Lehed

teisipäev, 29. september 2020

kivila 2

 

Suurest kivilast. Selle ala üle on mul väga hea meel, sest ma ootasin, et ma saaks ta paika juba esimesel hilissuvel. 

Algus on klassikaline - kivid, okaspuud, kõrrelised. See on nö põhiraam, millest võib edasi arendada sellist suunda nagu aednikule meeldib. 

Mis asja veidi keerulisemaks teeb - koht on päikesele ja tuultele avatud, varju on siin väga lühikest aega, s.t. okaspuud ja varakevadine päike. Esimesed sügistuuled puhusid ogaputke pikali :)


Siin on suurtest kividest abi - need annavad mõnele taimele varju ja hoiavad niiskust. 

Rajatud on see nii, et väike kivila, mis kruusa peal, läheb sujuvalt üle suureks kivilaks, mille pinnas on lõuna-osariikidele omaselt savine. Pärast sauna fassaadi lammutamist rulliti seda pinnast muidugi nii palju edasi-tagasi, et ega see mullale kasuks ei tulnud. Istutades segasin kotimulda istutus aukudesse, et juurdumine oleks hõlpsam.

Kuna meil on aias avarust ja rohelust piisavalt, siis olen lisanud värve ja tekitanud kontraste. Serv läheb üle turba peenraks, mille katkestab suur harilik kuusk ja kelle hommikupoolses küljes asub põhjanõlv, aia varjuala. 






Üleminekud. Kuna ma tahtsin katsetada erinevaid lahendusi, siis "peitsin" lubjakividest kivila kiiluna suurte maakivide vahele. Loomulikult ei ole see valmis :) , hakkan juba sellise vaatega harjuma. Lõpuni ei saa seda veel teha, sest serv, mis jääb murukamara poole tuleb toetada suurte kividega. Siit peab aiatraktoriga läbi pääsema. Mõned taimed olen siiski paika pannud. Pinnaseks segasin liiva mullaga, rohkem liiva, vähem mulda.



toores külgvaade :) Lubjakivi meil on. Neid on siin kunagi radadeks kasutatud ja neid kerkib. Lisaks tõi KSJ ühe platsikese jagu treppide tegemiseks.




Mis võib nihu minna? See väike osa on madalamal ja voolava vee pärast ma ei muretse, see läheb allapoole, aga niiskus võib siin küll suurem olla ja temperatuurid madalamad. Vaatame, kuidas sellega läheb. 

Kipun end kordama, et kui kopamees kive paigaldas, siis ei märganud ma, et suured kivid said kuidagi ebaloomulikult ühtlase rivina, liiga korrapäraselt siis. Minu plaan on seda korrapära hajutada. Kive esialgu kangutama ei hakka, asja saab parandada taimede või teiste kividega. Ütleme nii, et ma pole veel sellega kuigi kaugele jõudnud. 

Lisatööd tekitab kivide vaheline pinnas - hea koht umbrohule, pluss äär. Mõne prao istutan täis, see serv jääb päris pikalt varju. Liivaga täitmine  ... ei ole ka mõtekas. Kive täis toppida - see umbrohutõrjena ei tööta, siis peab enne rohimist kivid eemaldama. Eks ma mingi lahenduse leian. Suure kivila eest läheb tee, mida mööda saab nt traktor vms sõita. Kõrgus maapinnast ehk kivide kõrgus on u pool meetrit.


Kivila rajad, neid ei ole veel. See lohuke, mis pildilt paistab, saab varsti mullaga täidetud. Praegu olen toimetanud nii, et silun oma astumised üle.

Taimed. Kõrgekasvulisi põõsaid siia ei tule, üks nõiapuu välja arvatud, värd-nõiapuu (Hamamelis x intermedia) `Orange Beauty`, ta on aeglasekasvuline. Valitud õitsemise aja ja värvuse järgi. Okaspuu vormidest muidugi korea nulg `Green Carpet`, üks mu lemmikuid, sest ta ongi sellise kasvukujuga nagu lubatud - laiuv, aga kompaktne. Paar pinnakatteroosi, `Pink Blanket` ja `pean nime vaatama :) `punaseõieline. Mulle meeldivad lihtõielised roosid, õied ei lähe vihmadega lappama. 



Kõrrelised. Kõrgeid kõrrelisi kasvab mul siin-seal ja ma olen nendega väga rahul. Suur kivila on sisuliselt vee ääres ja maja poolt vaadatuna on kõrrelised nagu kerge kardin või õhulised sambad. Nad on vastupidavad ja nendega on vähe vaeva. Olen alati tahtnud kõrreliste ilu esile tuua, nad sobivad oivaliselt igasse koduaeda, aga neid kohtab rohkem avalikus haljastuses.

Ainuroog (Hakonechloa macra) Lisaks liigile on mul aias hetkel neli sorti: `All Gold`, `Aureola`, `Albostriata`ja sellest suvest ka `Nicolas`. Seni olen neid põhjanõlval kasvatanud, sel kevadel kolisin/jagasin mõned sordid ümber. Meil võib ta külmaõrn olla ent siiani on kõik kenasti vastu pidanud. Pmäel kasvas liiga kuivas kasvukohas ja oli seetõttu veidi aeglane. Sordid on värvikad, aga liik ise on ka väga sümpaatne sahistaja.





Hall aruhein, ( Festuca glauca) . Kruusas tegid sipelgad sinna pesa, nii et enne kui ma nad maha istutasin, leotasin sipelgad välja. Väga vastupidavad tuustid, peab ütlema. Ostetud kaubandusvõrgu sügis müügist 2015. Muud ma nendega polegi teinud kui teatud aja tagant käsi-rehaga kamminud. 


Harilik alang `Red Baron`. Alguses istutasin ümber ühe puhma, siis vaatasin, et võiks rohkem olla ja lisasin väiksemaid. Kõrrelistest olen siia istutanud veel roog-sinihelmika sorte, nt `Transparent`, `Windspile`, `Cordoba`jne. Luht-kastevart jne ja muidugi igihaljast kaerandit.

Pmäele maha jäänud lemmikute asemel ostsin uued: jaapani männi (Pinus parviflora) `Shirobana`, kes eelmises aias kasvas väga uhkeks ja ilusaks, jäin teda igatsema. Hariliku männi (Pinus sylvestris) `Doone Valley`, kes kõrbes ära pärast ümber kolimist. Teda pidin kauem otsima, Lätist leidsin lõpuks.
Parema koha sai jaapani lehis (Larix kaempheri) `Tunis` ja nibin-nabin paar kuuse- ja  nulu vormi. Siia ikka mahub päris palju :) 

Mikrobioota (Microbiota decussata) `Carnival`vireles ootepeenras kaks kevadet. Uues kohas on ta suurema  osa ajast  kivi taga varjus. Vaatan, kuidas edenema hakkab. Mulle mikrobiootad meeldivad. 



Ühe poolvarjulise serva jätsin epimeediumitele. Nemad said paika üsna alguses, et neil oleks aega päikeselisema kasvukohaga kohaneda. Järgmisel aastal on nad juba rohkem nähtaval. Tanaka pärgenelas peaks üle ääre kaarduma ja neile kerget varju pakkuma.

Kui eriti olulised olid paika saanud, hakkas see faas, mis on rajamisel veidi mängulisem või loomingulisem - kerad, tuustid, sambad ja värvid. Vaatad üldpilti lähedalt ja kaugelt ja otsustad, mida sa lisada tahad - ümarat vormi või õhulisemat või rahustavat igihaljast. Mõtled kevadele ja mõtled sügisele, kuidas see kõik siis välja näeb. See on huvitav ja pausidega töö. 

Scmidti puju `Nana` istutasin põõsapeenrasse eelmisel sügisel. Varakevadel olin kindel, et nüüd kooleb liigniiskuse kätte ära. Kolisin ära ja terve suve ta muudkui laienes ja laienes. Äärmiselt ilus värvitoon ja kaunis vorm.


Sügisel ostsin paar kidurikku juurde, need juurdusid kärmesti ja on kosunud. Ma loodan, et järgmisel hooajal on mul siin kolm helendavat paksukest. Näis.

Sügise peale mõeldes istutasin suvel kauni kukeharja (Sedum spectabile) `Icebergi` Kompaktne, madalakasvuline ja valgeõieline. 

Lähiajal tipin kasvama võrkiirised ja mõned botaanilised tulbid, et kevadel oleks pilt rõõmsam. 

Laskumine vee äärde - väga pidulikult kõlab, teostus on veidi konarlikum. KSJ-i heakskiitu see ei saavuta :) , sest astmed on ebaühtlase vahe ja kõrgusega. Otseteed läbi kivila ma ei teinud, alla saab nii vasakult kui paremalt. 

Veel tähelepanekuid - suured kivid on tugevad magnetid väikestele lastele, neid lihtsalt kisub sinna turnima, eriti selles faasis kui taimi veel pole. Ilmselt kisub ka siis, kui taimed on paigas. Laste tarvis oleks mõistlik rajada mingi alternatiivne.

... pärast paari nädalast pausi sai kivilasse lisatud vana linnapuu, pärna tüvi. Sellest aga järgmine kord, koos turbaservaga.






3 kommentaari:

  1. ...helendavad paksukesed... ��

    VastaKustuta
  2. punane roos 'Little Artist' ? Lugesin temast eelmisel suvel Su blogist ja olen siiani armunud. Leidsin nüüd koha ka väljamaalt, kust teda tellida saaks.

    VastaKustuta
  3. Huvitav, et see kiviteema ikka meile eestlastele nii vajalik kipub olema. Ise ma nii suurte kamakatega mängima ei kipu, kuid hindan neid, kes sellise vaeva ette võtavad! ;)

    Kõrreliste sirgumist ja sahisemist tahaks kord ka näha!

    VastaKustuta