märtsus
Kevad on käes, kaks päikeselist päeva ja kaks selget ööd. Reedel oli mõnusalt soe, vihmaussid olid ka kõrgemates kihtides, sinillled avasid oma õied.
Iris reticulata 'Purple Hill`avas õied. Oli vast jant teda pildile saada, tema õied on nii tumedad.
Mõnel kulus veidi aega, et välja ilmuda. Neid on kolm ja igaüks vaatab ise nurga alt välja. Ma kammisin veebruaris igihaljaid tuuste ja küllap nad said lõpuks nii palju valgust, et jõudsid välja trügida. Kui külmad mööda saavad, siis istutan ringi.
Muidu meil siin selline vaikelu
21.03. Kui põhjaosariikides tuli lumi maha, siis meil oli päikeseline. Tuul oli külm, aga kasvuhoones tervitas mind hommikul konn. Hiljem kohtasin ka sipelgat, viimane mind just ei rõõmustanud, sest seal kus sipelgad, seal ka varsti lehetäid.
Taimed on kahe päevaga teinud tubli kasvujõnksu.
Läks hüpesse :) tegelikult peaks siin elama ka kärnkonn, aga tema on ilmselt veel õndsas unes kusagil sügavamal. Sügisel nägin ukerdamas. Potistasin siberi iiriseid ja kasutasin ka sooja vett, et muld juurte ümber vajuks. Teatud kõhklustega muidugi, sest ööd on siin külmad. Tõstsin taimi ringi, ühte otsa jõuab päike varem. Külmakindlamad tüübid said jahedama koha. Nagu Tagatalu perenaine märkis, terve talve või noh suurema osa talveöödest on plussis olnud, nüüd siis teeb miinuseid. On nagu on, päike on praegu väga tervistav. Vahetult enne päikeseloojangut, pärast vestlust KSJ-ga teemal soojustamine ehituses, katsin seekord teisiti. Katteloor alla, mullikiled peale. Lootsin, et alla -4C ei kuku.
22.03. Urrrrrrr. Öösel -7C. Läksin hommikul siis vaatama, kasvukas jääs muidugi, kahel veepangel jääkiht peal. Katteid hakkasin liigutama alles kell 11, siis oli päike temperatuuri tõstnud +10 peale.
Uksest õhkus külma, sinna jätsin mullid veel ette. Taimed tunduvad niks-naks, vaatame, mis nägu nad päeva peale lähevad. Martagon 'Gay Lights`jäi sügisel potti ja nüüd on lisaks põhitaimele veel lisalehti välja aetud.
Õues on sinililled seda nägu, et polekski nagu midagi olnud. Neile hakkab päike varakult peale paistma. Kõik värvid väljas, aga pildistada keeruline, pole kuhugile ei kõhutada ega põlvitada, tallab teised taimed ära.
Õhtupäikese viir paistab nende peale ka. Sellel sinilillel on huvitav toon, vaevumärgatav sinakas, päeval paistab päikeses nagu oleks valge. Päris valge kasvab veidi allpool. Siis on mul üks lemmik sinine, hästi kirka tooni ja õielehtede arv on ka suurem kui kaheksa.
23.03.20
öösel -8,5C
... järgneb
Iris reticulata 'Purple Hill`avas õied. Oli vast jant teda pildile saada, tema õied on nii tumedad.
Muidu meil siin selline vaikelu
21.03. Kui põhjaosariikides tuli lumi maha, siis meil oli päikeseline. Tuul oli külm, aga kasvuhoones tervitas mind hommikul konn. Hiljem kohtasin ka sipelgat, viimane mind just ei rõõmustanud, sest seal kus sipelgad, seal ka varsti lehetäid.
Taimed on kahe päevaga teinud tubli kasvujõnksu.
Läks hüpesse :) tegelikult peaks siin elama ka kärnkonn, aga tema on ilmselt veel õndsas unes kusagil sügavamal. Sügisel nägin ukerdamas. Potistasin siberi iiriseid ja kasutasin ka sooja vett, et muld juurte ümber vajuks. Teatud kõhklustega muidugi, sest ööd on siin külmad. Tõstsin taimi ringi, ühte otsa jõuab päike varem. Külmakindlamad tüübid said jahedama koha. Nagu Tagatalu perenaine märkis, terve talve või noh suurema osa talveöödest on plussis olnud, nüüd siis teeb miinuseid. On nagu on, päike on praegu väga tervistav. Vahetult enne päikeseloojangut, pärast vestlust KSJ-ga teemal soojustamine ehituses, katsin seekord teisiti. Katteloor alla, mullikiled peale. Lootsin, et alla -4C ei kuku.

Uksest õhkus külma, sinna jätsin mullid veel ette. Taimed tunduvad niks-naks, vaatame, mis nägu nad päeva peale lähevad. Martagon 'Gay Lights`jäi sügisel potti ja nüüd on lisaks põhitaimele veel lisalehti välja aetud.
Õues on sinililled seda nägu, et polekski nagu midagi olnud. Neile hakkab päike varakult peale paistma. Kõik värvid väljas, aga pildistada keeruline, pole kuhugile ei kõhutada ega põlvitada, tallab teised taimed ära.
Õhtupäikese viir paistab nende peale ka. Sellel sinilillel on huvitav toon, vaevumärgatav sinakas, päeval paistab päikeses nagu oleks valge. Päris valge kasvab veidi allpool. Siis on mul üks lemmik sinine, hästi kirka tooni ja õielehtede arv on ka suurem kui kaheksa.
23.03.20
öösel -8,5C
... järgneb
Oo, sinililled! :) Külmakandi omad magavad veel.
VastaKustutaalati kui ma juttu loen muutun kuidagi eriliselt ärevaks ja ärksaks, tunnen lausa füüsiliselt seda rajamise mõnu ja seda mõnu ka kuidas sa asju näed ja tunned. tahaks kohe ise ka tegudele siirduda. Sinilillede värvinüansse ei saa vist kunagi päris täpselt ja lõplikult pildile. Lähen ise ka püüdma varsti.
VastaKustutaHeh, sama siin :) loen teie blogisid ja uus tuhin tuleb peale :)
KustutaPealegi on tänasel päeval iblogistamisel suur tähtsus, sest suurem osa muudest allikatest on nagu Kaupo Meieli kirjeldet lapsepõlve õudusjutt mustast käest :) või oli see kinnas...
Nii et rääkigem sellest, mis hinge toidab :)
Konn on teil varajane! Loodetavasti leidis mõne sügavama lombi või tiigi, kuhu külma eest peitu pugeda.
VastaKustutaAga külm on. Viimaste ööde krõpsud miinused, päevased päikesed ja tuuled külmund maaga on hakanyd esimesi õisi hoogsalt närtsitama-kuivatama. Paistab, et just lumikellukesed vannuvad alla, kuigi võiks veel õitseda. Kahju!