enam ei mäletagi, millal ma selle postituse kirjutasin :)

Alustame ikka pehmemate väärtustega. Paris on mul teisel katsel ja ma ei imestaks, kui katsed pole üksteise otsa sattunud :D
Igatahes olin ma üllatunud, sest siis oli õues ikka külm-külm kui ta end ilmutas.

Tänavusest kevadest:
1. olid ööd jaanuaris ja veebruaris rohkem plussis kui aprillis -mais
2.soe algus põhjanõlval ärgitas kasvu ja siis tuli temperatuuride kõikumine, huvitav oli liike jälgida, kes kuidas reageeris ja üllataval kombel oli külmakahjustusi vähem kui mullu selles mõttes, et epid on uued õievarred kasvatanud nende asemel, mis lonti vajusid.
3.okaspuud on mul siin tublisti pihta saanud, aprillis ilmselt, tugevate tuulte aegu. Harilik kuusk muidugi kõige vähem ja elupuud olid ka ok. Korea nulu sordid, mis on ka loogiline, uus kasvukoht ja üks-kaks olid juba nõdrakesed varem. Idakuusk on hetkel sellise näoga, et ma ei tea, kas kõik on ok või mitte. Võsa-pargis hakkas hõlmikpuu pungi näitama ja väikeses kivilas on ´Trollil`ka kerge nihe. Üllatav oli aga mikrobioota põdemine ja eks mul tuleb mõned järeldused teha. Poolel krundil on maa raske, kaevates jääb pinnas labida külge. Seal, kus selline savi, sinna tuleb ka ohakas oma sügava juurega pinnast õhutama. Naat on selle kõrval kuldne umbrohi.
Sellise pinnasega tegingi endale epide katselapi. Millalgi talvekuudel tundus, et oleks hea mõte seda nõlva ka lehtedega multsida, pärn, põhiliselt. Hiirtel muidugi pidu, olid kenasti varud hunnikusse kuhjanud. Siin peenras ei liigutanud ma kuni mai alguseni midagi, esimese pilgu viskasin peale. Epid olid kõik selle savi välja kannatanud, kuigi oli külmakergitusi ja kellegi käike. Sai kõik maa sisse surutud ja see maa oli külm.  Savi on üldiselt ju hea, kui õigel ajal harida ja toitaineid jagub ja niiskust hoiab ka oma kaane all, aga ... ei ole mõtet kõiki taimi ühtemoodi kasvatada, sellest ei tule head nahka.
Siis korjasin lehed ära ja potistasin mõned taimed ja viisin järgmisse kohta kosuma. Päike hakkab siia nõlvale paistma u 12 paiku ja siis juba õhtul seitsmeni. Otsustasin, et vaja neile varjuks mõned kiired põõsad istutada ja siis sellele savile lisada meie tiigipõhja turbast mulda, mis kubiseb muidugi umbrohu seemnetest, aga vahet pole, sest siin mullas on kõike külluslikult. Mulle küll meeldiks kogu seda kupatust laugjamaks teha, aga pole veel jõudnud. Põõsaid saab vaos hoida  ja tekib mingi teine vaade lisaks. Millal ma sinna jõuan, eks ole näha.

Sel kevadel tundub mulle, et nii lihtsalt ma ka ei pääse, tuleb veidi rohkem panustada :)

Rõõmustavad hunnikud. Pärast mullust nihu minekut kerge kruusaga, mis osutus rohkem saviks kui kruusaks, valisime sel aastal paremini. Kui me eelmise suve lõpul Aidi ja Oti juures talgutel käisime, siis sai oma käega head liiva katsuda. Lagedi karjäärist. Tänavu tellisimegi sealt. Liiva läheb vaja treppide tegemiseks põhjanõlvale ja siis kuuse kõrvale, sest korraliku trepita muul hooajal liikuda ei saa, libe on :)

Muld on pärit sealtsamast karjäärist ja on sõelutud ja väidetavalt järve põhjast. Sarnaneb meie turbakaga, aga on veidi tummisem. Umbrohu valik tutvustab ennast ilmselt jooksvalt.  Selle mullaga hakkangi parandama jne jne. Täpiks i-le tellisin turvast, et saaks veidi laiendada meie turba ruutmeetrit ja istutada mõned heitlehised rodod jm. Selle ala laiendamise maitse sain juba suhu, panna turvas vett imama ... mnjah, seda oleks tark sügisel teha, siis teeks seda meie suurepärane ilmastik. Turvast kasutan ka multsimiseks ja esimene kiht sai ühte peenrasse ära pandud ja kitsed hakkasid kohe pikivahet hoidma. Näis kui kauaks.

... järgneb






Kommentaarid

  1. Epid on lausa uskumatud, taluvad savi, põuda ja mida kõike ja oh issand, mul pole õrna ai9mugi mismu idakuusk teeb

    VastaKustuta
  2. sinu oma kindlasti kasvab hästi, meil seal põhjavesi kõrgel, oli teien kangestunud näoga :)

    VastaKustuta
  3. Epid on tõesti vastupidavad, naabrinaisel kasvab alpi epimeedium maja seina ääres x mullas ja täispäikses. Muidugi on seal ka kuiv.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused