Lehed

reede, 10. jaanuar 2020

minu pere ja muud loomad ehk kes need konnad ära sõi ....

Meil on teadagi tiik, järv, veesilm vms ja konni on siin suiti nagu putru ja looduslikke vaenlasi paistab neil ka üksjagu olevat.

Kui nad on alles kullesed, siis käivad varesed matti võtmas.
Kui nad on juba kalpsamise eas, siis jälitavad neid küla kassid või kohalik rebane.
Kui nad on juba suuremad, siis astuvad läbi toonekured ...
Võib juhtuda, et mõni jääb õnnetul kombel niidumasina ette, kuigi ma püüan seda kõigiti ära hoida.

Lõpuks, kui neil on õnnestunud vältida vareseid, kasse, rebaseid, niidumasinaid, haigruid ja toonekurgi ja nad on end õndsalt tiigimudasse unele sättinud, ilmub välja mink ja sukeldub soojal jaanuari hommikul tiiki ja nii korda kuus või seitse ja silkab siis meite laua hunniku alla neid sööma.

See seletab nii mõndagi, nt seda jäljerida, mis tekib esimese jääkirmega täiesti võimatutesse kohtadesse, kus iga teine loom vajuks läbi (allikas ju hoiab jää hapra).

Jõime siis meie KSJ-ga hommiku kohvi, s.t. olime juba pikalt mekutanud kui ma aknast välja vaatasin ja nägin ühte vilgast, nõtket musta looma laua hunniku juures sekeldamas. 

Ma olen Pmäel kunagi valge kasukaga nirki näinud ja suvel teistes värvides, aga see loom oli üleni must ja ei mingit valget ei sabaotsa ega lõuaalust. Muidugi ma haarasin kaamera, aga väljas oli lihtsalt liiga hämar ja loom liiga kiire, et mõistlikku pilti saada. Eks ma olin ikka rabatud ka :) , ei märganud ISO-t suuremaks panna. Ma olin päris kindel, et ta kaob ära, jookseb minema vms.

Ei, see ei olnud nugis, sest nugised vast ikka ei sukeldu. ? Nii ta käiski sauna tagant siuhti tiiki ja siis konn hambus tagasi, meie vaatasime, kuidas ta tuleb ja läheb.


mingil hetkel otsustas ta allapoole minna ja pildile jäi muidugi udukogu, ta liigub ikka väga kiirelt

Natuke kassi moodi on ta selle pildi peal, aga muidu oli sellline pika kehaga ja üsna väike. Väga ägedalt sukeldus, mitte eriti pikalt, suht kohe välja ka.

Mõni päev tagasi vaatasime KSJ-ga , et järve pinnal on huvitav nähtus - igal pool oli kerge jääkiht, aga saunapooliku taga oli nagu lahvandus, jääd polnud. Hästi õhukesest jääst räägin. Ilmselt siis juba konnapüük oli käimas? Põnev, põnev.

Korraks arvasin, et see võiks olla Euroopa naarits, aga noh nad ju puha Hiiumaal ja Tallinna Loomaaias.  Meite tüüp tundus olevat üleni must. Värisege hiired!
noh ja konnad ka,
kuigi nemad ilmselt magavad ja ei saa arugi kui nad nahka pannakse.


8 kommentaari:

  1. Teil on seal ikka tõeline loomaaed. Konnadest on nagu kahju ja muideks niidumasinaga neile eriti viga ei tee, nad oskavad ennast nii kenasti ligi maad pressida, isegi suured kärnakad

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Loomaaed neh :P koeri, kasse pole ja metsariba on kõigile hea varjupaik.

      Kustuta
  2. Vastused
    1. :) pildil võib tunduda, aga saba oli pigem vorstike. Siin läheduses kopraid pole ka.

      Kustuta
  3. Elusloodusega kõrvuti elamine on hariv, inimene on ju ka kõigest loomake 🙂

    VastaKustuta
  4. Huvitav kuidas kass ja mink omavahel läbi saaksid...Noor kass saaks vist kolki.

    VastaKustuta
  5. Põnev igatahes. Me avastasime hiljuti nirgi, kes elab meil tee ääres kokkuvajunud vana linaküüni varemete all. Eriti julge tegelane on. Kui mööda lähed, siis piilub. Varsti silkab sajaga lähemale, ajab pea püsti ja vaatab, kuhupoole sa liigud. Tema kiire jooks alul lausa ehmatas. Vaatamata sellele, et lund ei ole, on temal valge 'kaitserüü' seljas :)

    VastaKustuta
  6. Phuh- huh- uu. Vaat mis loomalood! Põnev igal juhul. Meil elab mingi pande põllupelase küüni all. Laiad rajad lähevad igast küljest sinna alla. Arvan, et kährikud.
    Keda aga alatasa näha, on kõikvõimalikud külakassid. Paterdavad mul peenardes. Paterdavad just! Kassid või asjad! Üks endast lugupidav kass võiks käia endast jälgi jätmata. Need käivad aga nagu lehmakari!

    VastaKustuta