsete lõikamise ja esimese multsimise ka, aga üldiselt on kõik värskelt lume alt tulnud, kole ja ligane.
Minu suvelõpu ümberpaigutus, mille põhjuseks oli lodjapuu välja juurimine, hakkab nüüd tulemusi näitama. KSJ nurises, et tema sinililled on kadunud. Nad ei ole kadunud, lihtsalt veidi laiali paigutet.

Tiibeti lumeroosi (jah, ma tean, et uus nimi on hiina lumeroos), külje all on esimesed tited ka väljas, nii et kui minu külv ei tööta, siis isekülv toimib. Kaks hommikut on maa jälle valge olnud, aga see on väike miinus, ühel ööl jäid taimed kasvukas katteta, aga kõik oli ok. 

Põõsapeenras lõikasin põõsaid tagasi ja vaatasin, mis välja sulas. Krookusi polegi minu üllatuseks laiali veetud veel. 

Täna hommikul tabas mind korraks kevad paanika, et pood vaja sättida ja üldse, et nüüd kohe läheb soojaks ja siis on selline tunne, et on vaja kohe kõik ära teha. Taimekastide sisu välja vahetada, tomatikülvidel müks anda, et mis passivad jne jne 

Ma tegin sügisel kasepeenrast ohtralt pilte, et kaardistada, kes kus kasvab ja kelle ma välja kaevan ja kuhu ma siis panen ja-ma-ei-hakka-põõsapeenart-laiendama-aga ... olen isegi märkmikku kirjutanud, kellega vaja kevadel tegeleda. 
Kuhu pagan panna säralilled! ja kahvatud krüsanteemid?!

14.04.22
Õhtused tunnid. Eile oli õndsalt tuulevaikne, mitte et tuul halba teeks, maad vaja ju kuivatada, aga mõnusalt soe võrreldes eelmiste päevadega. Lõpetasin õhtu puude ladumisega. Mulle meeldib. Maa lõhnas, kuldnokk laulis nii, et vaat et oksa pealt alla ei kuku :), puud lõhnasid ka. Istusin vahepeal paku otsas ja lihtsalt lasin sel kevadel endast läbi voolata. 

Tänane hommik oli soe, ilm sätib vihmale. Tegin aias tiiru ja oh, kuidas oleks tahtnud siin kauem olla. Pikalt ja muretult. Vaadata kuidas kevad iga päevaga kasvab ja muudab. Kalad tiigis hakkasid lupsu lööma juba esimesel päeval pärast jää sulamist. Konnad ukerdavad ka ringi juba.



15-17.04.22

Jätkuv kevad paanika. Maa on veel külm, aga konnad juba kalpsavad. Reede ja laupäeva juulitasin niisama, ladusin puid, põletasin neid kände, mida teisaldada ei saa, aga vedelema jätta ka mitte. Kasvuhoones lõhnavad haldjatiivad. Kõik liigid ei lõhna, aga mõned küll. Tegin esimese kastmise. 
Kuuri juures varises esimene talvise puuriida ots. KSJ ütleb, et see on loogiline, nii peabki. Mina vana ladujana nii ei arva, kehvalt ladusin selle otsa. :) 

Kasuaiandusest. Sel kevadel vahetan kastide alust katet, s.t. lõikan suurest mistrast, mis mul umbrohtu matab, ühe tüki ja see läheb kastide alla ja kõrvale, et ei peaks niitma. Eeltööna tuleb vana ära võtta ja selleks kastid tühjaks teha. Uue sisu jaoks olen kogunud puulehti jms kraami. Pealmine mullakiht on ka olemas. Mõtlesin kasvukas katsetada murulauguga, mul on seal liivane serv ja sipelgatele see meeldib, vaatame kas murulauk neid peletab.

Kõige uskumatum aga tundub mulle see, et hiired suutsid ära süüa topinamburi mugulad! Ma istutasin nad kasvuhoone otsa, et hullu suve kuumusega mingit varju tekitada, mis muide toimis päris hästi. Need tomatid, kes varju said, olid paremas seisus kui need, kes otse päikeses. Pmäel, kus oli hiiri nagu putru, jäi maapirni kevadeks ikka massiliselt. Lisaks oli see hea põhjus kasvuhoonesse kolida, ma avastasin märtsis, et taimepottide vahele on pesa tehtud ja värsketest tõusmetest vooderus tehtud. Mis tähendab, et maapirn tuleb teise kohta panna, aga kuhu?! Kahju, et siilid hiiri ei püüa, kohtasin eile ühte siili, sibas vilkalt kuuri suunas ja tegi siis seda Potteri värki - haihtus seina sisse ...


Pühade ajal vahtisin peenraid, et mis otsad välja tulevad ja kellest ma loobun jne jne. 
Martagonid ajavad otsi välja ja need on vägevad. Karulauk sai külmaga kergelt pihta, aga ajab muidugi uusi lehti.  

Käisime pühapäeval sinilillel. Osa nende kasvukohast oli hävinud, sest mets maha võetud. Varsti on meil vaja hakata sinililli ka looduskaitse alla võtma.  Muidu aga imetlesin neid variatsioone, mis tekkinud on, värvid valgest õrn-roosani, siis kergete üleminekutega sinised, päikeses juba pleekinud, mõned alles puhkemas. Milline pinnas, sarapuu ja muude lehekõdu, männiokastega, see oli nagu kerge vaip seal metsa all, mitmete aastate kihid. Mu haldjatiibadele meeldiks ka selline muld. 

Pühapäeva õhtul leidsin panteoni* alt saepuru seest lumekupu! Tubli 100 meetrit kaugemal kasvukohast. Huvitav, kas tassisin mina oma jalanõudega või linnud? Siras rõõmsalt nagu see teinegi seal põhjanõlval. 

Mets rõkkab linnulaulust, eriti hommikul ja õhtul enne loojangut. Kõva sebimine käib. 
Kõik need päikeselised päevad ja ma ei pildistanudki, kogu aeg mõtlesin, et homme, homme ...
Mul siin põhiliselt võrkiirised, nüüd juba teisel pool maja, lumeroosid, amuuri adoonis. Lumeroose on 4 liiki? või oli see 5. Rohkem polegi vaja. Mõned neist annavad massiliselt isekülvi.  


Must lumeroos on tore, tal on palju õisi ja nagu eelmiselgi kevadel, saavad mõned poriseks.














Nii et talv sai läbi! Eile nägime siin-seal metsa servas lund! Uskumatu :) 

*panteoni nimi tekkis kuidagi iseenesest ja muigavas kõneviisis. Tähistab katusealust.




Kommentaarid

  1. kevad, kevad :) imeline aeg kui ilm soosib, täna oli jälle üsna kabe ( eestipärane, riided seljast, riided selga jne), ma koduse inimesena saan istuda ja imetleda ja imestada nii palju kui süda lustib, teeb kadedaks eksole :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, epidel on väga peen aroom. Haha, potteriwärki. :) Aga ilus aeg on praegu tõesti. Eks sai teist pikisilmi ka oodatud. :)

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused