pühapäev, 3. november 2019

vember

Sajab. Laupäev möödus hästi, sadama hakkas alles õhtul, uue aja järgi kell 5.
Fotokat pole juba nädala jagu kätte võtnud.

Oleme mõnda aega "valget kuuri" kraaminud. Kõige hullemast olen läbi töötanud, eraldatud on kaablid, kummid, kaltsud, vanaraud (peaaegu), paelad, naelad, prügi, kastid, kile, jne jne. Endiselt on hunnikud ja kuhjad, aga veidi organiseeritumalt. Täna mõtlesin, et suvekraami katuse alla paigutamine läheb järgmisel aastal juba lihtsamalt, sest siis ei ole vaja end kuhjadest läbi sorteerida. Kiik on veel lageda taeva all ja järgmise hooaja puud ka.

Kanalisatsiooni rajamise I etapp tõi kaasa salvkaevu veetaseme kukkumise sellisele tasemele, et pump jäi kuivale. Äärmiselt irooniline - ümberringi on nii palju vett, aga kaev kuival. Võtsime pakkumise puurkaevu rajamiseks ja selle peale tuli vesi kaevu tagasi :) . KSJ arvas, et vesi oli vahepeal natuke segaduses. (Ta väljendas seda veidi teiste sõnadega :P ) Sain teada, et kõige tõhusam masin köögis on nõudepesumasin, see tarbib väga väheses koguses vett. Kui käsitsi pesta kulub kindlalt rohkem. Ilmselt peame siiski puurkaevu rajama, sest olemasolevat salvkaevu süvendada ei saa, pole mõtet ja veetase jääbki kõikuma.

Pööningul käisime ka, seal ei ole hunnikuid, on kihid, palju kihte, aga muidu pööning täitsa mõnus, polegi nii jabura ruumilahendusega kui alumine korrus. Mõistagi on siin ka hulk ebavajalikke seinu.
Ühel ilusal õdusal õhtul ... istume KSJ-ga pööningukambri raamatutoas ja kõik on õdus ja mõnus, isegi vihma võib sadada.


Täna ja teised päevad.

Pealamp on oivaline leiutis. Päevavalguse ajal teen ettevalmistusi õhtuseks ajaks ja siis saab lihtsalt hullata - loopida puid ja riita teha. Pika puuga saab hämaras ka riita teha. Loopida on lihtsam kui kärutada, seda ma juba testisin. Kallakust alla kärutades võib igasuguseid üllatusi ette tulla.

Pliidipuud. Paju kui küttepuu. Kui ma neid seal riita laon, siis pärast vihma tundub uskumatu, et neist võiks kunagi mingit asja saada nagu svammi laoks. Piisab ühest tuulisest ja kuivast päevast, (millal see oli, ei mäleta enam), kui nad tunduvad peos päris kerged ja kuivad. Saame näha. Riida mõõt sai suhteliselt pikk, nii ma katsetan keskpaiga toestamiseks igasuguste vidinatega, nt rauast armatuur tundub väga tõhus, kui ta puude sisse laduda. :) Pliidipuud ja väike armatuur. Ladumine on sel moel ka veidi loomingulisem.

Pilk käib aina võsapargi poole. Kui soe püsib ja lumi veel maha ei saja ja kui mul on selleks aega, siis tahaksin järgmiseks hooajaks uue raja sisse ajada. Puude istutamiseks. Seal tuleb pinda puhastada. Tegelikult eelistan seda aega, kui maa on ära külmunud ja puugid talveunne kukkunud.

Talveprognoosid on ka väljas ja ega need midagi mõistlikku ei luba ja üks on üle vindi ka, kõik nagu alati. Mulle endale tundub, et viimase kuuga on nii palju sadanud, et lume jaoks vett lihtsalt ei jätku.
Talve tulekusse enne jaanuari ma ka suurt ei usu, aga see pole ka oluline, tuleb ta ikka siis kui tuleb.

Taimed on talvituma pandud (peaaegu), paar väikest saba on veel harutada. Täna lõpetasin kasvuka koristamise jms, see oli hea tunne. Nüüd on vaja veel seemned üle vaadata ja otsustada, keda kuhu külvata. Suviseid külve hoian ikka veel õues, sest pelgan, et kasvukas lähevad veel idanema ja /või kasvama, siis on jama majas.

Veel jõuaks puid istutada, näis. Panin veel tulbisibulaid maha. Mina ja tulbid on uskumatu kooslus :D
aga sokutasin astilbede vahele, nende lehestik katab ehk hiljem koltuvad tulbi lehed ära? ja üldse on nad sellises kohas, kus kõik võib olla just sellise moega nagu ise tahab. 

Muud uudist nagu polegi :) Kuumaasikal on veel kolm marja tulemas, kasvukas. Ma ei raatsi neid veel tagasi lõigata, las rõõmustavad lapsi.

Teeme siis nii, et mart on porine ja kadri karge :)

4 kommentaari:

  1. Porine Mart ja Karge Kadri :) sobivad küll. Pealamp on üks geniaalsemaid leiutisi mitte ainult õues pimedal ajal hullamiseks vaid ka toas kui affid jälle elektri ära võtavad saab lugeda ja käsitööd nakitseda. Ja see raamatutuba teisel korrusel, huvitaval kombel on mulle kõrgemal hakanud meeldima tuulte müha ja vihmade kohin, isegi äike tundus turvalisem kuigi see pole nagu üldse loogiline :)Üleval tundub nagu kordades õdusam kui all. Sel aastal võiks ju vahelduseks natuke talve ka tulla aga ega seda ei tea tõesti, mis loodus teeb või mõtleb

    VastaKustuta
    Vastused
    1. see on huvitav jah, et selline tunne on ülemise korruse suhtes. Sinna tuleb ju ronida :)

      Kustuta
  2. Ma unistan ka oma raamaturiiulist ja ajast, mil raamatuid lugeda. Ilmselt juhtubki see alles pensionipõlves. Kui praeguseid pensionireformi arenguid aga vaadata, siis ilmselt seda põlve ei tulegi. Lihtsalt vaata ja imesta, kuidas kaks tuntud ja tunnustatud meest räägivad üksteisele ristivastupidist juttu ja siis saad aru, et üks lihtsalt peab valetama, või on tõde veel hoopis kolmandas kohas (eilne "Esimene Stuudio", lihtsalt piinlik ja vastik). Brrr....

    VastaKustuta
  3. Sinu raamaturiiuli sisu on nii põnev, et vaevalt sa maldad oodata :) (ma oletan). Mõnel õhtul kerin oma jalad mõnusasti krõnksu ja süvenen taime raamatutesse või kolan pildibaasis. Viimane on eriti hea, meenuvad kõik need väikesed ja suured rõõmud.
    Meedias toimuv on praegu üle ääre kobrutav vaht, vajab pikka vahemaad, et tasakaal säiliks. Oeh või siis kinni keeramist.
    Olen tänulik, et saan aednik olla.

    VastaKustuta