langevad riidad ja suhistavad tihased.

Nädalavahetus.

Kõige toredam hetk täna hommikul, (pühapäeval),  oli see, kui avasin sidina peale tagaukse ja vana kask oli täis toimekaid sabatihaseid. Neid oli palju ja nad on nii ilusad. Pikalt ei peatu, suhistavad jälle edasi.

Reedel lubati linnarahvale  tubast nädalavahetust, et sajab ja puhub. Maarahvast seda sorti teated ei heiduta, elad ikka nii nagu õues on, mitte nii nagu lubatakse :P
Mina sukeldusin võsa-parki, siin on ilmastiku nähtused väiksema mõjuga :)  Laupäev oli pilvine, sadama hakkas viisakalt õhtupoole. Mulle meeldib kui aednikuga arvestatakse.

Võsa-pargi ääres on harilikul kuusel õnnestunud end külvata siia-sinna. Kuuski on igas suuruses ja kuna me võtsime pajusid vähemaks, siis on suuremad neist saanud end lahedamalt välja sirutada, valgust on rohkem. Huvitav, ma pole käbisid täheldanud, kuidas nad siis ennast külvanud on? Suurest lodumetsast tuulega? Lindudega? Käbidega? Oravad toimetavad meil allpool, seal, kus naabritest allapoole on tammed ja sarapuud.

Kaski on samuti igas mõõdus ja suuruses.
Endiselt domineerivad pajud, ma loodan, et mõne aasta pärast on pilt juba teine. Hakatuseks on istutatud  kanada tsuuga (2018 kevadel), hõlmikpuu (2019), hollandi jalakas `Wredei`(2019) ja põõsastest Maacki kuslapuud (2019). Need on siis võsa-pargis. Üks hariliku kuuse vorm andis ikka 2019 kevadel otsad, küllap sai kolides liiga väike juurepall, kitsed ka järasid, sest võrku polnud.
Võsa-pargi servas on pihlakal õnnestunud kanda kinnitada. Muld on siin saviliiv, üksikutes valgemates kohtades veidi rammusam, seal metsvaarikas ja nõges.

Kanada tsuugale uus kasvukoht meeldib, läks kohe hooga edasi, vaatamata 2018 a kuumale suvele ja vähesele vee hulgale. Küllap tal oli aeg nii kaugel. Ostes oli ta vaevu 40 cm kõrgune, Pmäel kiratses ja kiratses, siin on tema kasvukoht ilmselt parem, konkurente vähem. Võrgutatud, sest muidu oleks kitsed ta ammu pintslisse pistnud. Mulle meeldib väga tema pitsiline okasrüü.
Roheline tuust keskel ongi kanada tsuuga. Vahemärkusena, kanada tsuuga on minu aias esindatud nelja sordiga, kaks on tuntud `Jeddeloh`ja `Nana`, kaks on variegatad, `Eisberg (Iceberg)` ja `Gentsch White` sün `Variegata Gentsch`. Kirjutasin neist 2016.a. Kääbussordid kasvavad põhjanõlval, variegatad passisid kolimise pärast, nüüd on kasvuhoo sisse saanud, aga ei mingit kihutamist muidugi, ikka mõõdukalt. Päritolu Nurga Puukool.

Pühapäeva hommikul saime päikest näha ja suisa lõunani, siis tõusis tuul ja läks pilve. Pildil meie krundi lääneserv ehk vaade maja poole. Siia peale ei saa mitte mingi masinaga, päideroo varjus on kuni poole meetri kõrguseid hunnikuid. Tasapisi uuristan :D eriti siis, kui lumeta talv/sügis kestab.

Siin ääres sai juba väikese niidukiga klaarimaks.Vaade maja poole.

Pühapäevane teema oli komposti katsetused 2. Linnast toodud puulehtede segu pärn, tamm, vaher sai paigutet aiavõrgust tehtud komposterisse. Tammelehti on üksikud, näis kuidas komposteeruvad. Puhtalt tammelehtedest tehtud kompost võtab aega vähemalt 3-4 aastat kui lehti ei purusta. See on minu varasem kogemus eelmisest aiast. Kogusin tammelehed musta kilekotti ja viskasin suviti mulda sisse. Seisid mul vanade kuuskede all. Lõpptulemus oli selline huvitav, liistakuline muld.


Lehekompost on mu unistuste muld, küll mina sellele kasutuse leiaksin :)  Kui soe püsib, tõstame biojäätmete komposteri alumised kihid välja, need on juba 2 aastat laagerdunud. Köögipeenradesse seda mulda ei lisa, mul on vaja kanalka ehitamisega seoses põhjanõlvale veetud savikihti parandada.
Kogu see septikute värgi hiline rajamine muutis mu plaane, kevadeks on lisatöö juures, aga noh on nagu on, seda süsteemi oli hädasti vaja, sest vana küll ei toiminud, taevas teab, kuhu see vesi läks, ei imestaks kui maja alla.

Männi alt kogutud okkaid kasutan maasika kastides ja turbapeenrasse kukkunud kihti ära ei korista.
Tagantjärele tarkusena oleksin võinud neist vanadest turba aukudest mullakihi kuhugile kõrgemale toimetada, enne kui kõik vee alla jäi, aga eks ma saan seda mõnel teisel kuival ajal teha. Teine aasta läheb, kogemusi koguneb.

Võsa-pargis on riisutud kraam aunades. Kaselehed on muidugi juba kevadeks haihtunud, nendega ma end ei vaeva ja puudele peab ju ka midagi toiduks jääma.

Kompostikatsetus nr 1 läks vett vedama, s.t. toodud puulehed on nüüd täielikult üleujutatud ja eks ole näha, mis sellest lõpuks saab.

Pühapäeva lõunast tegime kiire metsas käigu, et lehterkukeseeni leida. Põlvamaal oli tublisti külmem, lumekirme siin-seal põldudel metsa ääres,  Palo järvel kerge jääkiht. Seeni ei leidnud, ohtralt murdunud oksi ja ka puid metsas sees ja metsateedel. Tuhandeid kauneid samblikke... mets oli ilus.

Pärast oli eriti õdus KSJ kala süüa ja jõulupuhkuse plaane arutada, et kuidas me pööningut vallutama hakkame.  Muide, hääd sõbrad, kas keegi vajab mõõdukas koguses tuvisõnnikut? Ma võin pakikesed kokku panna küll :D

Täna hommikul siis selline harvem nähtus nagu hoovihm detsembris koos päikese, (jõleda) edelatuule ja vikerkaarega. Sedapsi siis.

KSJ pani minu rõõmuks majale jõulutuled! Kuuske me tuppa ei too, las kasvavad õues ja toas ruumi pole, läheb ümberehituseks. No ja mu ahjupuude riit varises veidi, saab jälle puudega hullata :P