soojalaines

 

Pikajalisel blogimisel tekib üks miinus, kipud end kordama :) Õnneks on ikka veel taimi, keda vaja kas istutada või ümber istutada. Maa ei ole veel ära külmunud :)  Minu hooaeg saab hoopis teise kuju siis, kui kella keeratakse, õhtune valge pooltund on siis naksti otsas. Edasi sõltub juba nädalavahetuse ilmadest, eelmine oli igatahes mõnus. Nädala sees ... on õhtuseks ajaks pealamp, aga see on rohkem sööstu-režiimil või nagu moes on öelda - tööampsudena. Mis toredad sügise märgid veel olemas on peale pealambi kasutamise vajaduse? Kitsed tulevad tiigi kaldale viimaseid rohelisi krõmpsutama ja hiired lainetena kööki. Väikesed põldhiired, kes on nii kerged, et lipsavad lõksust läbi, aga saba kipub neil vahele jääma. Laine ulatus ja hoog sõltub sellest, kui külmaks läheb ja kas vahepeal läheb soojaks tagasi.Ei, meil ei ole endiselt kassi ja ei, me ei võta endiselt kassi, koera, lehma ega kanu. Meil on nugis ja orav ja võõrad kassid, kes õnneks või kahjuks meie kööki ei külasta. Ükskord valame uue põranda nagunii ja siis pole hiirelaine enam teema. 

September ja oktoober olid meie kandis pigem sademete vaesed, nii näitab tiigi ja kaevu veetase. Eelmisest sügisest mäletan, et oktoobris sadas tuimalt ja palju. Kui nüüd november järgi ei võta, siis saame talvel rohkesti vihma/lund, sest kuidagi need asjad looduses tasakaalu lähevad. Nii palju on ikka sadanud, et võsapargis on maa mõnusalt pehme. 

Ameerika ambrapuu (Liquidambar styraciflua). Uskumatud sügisvärvid tal, tumepunased, suisa mustjad ja kollased ja punased, oranzid...  Kirjandusallikate ja praktikute andmetel meil külmaõrn ja soovidega. Kes tahab rohkem teada, lugege Tapio Varese kirjatükke, sest minu kogemus on ju alles nii pikuke, et see oleks rohkem nagu pealtnägijate pealtnägija seletamine.  Mul kasvas ta maja külje all ja alustas kõrgusest 20 cm, nüüd on juba veidi pikem. Vaja oli uut kohta, sest see oli ajutine ja pealegi tuleb katuselt lumi kaela ja mitte niisama helbeke, vaid ikka mauhh - pool katusetäit. Ambrapuu väärib tähelepanu ja kelle on aias soe nurk, hankige ja kasvatage. 






ja siin ongi nüüd see koht, kus ma saan öelda, et küll ma olen rahul. Ma olen oma potitaimedega mitu kevadet paremat kohta otsinud, et õue eluga kohanemine läheks sujuvalt. Seal, kus võiks olla hea, seal on kõige külmem jne jne Lõpuks leidsin koha, kus on hea ja koha, kus on soojem ja mis peamine, mul on siin ruumi ja arenguruumi ja ma sain KSJ nõusse, et (majandus) ehitised nihkuvad veidi edasi. 




Kuidas ma tean, et siin on soojem? Paljasääri testimiseks on veidi hiljavõitu, aga mul on siin ju epimeediumite titepeenar, kus seemikud erinevas kõrguses ja kui mujal aias hakkas sügisvärve näitama kaks nädalat varem, siis siin alles nädal tagasi. Pluss potis olnud hostad. 
Vihmaussid hakkasid lehti keerutama ikkagi oktoobri teisel nädalal, männiokasteni pole nad veel jõudnud või pole ma valgel ajal märganud.

Pimeda ajaga seoses on üks muhe seik. Käisin nimelt pärast tööd pealambiga kontrollimas, kas peletuspotid ikka toimivad, sest hommikul oli kitsetrio meil aias ju. Jõudsin raagus nõiapuuni ja vaatan, et mis imelikud lehed tal tekkinud on ja taipasin, et õitseb! Pimedas on hämmingu kuidagi suurem :) Tegelikult peaks tema õitsemise aeg ikka varakevadesse jääma, sest tegu on värd-nõiapuuga. Müügist kaasa tulnud sildil olev sort on ka vale, aga see selleks. Mul on meeles küll, et augustis seisin ta juures, et mis mõttes, sa oled nii suur ja kasvad siin nii kaua juba (3a), aga ei õitse?! Kevadel olgu õied olla! Nojah.


Ilmselt peaks virgiinia lumepuu juurest ka läbi astuma ja talle  epsitlit lugema :) Nali naljaks, nad meeldivad mulle mõlemad ja üks nõiapuu on mul veel istutamata. 

Mis mulle sügise juures meeldib, eriti just sooja hilissügise juures - see on nagu mu laisad hommikud, kiire on kadunud, lähtun tundest - mida tahan täna teha, sest plaanid võivad ju olla, aga tunne on tähtsam. Nokitsen siin ja seal, lõpetan asju. Kõik, mis ma teen on tuleviku tarvis - võsapark saab jälle rohkem seda nägu, mis mul mõttes mõlgub. Taimed on talvekorteris, aga olen jätnud endale mõnusa sättimise ja mekutamise mõneks vihmaseks laupäevaks. Pojengipeenar võib juhtuda jääbki ka sel aastal labidaga rohimata ja uuel hooajal multsin neid jälle niidusega. 
Külvamiseks on vara, lähevad veel hoogu.

Üks tore töö on veel teha, seemikud grilltikkudega ära märkida, kevadel kipub kärsitus suur olema ja siis võib juhtuda, et käid neist üle ja läinud nad ongi.
Kolm kotti lepalehti on põhjanõlvale vaja laotada, sellest saab kevadeks mõnus huumusekiht. 

Mõnusat nädalavahetust!

P.S. vahetasin blogi ülesehitust, et lugemine oleks telefoni "sõbralikum." Natuke peab veel kohandama, eks tasapisi nihkub paika. Kui väga närvidele hakkab käima, siis vahetan välja. 
Lauseehitus tahaks toimetamist, aga küllap olete minu kappava stiiliga juba harjunud. :)









Kommentaarid

  1. Mulle meeldib sinu kappav stiil ja uus kujundus on nunnu kuigi ma telefoni lugemiseks ei kasuta :)

    VastaKustuta
  2. Mina küll kordamises ja kordustes probleemi ei näe. Tekitabki rütmi, vb harmooniatki! :D Ja kordamine on tarkuse ema ning iga uus on ammu unustatu vana,, ning muud toredad ütlemised. Eks seda kordamist võib-olla tajud Sa ise, vaevalt et teised.
    Ma oleks rõõmus, kui siia sagedamini mõni rida ja pilt satuks! ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kordus aias on tõepoolest hea ja lihtsustab aedniku elu ka. Suunab pilku, tekitab tõepoolest teise rütmi. Kui teistes keskkondades pilte jms jagada, siis on kõik nii enesestmõistetav ja teada, aga plaanis on rohkem kribada, sest aeg on selline, et tahaks muu müra asemel lugeda miskit, mis on toimub täna, aga mõjub homme. Kõige pimedamal ajal on valgus kõige lähemal ;)

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused