Lehed

esmaspäev, 2. november 2020

vembrisse

Oktoober 17. laupäev oli jahe ent päikeseline. Kitsed nosivad juba mitmendat nädalat kurerehade lehti, esmajärjekorras tumedalehelised, siis juba heledamad ja lõpuks Geranium renardii lehed. Aed-mõõl sobib neile ka, nad otsiks nagu karvasemat ja karedamat kraami. Taevale tänu, epide lehti nad pole õppinud sööma :) võõras värk. Hakkasin elupuu vormidele võrku ümber panema, need on järgmine valik, kui rohttaimed külmaga ära vajuvad.

Kaskede lehed hakkavad hõrenema ja võsa-park hakkab läbi paistma, natuke nukraks teeb, et valge aeg nii jõudsalt kahaneb. Kasuaias saab veel vaarikaid ja kuumaasikaid. Nädalavahetusel küürisin kasvuka puhtaks. Eile tuli esimene lörts. 


Nüüd on turbapeenra värvide aeg, kuigi jah, roosid õitsevad endiselt uhkesti. `Pink Blanket`on avanud teise kihi õisi. Kännasmustikad on uhke sügisvärviga.




Maha on  panemata selle hooaja uued sibulikud. Ostsin juurde võrkiiriseid ja lisaks ka botaanilisi tulpe.  Plaan  oli sibulikega sel nädalavahetusel tegeleda, aga ei jõudnud, tuleb nädala sees ära tippida.

Puud on veel lehes, isegi lepad. Sel aastal ma linnast lehti ei too, vaatan oma krundil ringi. Metsa-augud on veel veevabad, sealt saab head kraami ja põhjanõlva tarbeks on mul üks hea koht lehtede varumiseks. Mänd on ohtralt okkaid poetanud ja nii jagus kivila servas kasvavate epide multšimiseks üks pangetäis. Eks ole näha, kuidas sügis tuleb, paar nädalavahetust on ehk püsikülmadeni aega, võib-olla ka rohkem.  



1.november
... 
Mõtlesin täna sellele, kuidas mu hooaeg on aastatega aina pikemaks veninud. Üks põhjus on muidugi soojad sügised. Tänavu räägitakse, et olevat eriliselt soe, aga viimased kolm sügist ongi üsna leebed olnud. September oli pikalt soe ja oktoobris vaid üks kerge naks külma. Tuult on vähe olnud ja sadanud ka mõõdukalt, vähemasti meie tiigi veetase pole oluliselt tõusnud ja metsa-augud kannatavad isegi peale minna.

Kraamisin taimeplatsi musta kile üles ja tuulutasin kevadeks katteloore. Kogusin kokku lepalehed ja muu kraami, millest mulda saab. Tavaliselt jõuavad lepalehed novembriks "haihtuda", sedapuhku sain jaole. 
Puistasin osa põhjanõlvale ja osa läks lehekomposti tegemiseks.  Võrgukomposter on aeglane viis lehekomposti tarbeks. Kihid on tublisti kokku vajunud, iroonilisel kombel on kompostri kõrval olev lehehunnik jõudnud mullaks saada :) 

Kaselehti pole jõudnud veel kokku kraapida, sest need püsisid pikalt puus ja siis jälle polnud mul selleks aega. Üks osa segunes männiokastega ja tulemuseks oli huvitav multsisegu.

Mul on ikka veel istutamata üks Hamamelis x intermedia 'Arnold Promise', sest üks kasvab põhjanõlval ja ' Orange Beauty' suures kivilas ja üks sort on suurte puude vahel, see peaks 'Diane' olema. Sõnaga, tegemist on dubletiga :) ja ma pole talle kohta veel leidnud. Mõlgutasin loobumise mõtteid, nüüd siis värvus ta nii et raske mööda minna :) 
See, et lehtede sügisvärvus oleneb mitmest põhjusest, pole mulle uudis ent nii ilusat ranti pole ammu kohanud :) Puhtalt uudishimust tuleb talle koht leida, et näha, kas ta kordab tulemust mõnel teisel soojal sügisel.

Värd-nõiapuu kasvab ju aeglaselt, aga ega ta igavesti nii väikeseks ja aeglaseks jää, sestap tuleb loobuda sellest mõttest, et istutaks kuhugile akna alla :D  Põõsapeenrasse ka ei taha panna, see on juba parajas suuruses, eks ma pean seda ka meeles pidama, et siin aias tegutseb üks aednik ning pole mõtet ennast üle koormata, siis pole enam tore. 

Käisime KSJ-ga Hiiumaal ja võtsime aega olemiseks. Mina jõudsin rohkem metsa ja mere äärde. KSJ-l oli lestadega toimetamist (mulle kala puhastamist ei usaldata, jee!) Mina kõndisin metsast mereni ja tagasi.




Vihm oli hõre, tuul pihustas viimasegi. Enne mind oli rannas rebane käinud ja koer jälgi teinud. Adru oleks saanud kotti ajada või minu seenepange, aga lonkisin niisama, see oli nii mõnus. Pildistamiseks pilves, aga siis tuli päike ka korraks välja ja vikerkaar. Pöörasin metsa tagasi.



Ega seal eksimise võimalust polegi. Ühel pool meri, teisel pool tee. Liikusin tee poole ja avastasin, et aed ees. Saartel ja rannikul tähendab aed enamasti seda, et kusagil on veised või lambad või hobused või ...
Kujutlesin korraks filmi "Siin me oleme", kus prowwa  karjus appi, appi ... Ma olen kohtunud korra ühe uudishimuliku karjaga, see oli huvitav kogemus pehmelt öeldes :) ja andis meie paadimatkale vürtsi juurde :)  

Hakkasin aiast kaugemale liikuma ja tagasi sinna, kust ma tulin. Keegi oli metsa veidi nihutanud, aga õnneks mitte väga ) Jõudsin väikesele lagendikule, mis oli lehterkukeseeni otsast otsani täis. Korjasin pange täis ja liikusin edasi ja leidsin raja jälle üles. 

Männimets on eriline, nii palju valgust ja selgust! Sõin mustikaid ja pohli ja leidsin ühe koha, kus kukemari mustas. Ma pole sellist marjade rohkust ammu kohanud, mandril teevad korilased juba pooleks septembriks puhta töö. Malvastes oli mere poole liikudes lehtpuid ja madalamat maad ja põdrakärbseid.

Teisel päeval käisime minu tungival nõudmisel Ristnas. Siin oli lihtne, nagu metsa varjust välja astusime, saime kohe märjaks. Esmalt esikülg, pärast selg :D tuul oli lihtsalt nii tugev ja vihm jämedam, aga see puhub su eriliselt klaariks.  Korralikuks matkaks või retkeks on ikka õiget riietust vaja.  

Meie panus Hiiumaa floorasse :)  Quercus robur `Stryptemonde` Kohtume harva, aga rõõm seda suurem. Pärast dendroloogia seltsi suvepäevi, nüüd juba mitu  aastat tagasi, ostsime Tartust paar põnevat tamme. Kivitamm ( Quercus petraea) istutasime Tondilossi põllule, ´Stryptemonde` Hiiumaale KSJ vanaema talu õuele.


Läks vuhinal kasvama. Nüüd uuendasime kaitsevõrku ja mina pügasin heina maha, et hiirtel poleks pesakohta.
Hiiumaal näikse tammed puhtad olevat, nii meie tammeke ka. Sügisvärv on tal kaunis.Lõhislehine `Stryptemonde`sarnaneb `Pectinataga`, lihtsalt tema lehehõlmad on kitsamad.  



Ma loodan, et ta sirgub suureks puuks ja et ühel ilusal päeval seisab keegi tema võra all ja tunneb temast rõõmu.

Mõnusat vembrit kõigile!




5 kommentaari:

  1. Väga ilus tammeke, nii puhevil ja õhuline. Tea, kas kui puu saab suuremaks ja tihedamaks, kaob see eriline lehepitsi effekt?

    Ristna on ka mulle koht, kus Hiiumaal käies tahaks alati jõuda. Erilise olemisega paik!

    VastaKustuta
  2. jah, seda oleks huvitav teada. Guugeldamine ei andnud mulle ühtegi suure puu pilti :) Kui aga rändmine jälle taastub, siis peaks botaanikaaedades selle pilguga ringi vaatama.
    Järgmine põnev koht on siis, kui tõrud tulevad :)

    VastaKustuta
  3. Imetlen sellist suhet loodusega ja tohutut võimet vaeva näha ilu nimel.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänan, see on väga heldelt öeldud, muutis mu päeva ilusaks!

      Kustuta
    2. Väga ilus pitsiline tammepuu :) Ja Hiiumaal on alati nii hea, see on nagu muinasjutumaa...

      Kustuta