Lehed

esmaspäev, 24. veebruar 2020

nupud ja nupsikud

Tänaseks lubati loodetuult ja loodest see puhus ka. Hommikul triblas mink tiigi ja metsa vahet, tal vist uus ladu kusagil. Päris tore oli vaadata, kuidas otsis kaldal paremat kohta sukeldumiseks.
Siuh sisse ja pikalt ei jokutanud, varsti välja ka.
Siis kaotasime ta silmist, kuni ilmus välja ja otse maja suunas, arvasime, et nüüd lipsas maja tuulutusauku.

Päike pani kalad liikuma, mis põhjusel iganes. (Ma ei tea veel seda kalavärki, nii palju ainult, et kaseseemned, mis vee peal hulbivad, süüakse suvel kõik ära. )
Maja seina ääres läks täna võrkiiris õitsema. Lehe tippudest on näha, et külm on varem näpistanud. Kaks nuppu on veel stardivalmis. Võrkiiriseid panin sügisel massiliselt rooside ette, otsad on väljas, teised väga ei kiirusta. Ma tahtsin, et võrkiirist oleks ikka palju, nii ostsingi sügisel Lätist ja hiljem Juhanist, kui soodukas oli, täiesti mõõdutundetult. Aias toimetades peabki hoopis teine mõõtkava olema, eks ole.

Väga kevad ei ole, kõik on üsna vaoshoitud. Põhjanõlval on vist soojem, sest siin on vihmaussid kõrgemal. Teisel pool aias oli kõik lihtsalt märg ja märg ja märg. Kahe päeva sademed polnud veel ära voolanud või mida iganes need sademed muidu teevad.

Nägin esimest hariliku sinilille õienuppu, matsin lehtede alla.
Transilvaania sinilill õitseb, aga tema teeb seda igal aastal.


Kasvuhoones on vaatamata pidevale tuulutamisele.elu käima läinud.  Esimesed igihaljad epid on leheotsi hakanud välja ajama, mullused seemikud ja `Flowers of Sulphur`, kes on üks kiirustaja nagunii. Nüüd kerkib kastmise küsimus, aga ma veel ei kasta, jamaks läheb. Kõikse suurem rõõm oli muidugi epide külv. Suvel kogusin seemned ja panin karpi, mullakiht alla, liivakiht peale. Seisis mul tagatrepi peal terve selle sügise ja iiri talve ka. Millalgi otsustasin, et tõstan kasvukasse, kuivem jne. Täna avastasin, et tärganud ja kohati hunnikus tärganud, ei olnudki hiired nahka pannud ega sipelgad minema tassinud. Ma nii rõõmus :D Seemikutele on uut nõlva tarvis :) ok, pool nõlva. Kuhugile tuleb nad ju kasvama panna, et nad saaksid ennast näidata, kasvukas on värvid vahel hoopis lahjamad. Igal juhul tuleb nad põhitaimede juurest ära istutada, muidu on lõpuks kõik segi nagu kört-pärtli särk.

Amber Queen on endiselt roheline, teised igihaljad on nii ja naa. Mul hea meel, et ma neid sügisel ei näppinud.

`Pretty in Pink`, mis on iiri talve juures talvehaljas on veel praegugi väga ilus.  Selle kohta mul pilti muidugi pole.

Ma tahaks juba seda metsikut kevadet, aga ausalt öeldes on pikem ja valgem päev ka väga tore.



Sügisese Püha Juurikal sain tellitud sibulikud kätte ja miskipärast panin suurema osa kasvukasse. Nüüd on kasti täis (u 15) rohumõõkasid (Olsynium douglasii) otsa välja ajanud, tahaks ikka nende õisi ka näha. Huvitav, miks nii palju? Kasvuhoone top3 kiirustajad: camassia, martagon ja siis keegi salapärane gracilis :P Mõned pole muidugi eriti pausi pidanudki, nt naistepuna ja elulõng jt

H.thibetanusest olen juba kirjutanud, sel aastal on tal juba kuus! õit, eelmisel aastal oli neli. Uskumatu taim ikka. Peenravahe nii kitsas, ei saa kõhuli ka visata.


Lumekuppude juures on ruumi kõhutada.


Asarum splendes nägi ka päikese käes huvitav välja :)



Nüüd muutub ilmaprognoos oluliseks, uudised lõokese ja sookure saabumise olid küll põrutavad. Rõõmu tegid ka.

Kui lumi tuleb, peab lindudele süüa panema.








neljapäev, 20. veebruar 2020

hommik


 jah ega sügisel ju kunagi ei tea, milline talv tuleb. Istutasin augustis katsetuseks Arachniodes aristata ´Variegata` põhjanõlvale. Eesti keeles tal täisnime veel pole, härmjalg. Ladinakeelse nimetuse sün Arachniodes simplicior
Väidetavalt igihaljas, meil siis ilmselt talvehaljas. Märtsi päikest veel pole, nii on ta mul väga ilus püsinud. Sama ilus nagu suvel, augustis.
Looduslik kasvukoht Ida-India niisked metsad. :)
Kaitseks külma eest multsida.

Aeglasekasvuline, kasvu alustab juunis. Oeh, see võib täitsa vabalt toalill olla :)


Loodetavasti saan mõned kabedamad kaadrid teha, täna polnud lihtsalt nii palju valgust ja välku ma ei kasuta.

Maaleht toob kevad - ennustused ja need on mõistagi seinast seina. Vali, mida tahad. Ma siis jään pigem Thuni kalendri prognooside juurde, noh need soojus-, valgus- ja veetrigoonid jms. Abiks ikka :)

Tänasest aiaringist siis nii palju, et esimesed amuurikad e adoonised on nupu välja pistnud, väikese nupu. Mina sonkisin eesõues pojengipeenart, mis ei ole pojengi peenar, s.t. ma asustasin  neid sügisel ümber, aga lõpuks ei jaksanud, jäi nagu jäi, eks mais ole näha.



Täna loopisin auke täis ja siis vaatasin, et kannatab sügavamalt ka kraapida ja eriti hästi saab naadid kätte. Natuke nokitsesin, kõike nagunii kätte ei saa, aga ehk saab naadid hõredamaks, kuigi pojengid on õitsvate naatide taustal ka ilusad :P Töö käigus tuli mingeid sibulikke välja, ilmselt lumikellukesed vms, need suskasin rooside alla. Roosid mul muide puha rohelised. Jällegi - pole ju päikest nii palju olnud, et nad ära kuivaksid.

 oli nii mõnus, inimese tunne tuli peale :)

pühapäev, 16. veebruar 2020

tuli kõhuli visata, peaaegu püherdus :)

Eile hommikul märkasin kuldkollaseid nuppe, oi nad paistavad kaugele!
Sügisel tipitud sibulikud olidki kasvama hakanud. Kusagi allpool peaks ka vanast aiast üks tegelane kasvamas olema, ju tal läheb veel aega, et läbi murda.

Nii väike õis ja nii suur rõõm ...
Pildistamiseks oli vaja kõhuli visata, see annab püherdamise mõõdu välja küll. :)










kolmapäev, 12. veebruar 2020

kevad väljas

ja tagasi teda ei topi kuidagi. Tartu Botaanikaaed andis just teada, et neil juba esimene Pulsatilla ka väljas. (oh, ma pean omi kontrollima)
Tihastel veel sitsikleite pole, aga
esimesed lumikellukesed kodus maja ees, siin vist soojem. Kaugemal kase juures veel ei märganud.

Helleborus thibetanus on minu aia kevadkuulutaja, tavaliselt ikka kuu hiljem või umbes nii.
Möödunud nädala -9, midagi silmale nähtavat korda ei saatnud. Kasvukas on mõned hullukesed samamoodi püsti nagu ennegi, kuigi aknaid ma kinni ei pannud.
Talikülvid püsivad vagusi, toas on jaanuari kuus vaprat taimelambi all, kasvavad nagu mühin.

Kaevamisse tuli kerge paus, sellest on kahju, periood selline, et ma kaevaks kogu ilma jama mulla sisse, noh nii osade kaupa nt.

Nõiapuu pidi seni õitsema kuni soojaks läheb, saame näha :P

Mul on nüüd ametlikult kevad igatsus, seda enam, et päevadesse on juba rohkem valgust tekkinud. Lohutav on see ka, kevad tuleb ikka.

Oh jummel, mida kõike sai põhjanõlva ülemisse ossa torgatud, nad kõik tulevad varsti välja ja naeravad laginal.

Ah jaa, seesama H. thibetanus külvas ju eelmisel suvel ohtrasti, sest ma magasin seemne valmimise aja maha. Nüüd on taime ümbrus kaitse all ehk rohimine keelatud, mults lubatud :) Põnev!

esmaspäev, 3. veebruar 2020

kompostikast vasakul nurgas

Kompostikast vasakul nurgas :) KSJ-l on iidamast-aadamast 450L kompostikast, Tara, mudeli nr ei meenu. Nummilt ümmargune ja siiani pole ma parema disainiga komposterit kohanud.
Biojäätmed paneme sinna ja suvel tühjendan mõned mulla potid ka kihina vahele või kerge niiduse. Ma olen selle komposteriga väga rahul, kaas käib peale. Meil on siin ju vareseid ja harakaid ja kasse ja minke jne jne. Varesed käivad naabrite koera kiusamas ja tema toidukaussi noolimas.Kui meil midagi vedeleks, tassitaks see laiali kohe.  Muu prügiga on nii, et pakend käib eraldi ja see viiakse ilma igasuguse nurinata ära ja tasuta. RagnSells, neil töötavad vist eranditult toredad autojuhid. Ühe korra unustasime ja nad viisid konteinerist koti ikkagi ära. Nii tore! Olmeprügi viiakse raha eest kord kuus, aga siin on juba vingu-pingu värk. Nimelt peaksime prügikasti väravast väljapoole paigutama, aga me elame teadupärast mäe otsas ja maantee ääres ruumi pole, tuulise ilmaga viib selle kasti autoteele. Sõnaga, üks paras jant, aga see selleks.

Meil hakkab siin nüüd kolmas kevad. Juba! Kompostikast hakkas täis saama. Mõtlesin, et veab päris kevadeni välja, aga mis täis, see täis. Pühapäeval võtsime kasti lahti ja pealmise kihi ära ja oo, kui palju töökaid vihmausse seal oli!  Kärutasin 5-6 (?) komposti põhjanõlvale ja kaevasin savi sisse.
Kusagil neljanda kärutäie juures oli mul juba suht siiber, sest see savi oli raske ju, aga ei tahtnud vihmausse külmetama ka jätta :D tegin töö lõpuni ja siis panime kasti uuesti kokku, mul oli veel puulehti mustades kottides, (hea, et kõike laiali ei laotanud), lehekihi põhja ja toore kihi tagasi. Väga tarvilik tünn meil :)

P.S. leidsin sirelite seest veel ühe hapukirsi! :)

Pühapäev oli kuidagi valgem, mis siis, et vahepeal sadas. Kaevasin ribakese põhjanõlval ja veidi ka põõsapeenras, seda on vaja mõnest kohast laiendada. Kindad saavad ruttu märjaks ja kleepuvaks, muidu on ok, minu üllatuseks on maa üsna kaevatav, ei kleepugi labida külge. Lõpuks peletas see vihm mu tuppa.

Põikasin korra metsa ka ja leidsin ühe tamme, kellel on õnnestunud vaatamata võsale korrapärane võra kasvatada. Pikkust oli tal ka juba üle 2 meetri. Meie sarapuud ka õitsevad.

Huvitav aeg. Eelmisel sügisel ostsin massiliselt sibulikke, eksole. Nüüd on nad väljas, ma panen neile muudkui mulda peale, nemad ikka trügivad edasi.
Leidsin kadunud seemned aiapäeviku vahelt - siit moraal, vaja päevikut tihedamini täita :P