mis värk siis tegelikult on. kisub sügiseks, fui.

3.09.19. Tee või tina, aga september läheb ikka istutamise peale. Pühapäeval tegin oma põõsalaboris veidi inventuuri ja taimi, mis peavad maha saama jagub endiselt ja mitte vähe. Muud ju polegi, aga kevadised külmakergitused ... kes neid teab.

Roosid ja pojengid. Maja ees on ühele poole äärekivid pandud, muld lisamata. Roosid on teise ringi peal, need, kes sai tagasi lõigatud. Teine aknaalune on kaoses, kask on liiga lähedal ja vihmaveetorul  oli tropp ees ja peenrast muld minema uhutud. Süüria hibisk, mis sellel hooajal külmaga pihta ei saanudki, loob õienuppe. Puispojengid oleks vaja hädasti ümber istutada, aga aeg aina läheb. Siin suurt valikut polegi, nad kas lähevad välja või ei lähe. Südajas aktiniidia, sindrinahk ei värvunudki siin. Mingi jama sellega. Süvenen hiljem. Roosid kolin siit küljest ära. Vist. Väike plaan on karukelladega, minu meelest võiksid nad varakevadel siin õitseda, need vulgarised, roosid magavad ju sel ajal nagunii.  Lehetäid ka karukelli ei armasta, pulsatillad on ju karvased ja hiljem karedad. Kombinatsioon roosid naistenõgesega kuulutan läbikukkunuks, sest nad olid  hilisemad ja siis võtsid hullud mõõtmed. See maja sein on päikesepoolne. Ma kaalusin muide kaktuste peenart siia ja võib-olla aasta-paari pärast, kui roosid on aeda hajutatud, teengi selle ära. Võimaluste rohkus on vaimustav.

18.09.19. Nädalake hiljem või varem, Kesse enam mäletab, raamisin aknalused peenrad ära. Kasutasin vana kõnnitee äärekivi, seekord koos abinööriga, et rida ei vonkleks,.KSJ pani nööri paika ja natuke mängisin vaaderpassiga ka. Hoopis vähem aega kulus. Puispojengid istutasin kasekasse, seal on paar kohta, mis tuulte eest rohkem peidus.
Äärekivi oli vaja selleks, et muld minema ei vajuks, voolaks vms. Välisukse kohal on väike katus, mis on oma konstruktsioonilt veidi ebaõnnestunud, mõlemalt poolt tilgub/jookseb vesi peenrasse, seal suudab kasvada vaid naistenõges. Lisasin uut mulda, roosidele näis väga meeldivat. Kui valmis sai, olin endaga ülimalt rahul. Kui kogu õu on täis poolikuid projekte, siis äärmiselt tore, kui mõni lõpetatud saab.

Roosil kui monokultuuril on üks puudus, kui neil aeg läbi saab, siis on kõik korraga tühi ja otsas. Sestap meeldiks mulle neid kombineerida okaspuu vormide või kõrrelistega. Kõrrelised muidugi on kevadel sama koledad kui roosidki :) Lavendel ka.

`Pomponella`lõikasin vahepeal tagasi, peale esimsest õitsemist ja nüüd on jälle ilus.  Sellel pildil talle nii iseloomulik olek ei väljendugi. Ma ostsin ta kunagi puhtast romantika puhangust :D Mulle meeldib roosi-muster- tassidel, kannudel, kleitidel (ohkan).

Süüria hibiskile sobis see septembrisoe. Õis on ikka sinine, mis sinine. Ilmselt on mul kusagil kotis alles ka sordinimi. Taim ise Valmiera Depost, ostsin naljaviluks ja katsetamiseks. Päris hästi on tal läinud sel hooajal.

 3.09.19. Pojengid. Natuke jagasin, natuke vahetasin, natuke istutasin ümber ja kui jõuan, siis seda saab ka septembri lõpus teha. Savisaar just kirjutas kusagil, et kõige parema tulemuse annavad sept-okt ümber istutatud pojengid. Mingid jupid on potis veel kolimisest, kes nad on, pole õrna aimugi. 

Pojengidest sai kerge kaar, mis vihjab järgmise kaare poole, mis omakorda vihjab järgmise, veidi jäigema kaare poole, mis vihjab lõpuks põõsapeenra kaarele jne jne. Tegelikult saab ka lihtsalt otse vaadata :) Hortensiad said maha ja helendavad nüüd hämaras.

Kasuaed: neli karusmarja, neli mustsõstart, vaarikaid, kaks murelit, üks õunapuu, toompihlakad on kasuaia piiril ja kuhugile tuleb mahutada veel kaks pirnipuud, aga need on alles pikukekesed, poogitud ja potis. Viimarjadel oli tänavu kohanemise aeg. Sügisesed pistoksad, mis oli terve talve potis, juurdusid kevadel ja istutasin maha, kasvavad. Pluss ebaküdooniad ja nagunii midagi veel, mis praegu ei meenu. Maasika-kast ja kuumaasika-kast. Tea käest saadud talikülvi tomatid, kes kasvukasse ei mahtunud, istutasin pojengide juurde, sest seal oli ruumi, päikest ja soojust ja tuult. Nüüd hakkab esimene punaseks minema, taimed on tugevad, püsti ja miljon haruga :) Kui läheb väga ropuks nende ilmadega, siis istutame kasvukasse. :P Kartulid kasvavad, üks hakkas õitsema. Kõrvits on märkamatult mõned nunnud kasvatanud. Tänuväärne taim, see kõrvits.

18.09.19. Võtsin nädalavahetusel söögiks kartulit :) Ütleme nii, et miinusesse ei jäänud, juuli alguses maha pandud kartul suutis kasvatada 2 suuremat ja siis pisikesi mugulaid ka. 1 traatuss ilmus ka välja kogu selle lahmaka peale, saatsin merekooli.

Merekoolist rääkides. Ühel soojal septembripäeval oli väike kala kummipaati vupsanud. Paadi põhjas vihmavesi. Tegime temast pildi. Kuldkoger olevat. Vaat, aga oma kolm soovi unustasime küll esitada :(  Oi, tal oli kiire minek kui vette tagasi sai.

Kasvuhoones läks tänavu tomatikasvatusega nihusti. Meile KSJ-ga jagub, aga jagamiseks mitte väga. Ma oleksin pidanud kohe suve alguses tomatid niidusega ära multsima. Kokkuvõtlikult - kurkide jaoks oli liiga kuiv, tomatite jaoks liiga märg. Pluss see pinnas, mis on täiesti uus kogemus. Ma segasin seda kotimullaga jne jne, aga ilmselgelt jäi liiga turbane. 

Olgu muude putukatega kuidas on, sipelgaid jagub meil nagu putru. Igale poole, tiigis ainult pole. 

Kasuaia mustika filiaal on tiigi kaldal, siin on nüüd tuleviku küsimus selles, kui kõrgele tõuseb pinnasevesi. Kui see koht ei sobi, rajame kuhugile mujale. 

Taimekastid. Ühega läks nihu, külvasin enda meelest mingit peent salatit, osutus hoopis suvelilleks, kõrgust meeter, eksole :) Kuna mul pole selleks aega, siis ei kurvasta ka. Tilli jagus nii palju kui kurkide soolamiseks vaja oli ja nii olen rahul. Lehtkapsast järavad kapsaussid. Ma ikka korjan neid ja söödan kaladele, kapsausse ja maltsa seemneid. Sidrunheina saak tuleb ära kuivatada ja aedsalveid ka. Olin terve suve hajameelselt porrulaugu lehti salatisse hakkinud mingi laugu pähe. Nüüd on mul porrud ka võtta. :D Nuikapsaid sain suve esimeses pooles, see oli mõnus. 

Külvamine üldiselt jättis soovida, see on ilmselt paljudele mõistetamatu, kuidas ma selleks aega ei leidnud. Üldiselt on külvamine seisund ja seisundiks on vaja selginemist. Ilmselt oli selgeid hetki selles suves vähevõitu :D Kui ma ise ei jõua, siis taimed hoolitsevad isekülvi eest igas mõttes. 

Kivilaga on hästi, mis valmis, läheb ümbertegemisele, mis pooleli, saab lõpetatud. Taimi ei istuta. Puhas kivi ja killustik.

Maja tagaküljele ei tee ma mingit peenart, aga esialgu on vaja põõsad istutada ja tegingi neile platsi puhtaks.

Minu naivistlik plaan selle suvega kõik püsikud, põõsad jms paika saada, luhtus täiega. Mis ennast kõigiti õigustas oli tihe istutus, umbrohul polnud lihtsalt ruumi. See natuke, mis end välja pressis oli lihtne eemaldada. Taimede hulk, mis mahub üht epikka peenrasse ... on uskumatu.

18.09.19. Pühapäeval käisime Võhmas ja taimevalikut kokku pannes kahtlesin ikka sügavalt, kas peale meie, taimepakkujate, seal kedagi kohale tuleb. Ilmaennustus oli karm ja hommikul paistis tõele ka vastavat. Nüüd on sõbrad sellest juba kirjutanud kui Pühast Juurikast :) , Vesijuurikast jne.
Uskumatult õnnestunud Täisjuurikas oli. Nii palju rõõmsate nägudega veest tilkuvaid aednikke pole ammu näinud :) Taimeostud olid mul planeeritud ja minimaalsed, asi seegi. Nüüd võiks nagu hooaja kokku tõmmata, aga veel ei saa. Järgmiseks hooajaks vaja ettevalmistusi teha ja sildimajanduse korda saada. ja seni kuni saab istutada, istutada :) Püsikutega on nagu on, nüüd on puude ja põõsaste kord.

Kompostikaste on vaja, kaselehed juba vedelevad.