mis siin ikka uudist, lumi, kitsed, leevikesed

Pärast mullust ebatalve on päris tore jälgida nii rõõmu kui soigumist lume teemadel.  Eile hommikul läksin bussi peale ja tee ääres olid lapsed juba kelgutamas - miinus kaksteist neid ei seganud. Hea kelguilm :) Kell 8 hommikul!

Üllatus, et jõuluks tuli lumi maha. Üllatus, et jaanuaris tuli veel lund ja veel lund ja veel. Kihiti, sekka sulailma ka. Kõige külmem oli - 22C, seda öösel. 

(6.veebruari hommikul -20C, 7.veebr.hommikul juba soojem -18C) ja sel nädalal teeb veel külma. Nagu ikka kui suurem miinus möödas, tundub väike miinus nii soe, nii soe. 

Õuetaimed on lume all soojas, kasvukas on nagu on, pole katnud. Seal soojendab maa.

...

Teadagi lammutasime eelmisel aastal saunavare ja rajasime suure kivila. Lumi toob kõik lagedale - kogu selle jõugu, kes meie kandis jälgi teeb vee  ja maa peale. Meie tiik on jääs ja jäljeradu täis.

Kitsed ja rebane. Need on kitserajad  ja üks rada viib otse turbapeenrani. 

Kitsed käivad salkadena ja üksikult. Täna nägin ära selle tüübi, kellega olen katmismängu ja takistusriba mänginud. Esiteks nakitses ta mustikate kallal - panin võrgu peale. Siis siirdus ta kivilasse - siin okaspuu vorme - kelle jaoks võrku ei jätkunud, panin mustast plastist kastid peale. Siis ta siirdus edasi - kalmiate lehed pandi nahka - sättisin võrgud peale. Siis siirdus ta juba rodode suunas - sättisin õue toolid risti-rästi ette. 

Mul peaks kusagil plastist võrku olema, mille saab männi tüve ümbert panna ... 

Lumekiht kasvab ja eks ta otsib söögivaheldust - kuuski meil on igat kasvu, aga need pole ilmselt nii head.

Linde käib külmaga palju söömas. Leevikesi on kümnete kaupa, see väga ei üllata, ma kuulen neid siin suve läbi, elavad ilmselt all metsas. Sel talvel on üllatavalt isegi põldvarblasi, keda ma suvel kohanud pole. Rasvatihased, põhjatihased, sinitihased ja siis siisikesed. Täna hommikul oli musträstas tagasi. Kraadiklaas näitas -17C. Rästas käibki suurema külmaga. Puukoristajate paar.

Toidan päevalille seemnetega, need sobivad kõigile. Meil on lindude tarbeks maja, toru ja kera. Kera sobib väikestele lindudele, toru küljes käib rohkem rasvatihaseid. Igal hommikul lükkan maapinnalt uue lumekihi ära ja sinna poetan ka seemneid neile, kellele see maja värk ei sobi. Majaga on see lugu, et kõige suuremad hõivavad pinna ja teisi sisse ei lase. Varblased on ainukesed, kelle jaoks pole probleemi kambakesi sinna mahtuda.

Huvitav on ka see, et tihased ei karda eriti. Kui tulen maja täitma vms, siis nad ootavad, ei lenda ära.Sirelites on hea turvaline ilmselt. Nojah ja nad ei ole mind lendu tõusmas näinud :) 

Õhtul kell viis veel suur valge. Mõnus! 

Nädalavahetusel tegin lisakülvid. Lihtsalt hämmastav kui palju igasuguseid seemneid on kogutud. Lubasin, et teen platsi puhtaks ja edasi ainult mõõdukalt. Lubadused, lubadused.

P.S. kes iganes suure kivila alla käigud tegi, mink see pole, sest muidu oleks tal ka jäljerida ju.