nupud ja nupsikud

Tänaseks lubati loodetuult ja loodest see puhus ka. Hommikul triblas mink tiigi ja metsa vahet, tal vist uus ladu kusagil. Päris tore oli vaadata, kuidas otsis kaldal paremat kohta sukeldumiseks.
Siuh sisse ja pikalt ei jokutanud, varsti välja ka.
Siis kaotasime ta silmist, kuni ilmus välja ja otse maja suunas, arvasime, et nüüd lipsas maja tuulutusauku.

Päike pani kalad liikuma, mis põhjusel iganes. (Ma ei tea veel seda kalavärki, nii palju ainult, et kaseseemned, mis vee peal hulbivad, süüakse suvel kõik ära. )
Maja seina ääres läks täna võrkiiris õitsema. Lehe tippudest on näha, et külm on varem näpistanud. Kaks nuppu on veel stardivalmis. Võrkiiriseid panin sügisel massiliselt rooside ette, otsad on väljas, teised väga ei kiirusta. Ma tahtsin, et võrkiirist oleks ikka palju, nii ostsingi sügisel Lätist ja hiljem Juhanist, kui soodukas oli, täiesti mõõdutundetult. Aias toimetades peabki hoopis teine mõõtkava olema, eks ole.

Väga kevad ei ole, kõik on üsna vaoshoitud. Põhjanõlval on vist soojem, sest siin on vihmaussid kõrgemal. Teisel pool aias oli kõik lihtsalt märg ja märg ja märg. Kahe päeva sademed polnud veel ära voolanud või mida iganes need sademed muidu teevad.

Nägin esimest hariliku sinilille õienuppu, matsin lehtede alla.
Transilvaania sinilill õitseb, aga tema teeb seda igal aastal.


Kasvuhoones on vaatamata pidevale tuulutamisele.elu käima läinud.  Esimesed igihaljad epid on leheotsi hakanud välja ajama, mullused seemikud ja `Flowers of Sulphur`, kes on üks kiirustaja nagunii. Nüüd kerkib kastmise küsimus, aga ma veel ei kasta, jamaks läheb. Kõikse suurem rõõm oli muidugi epide külv. Suvel kogusin seemned ja panin karpi, mullakiht alla, liivakiht peale. Seisis mul tagatrepi peal terve selle sügise ja iiri talve ka. Millalgi otsustasin, et tõstan kasvukasse, kuivem jne. Täna avastasin, et tärganud ja kohati hunnikus tärganud, ei olnudki hiired nahka pannud ega sipelgad minema tassinud. Ma nii rõõmus :D Seemikutele on uut nõlva tarvis :) ok, pool nõlva. Kuhugile tuleb nad ju kasvama panna, et nad saaksid ennast näidata, kasvukas on värvid vahel hoopis lahjamad. Igal juhul tuleb nad põhitaimede juurest ära istutada, muidu on lõpuks kõik segi nagu kört-pärtli särk.

Amber Queen on endiselt roheline, teised igihaljad on nii ja naa. Mul hea meel, et ma neid sügisel ei näppinud.

`Pretty in Pink`, mis on iiri talve juures talvehaljas on veel praegugi väga ilus.  Selle kohta mul pilti muidugi pole.

Ma tahaks juba seda metsikut kevadet, aga ausalt öeldes on pikem ja valgem päev ka väga tore.



Sügisese Püha Juurikal sain tellitud sibulikud kätte ja miskipärast panin suurema osa kasvukasse. Nüüd on kasti täis (u 15) rohumõõkasid (Olsynium douglasii) otsa välja ajanud, tahaks ikka nende õisi ka näha. Huvitav, miks nii palju? Kasvuhoone top3 kiirustajad: camassia, martagon ja siis keegi salapärane gracilis :P Mõned pole muidugi eriti pausi pidanudki, nt naistepuna ja elulõng jt

H.thibetanusest olen juba kirjutanud, sel aastal on tal juba kuus! õit, eelmisel aastal oli neli. Uskumatu taim ikka. Peenravahe nii kitsas, ei saa kõhuli ka visata.


Lumekuppude juures on ruumi kõhutada.


Asarum splendes nägi ka päikese käes huvitav välja :)



Nüüd muutub ilmaprognoos oluliseks, uudised lõokese ja sookure saabumise olid küll põrutavad. Rõõmu tegid ka.

Kui lumi tuleb, peab lindudele süüa panema.








Kommentaarid

  1. Lindudele panime, sest lumi tuligi ja no kellele seda siis nüüd veel vaja oli. Eile oli nii kuldne ja kevadine ja mõnus, et unustasin ennast korraks asemel päris pikalt nautima ja nüüd jälle pane aga sokki kududa :(

    VastaKustuta
  2. Võrkiiriste lehetipud ongi sellised heledad. Ma arvan, et nendega on kõik OK. Lindudele on nüüd süüa vaja panna küll, sõltuvalt kui kauaks see lumi jääb. Loodetavasti ei jää ja kevad naaseb!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused