kevad väljas

ja tagasi teda ei topi kuidagi. Tartu Botaanikaaed andis just teada, et neil juba esimene Pulsatilla ka väljas. (oh, ma pean omi kontrollima)
Tihastel veel sitsikleite pole, aga
esimesed lumikellukesed kodus maja ees, siin vist soojem. Kaugemal kase juures veel ei märganud.

Helleborus thibetanus on minu aia kevadkuulutaja, tavaliselt ikka kuu hiljem või umbes nii.
Möödunud nädala -9, midagi silmale nähtavat korda ei saatnud. Kasvukas on mõned hullukesed samamoodi püsti nagu ennegi, kuigi aknaid ma kinni ei pannud.
Talikülvid püsivad vagusi, toas on jaanuari kuus vaprat taimelambi all, kasvavad nagu mühin.

Kaevamisse tuli kerge paus, sellest on kahju, periood selline, et ma kaevaks kogu ilma jama mulla sisse, noh nii osade kaupa nt.

Nõiapuu pidi seni õitsema kuni soojaks läheb, saame näha :P

Mul on nüüd ametlikult kevad igatsus, seda enam, et päevadesse on juba rohkem valgust tekkinud. Lohutav on see ka, kevad tuleb ikka.

Oh jummel, mida kõike sai põhjanõlva ülemisse ossa torgatud, nad kõik tulevad varsti välja ja naeravad laginal.

Ah jaa, seesama H. thibetanus külvas ju eelmisel suvel ohtrasti, sest ma magasin seemne valmimise aja maha. Nüüd on taime ümbrus kaitse all ehk rohimine keelatud, mults lubatud :) Põnev!