7 päeva samm, kevadeni on 2 päeva!


tiibeti lumeroos, uue nimega hiina lumeroos, püsib kevade graafikus. Eelmisel kevadel olen teda umbes samal ajal pildistanud, aga siis oli lumi sulanud. Tänavune tulemine on otse jääst ja lumest. Imeline!

Päikeseline nädal sooja sabaga sulatab lund. Meil jagub seda veel siia-sinna. Heinamaale ja põhjanõlvale. 



Kusjuures lumi kannab endiselt, isegi sulaga ei vaju läbi. Lumepiir taandub tasapisi. Aspari peenar on otsapidi välja sulanud ja kivilad ka. Näadalatagused vaated.


Eile oli tiigijääl esimest korda veekiht peal. Ööga jäätus muidugi ära.

Lodumetsa turbaaugud 
Sügavamal veel jääs.

Ma kuulsin mingil päeval lõokest, KSJ ütles, et ei ole võimalik, põllud veel lumes ju. Ma ei lasknud end sellest häirida. Lindude sidinat on tublisti juurde tulnud ja KSJ pani linnumajad üles. Küllap kuldnokad jõuavad siis, kui adoonised kõrgemad ja õitsemas, saavad jälle minu lilledega kosja minna :)


Amuuri adoonis on kaks nädalat ühel ja samal kõrgusel püsinud või kui siis tsipakese kasvus kerkinud.
Tema kasvukoht on kevadel päikese käes ja siin sulab lumi esimesena. Kiidan aednikku, hea koht!
See helepruun puru on sügisene kohvipaks. 
Lumekuppudega ongi läinud nii nagu ma kartsin, augusti mulla pööramine on nad teadmata suunas paisanud. Vähemasti on võsapargi tutsukene alles ja ma loodan, et külvab.

Märtsi alguses


Sel kevadel olen kaseokste kummardaja, parimad hange õõnestajad. Võsapargis trügib ohtralt lumikellukeste ninasid lume seest. Ma istutasin eelmisel kevadel neid sinna juurde. Käisime ühest kivihunnikust kaevandamas. Masterplaan on, et ühel ilusal kevadel saab seal lumikellukeste keskel jalutada, nii et puudealune valendab ja hiljem sinililledest sinetab ja siis jälle ülastest valendab. 




Kaskede juures, kus nädalajagu lumi sulanud



Varakevadega on lugu nii, et ei pea olema teab mis uhkeid ja erilisi, lumikellukesed teevad juba suurt rõõmu. Tiibeti lumeroosi võiks muidugi ka rohkem olla. Eelmisel kevadel kogusin ta seemned ja külvasin kohe kuhugile anumasse :) Eks siis nüüd ole näha, kuhu. Üldjuhul ma kriban ikka peale, kes on, aga ... Isekülviga on see lugu, et varem kasvas siin kõrvuti kaks lumeroosi, nii et võimalik, et rohisin välja vms. 


Kasvuhoones on juba elu tärganud, ma ei ole veel katmisrallit alustanud, KSJ-i rõõmuks külvasin rea redist ja külvan ilmselt veel, et katsetada ja piire kombata.
Sel talvel kasutasin kasvukas kuivi lepalehti, puistasin kihi peale enne kui alla kahtkümmet lubati. Lehed kogusin varakult, lepp poetab ju vara oma lehed, ajasin kotti ja panin katuse alla ootele. Ühe korra kasutasin enda rahustamiseks ka mullikilega katmist, aga siis läks jälle suhteliselt soojaks ja võtsin ära. Nüüd hakkab see jama, et kas kasta või veel mitte kasta. Lepalehed saavad puruks ja tolmuks ja kaevan mulla sisse. 
Võrkiiriste otsad on väljas. Ma loodan, et neil on aega, nii u paar nädalat. Head algavat kevadet!








Kommentaarid

  1. Nii armas kirjutamine, peaaegu nagu loits minu jaoks vähemalt. See mõte metsaalusest, mis esiti valendab ja siis sinetab on ilus mõte. Üldse on sul seal juba imeline aed. annaks nüüd jumalad, et me sel aastal saaks seal tiiru ära käia. Kui ka mitte mööda nõlvu kapata, siis tiigiparvel ühe jäätise süüa ja tunda, et elu on vaatamata sellele, et see on kohati õudne ometigi ka ilus. Imelist kevadet teie aeda.

    VastaKustuta
  2. Tiibeti lumeroos on tõeline iludus. Ma loodan, et Sa leiad oma külvid ja taimed. Kasvata neid siis hoolega ja vb jagub sõpradelegi! ;)

    Käisin ka möödunud nädalavahetusel metsas. Lumi on tõesti kõva. Ja nii tugev, et kannab isegi põtrasid! Tõsilugu. Seda üllatavam on, kuidas need väikesed lilled ja õied ennast sellest jääst ja lumest suudavad läbi suruda.

    Ilusat-ilusat kevade algust ja loodan minagi ükskord sinna aeda jõuda!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused