Lehed

esmaspäev, 25. mai 2020

ära seisa minu pesakuuse kõrval ja kuidas kits jänest taga ajas

Valitsevatest ilmaoludest on hullemad ainult prognoosid. Rahehood mitu päeva järjest hakkavad pehmelt öeldes tüütama.  Kuna see jama kestab juba teist nädalat, siis tundub, et taimed on kohanenud.
23.mai. või umbes siis, sai see jõledus läbi, väga rõlged ilmad olid. Tegelikult meenutas see mulle eelmise aasta maid, siis oli küll soe, aga öökülmad muudkui pigistasid ja pigistasid. Mul ju taimekasvatus õues, pole ju sellist aega, et neid edasi-tagasi vintsutada ja jälle päris päikesega harjutada. Nii saavadki vett ja vilet.

Meie aia mikrokliima sõltub tuule suunast, palju lagedat, keegi peaks hekki suure musta tekiga hirmutama, et kuused kasvama hakkaksid vms

Haldjatiivad ehk epimeediumid on eriliselt värvikad, mis on igati loogiline, külm ja päike (hooti) Puhkevad järjest.

Ühel ilusal laisal hommikul, kui mina alles kohvikruusi kohal virgusin, vaatas KSJ kaugusse. Tal on lihtsalt selline hea istekoht :) Ütles, et näe, jänes ja siis kits ja kui mina vaatama küünitasin, siis oli parasjagu see tore hetk, kui kits jänest taga ajas. Teretulnud tegevus! Kitsed võiksid kõik jänesed meie krundilt ära ajada, neid endid peletada nagunii ei saa.

 Võimalik, et sellel jänesel polnud kõrvade vahel kõik korras, sest pärastlõunal, kui ma kasvuka juures põõsaid istutasin, suundus ta otse minu suunas. Hõikasin, siis et mida tonti! Jänes keeras otsa ümber ja võsa-pargi poole tagasi, mina rõõmus.  Toimetasin siis edasi, vaatan, jälle jänes! Seekord panin volüümi juurde ja ei jätnud enne hurjutamist, kui ta üle tee põldude suunas plagas.
Õhtul märkasin, et kasvuka äärest on keegi kaufmanni tulbi ära murdnud. Mõned päevad hiljem selgus, et ka üks sirel oli armutult ära kooritud, õnneks vaid üks oks. Meil oleks tõesti rohkem sõjakaid kitsi vaja ja rebane võiks ka jänesed ette võtta. Hilja õhtul kui ma põhjanõlval paku otsas istusin, siis sörkis minust mööda, jäi korraks seisma, vaatas mind ja lontis minema. Meil on siin tõesti rohkesti loomi. Karusid pole ja hunte ka mitte. Kasside read oleks ka nagu hõrenenud.

Rästad. Kui Pmäel olid koerte asemel pääsukesed, siis siin on rästad. Üks paar on tiigi kaldal kasvava kuuse tiheda võra sisse pesa teinud. Meil astuvad siit vahel toonekured läbi, raalivad tiigi kaldaid ja otsivad konni. Rästas aga kädistas,et ei seisa siin minu pesapuu all midagi ja tegi kurele tuule alla ja seda mitmel päeval. Kujutlege milline suuruse vahe neil on! Kurg lendaski minema. KSJ-l on kuuse kõrval istumise kivi, aga tema peale rästas leili ei lähe, vähemasti seni pole läinud :) aga eks KSJ on suurem  ka :P Minu peale nad ka ei käratse.

Tänavu on meil tore aasta ka selle poolest, et mu ohverdet amuuri adoonise õied mõikasid, kosjad võeti vastu ja maja kase otsas on pesakast asustatud. Ma ikka imestan, kuidas saavad linnupojad nii häält teha, et nende söögikorrad kostavad kööki ära. Sagedus on ilmselt selline. Teine kuldnokkade paar elab tiigi kaldal kase otsa pandud pesakastis. Nemad on pelglikumad, KSJ testis :) Veel ühe pesakasti on hõivanud tihased, nii et meite majad on tunnistatud elamiskõlbulikeks, see teeb rõõmu.

KSJ juhtis mu tähelepanu sellele, et kuldnokad käivad toidujahil diagonaalis ja huvitaval kombel oma pesa ümbrusest ei korjagi midagi.

Kui see külmajama läbi sai ja ma suutsin jälle mõelda ja istutada, siis tiigist vett ammutades märkasin, et kullesed on ikka olemas ja soojendavad ennast nii nagu päike liigub. Mis konnad need on, kes nüüd alles laulma hakkavad, seda pean uurima.

Niitnud oleme 2 korda, mis maikuu kohta on meeldivalt vähe. KSJ sõitis võsa-pargis rajad sisse ja seal on väga mõnus kõndida nüüd. Istutan tasapisi puid maha, kuigi seda oleks võinud teha siis, kui see ropp ilm oli. Tuul kuivatab pinnase kiirelt.

Puude istutamisega on nii, et ruumi on, aga kohta pole :) Võsa-parki tahan ka põõsaid lisada, see lindudele ja mutukatele ka vajalik. Enno juurest sain pärna poja ja see sai maha ja eile õhtul lõpuks ka pirnihakatised, kes said poogitud Seemneraamatukogu töötoas juba kevad tagasi.

Tomatid on kasvuhoones juba paar nädalat, kasvukas on lihtsalt sellise koha peal, et päevaga kütab soojaks kui vähegi päikest on ja see vana järvepõhja turvas hoiab ilmselt sooja. Kurgid said kasvukasse eelmisel nädalal. KSJ pani!

Muu kevad on meil aeglane, Tartuga võrreldes 1-1,5 nädalat. Mul oli puhkusega suured plaanid, aga läks nagu ikka :P  Tegelikult oli äärmiselt mõnus jälgida, kuidas kevad end lahti rullib, jahedus hoidis õitsemist pikalt.  Ilmad nii väga ropud ka polnud, vahepeal oli päikest ka, aga sellest mõni teine kord...




pühapäev, 10. mai 2020

pühapäeva hommik, ma ka ärkasin :)

Hommikust! :) Ma olen siin vahepeal mõnevõrra hõivatud olnud järjest ja palju. Meil siin on kevad hilisem kui nt Tartus. Vahepeal oli aprill, aga sellest kirjutasid kõik teised toredad blogijad. Mina kaalun siin blogi lõpetamist ja eks see sinna poole vaikselt suundubki, aga enne kui ....

Eile õhtul seisin keset platsi metsa veerel ja esimest korda nägin oma plaanide teostumist, see, mida ma olin kujutlenud, kuidas kõik tervikuks saab. Mis sest, et see on visand, aga nüüd on kõik rohkem nähtav. Põhjanõlv läheb nüüd sujuvalt üle veel suuremasse varju ja siis juba päikese ja tuule kätte. Vaade veesilmale on avatud ja mnjah, mõnedele kolekohtadele ka, aga eks teeme tasahaaval.








Neljapäeval ja reedel oli suure kivila rajamise päevad. Varasema kogemuse põhjal teadsin, et see töö tuleb jagada mitme päeva peale, sest korraga rajades võib tabada nn kivipimedus - kõik kivid lähevad ühte nägu :D Ilmselgelt ei puuduta see neid, kelle jaoks kivitöö on igapäevane.


Mulle nii meeldib selline töö, see oleks nagu topelt keskendumine ja hästi intensiivne kohalolek.

Oma aias toimetan ma ikka tunde najal, kopamehel oli veits keeruline, aga hea kopamees oli, kogemusega ja osav.

Esimest korda hoomasin kui avar meil siin on ja mitte ainult nõlvade suunas. Eks me oleme selleks ka võsast puhastanud ja tiiki süvendanud ja kaldaid harinud jne jne. Muidu oli saunavare vaates ees, nüüd on see läinud ja jess! küll sai hea :)  ja sellele mõtlesin, et KSJ on mulle hästi mõjunud,  kõik on saanud avaramad mõõtmed. Põhjanõlva alumise serva järgi on seda 20m! Päris hea :) viimased 5m on veel muidugi tegemata :P

Tehnilisest küljest, üldiselt oleks tark orgaanika kiht eemaldada ja tuua asemele nt liiv või kruus, aga seda ma ei teinud. Kopp hööveldas pinnast nagunii edasi ja tagasi ja mängu läks eelmise kivila otsake, sõnaga - see pinnas tuleb mul nii või naa läbi käia.

Minu jaoks oli oluline see töö kevadel ära teha, sest et siis on mul terve suvi aega liha luudele lisada. Nii põhjanõlval kui ka kivilates tahab pinnas parandamist, lisamist vms, Väike kivila läheb ümber tegemisele,  kasutan rohkem suurt kivi ja võib-olla ka teisti. Põhjanõlva viimane otsake, kus meil kanalisatsiooni värk, seal on nüüd palju savi ja seda on vaja kergemaks ja mõnusamaks teha. Suures kivilas on pinnas karmivõitu ja oeh, ma ei salli kui labidas jälle kivi otsa kolksatab.
Peab ütlema, et igasuguse kärutamise vormis tööd mind väga ei vaimusta, mõõduka lähenemisega on ikka teostatav. Mikrotasandil on palju põnevaid seemikuid ja talikülv on õnnestunud, va J. dubia variegata külv, aga sellega võib lihtsalt aega minna, mina pole veel lootust kaotanud.
Nõgeseleotis on tänavu varakult valmis ja taimekastid said ka esimese kihina rohelise portsu kätte.




Meil on palju kaski ja eks nad lehtivad erineval ajal. Neljapäeval oli see hetk, kui ma ütlesin nüüd lähevad meie kased ka roheliseks ja nii nad tegidki :) Õhtupäikeses oli imeilus valguse mäng.
Aias peab olema ohtralt istumise paiku, aedniku ja tema inimeste jaoks :)

Ahjaa, nädala alguses saabus ööbik ja kitsemamma käib end nõlval nuumamas, nagunii toob varsti pojad peitu. Kuldnokad viskasid munakoored majast välja. Rästad elavad kuuse sees ja peksavad vareseid minema. Punarind saadab mind põhjanõlval ja KSJ nägi kanepilinde kivi otsas musitamas. On ju mõnus kevad :)