esmaspäev, 2. september 2019

istub männi alla ja vilistab muretult ;)

Pihlakad metsas on juba enamasti paljaks söödud, allika juures ja tee ääres veel püsivad, kuigi kobarad muutuvad aina hõredamaks.

Ilmad on meil viimasel ajal jälle nii soojad, et vahepeal hangun ära ja siis kui ei valva, hakkab peas loend tiksuma, et see on tegemata ja see on pooleli ja seda ma sel suvel ei jõuagi valmis.

Siis tuleb pidurit vajutada ja teha teistpidi loend ning meelde tuletada kõik need suured või väiksemad rõõmud ja need kohad kus masterplan kuju võtma hakkab. Töö kõrvalt aeda tehes on see väga hea tulemus. Igal õhtul kui koju jõuan ja maja poolt aeda vaatan tunnen kui hea on kodus, õues avaruses olla.  Hetk hiljem tuleb juba see mõte, et täna õhtul ma ... istutan vms ja enne molutan tubli pool tundi. :)

Vahel kui väsimus on suur, siis märkad äkki kuidas paar haldjatiiba õitsevad teist ringi või KSJ vesiroos on üllatusõie teinud või udust ilmuvad kitsed... või naabrid või haigrud.  Kisub su argipäevast välja.

Ma olen väga rahul sellega, et jõudsin puhtaks kaevata oma unistuste katselapi. Tõsi küll, siin on vaja põõsapeenart nii täiendada, et ta põõsad viskaks veidi varju ka, sest katselapp saab otsest päikest vähemalt 6h järjest, aga see on tehtav.


Selle nõlva peale istutan mikrobiootad, kohe mitu n.ö sinnani, kus jälle vaba lokkamine hakkab, s.t. tagapool on päris ilus heinamaa kooslus. Nad ei ole esialgu teab mis kiired vohajad, aga kui kasvama hakkavad... kui just kitsed neid nahka ei pane. Pmäel nad mikrobiootat ei söönud igatahes.

Paksust põrandakattest, mingi mistra, oli väga palju abi. Me panime selle paika juuli alguses vist. Üksi ma seda liigutada ei jõua, KSJ-ga tõmbasime koos. Katte all oli muidugi intensiivne elu - mutid, hiired, sipelgad. Neist oli täitsa kasu. Sipelgad kaevasin välja ja viisin kaugemale, mutid jm lasid ise jalga. Juurikad sain enamasti välja, siin oli rohkem naati. Maa on viljakas, aga tundub, et ka külmem ja tihkem, seda oli näha juba põõsapeenra juures. Umbrohuseemneid muidugi mustmiljoon, aga mis siis.  Kindlustuseks panin turbapätsid, neil käisime Pärnumaal ise järgi. KSJ-i autosse mahutasime 52 pätsi naksti ja natuke jäi ruumi reisinodi jaoks.

Kui ma olin kõik puhtaks kaevanud,siis algas pätsipaneku nädal, ühe päeva tegelesin kividega ka, sest ma nii väga tahtsin seda tunnet sisse saada, kuidas ma kivi panema hakkan.

Valget aega on teadagi vaid napilt 3h pärast tööd, nii venis see pätsipanek laupäeva hommikule. Nüüd oli soojast kasu, sest pätsi leotamine on vesine töö ja nende kallakule paigutamine on üsna lõbus, kui liiga kauaks ligunema jätta, siis võib juhtuda, et läheb pooleks, voolab maha, tilgub peale. Mulle meeldib see viimane osa ehk viimistlemine, siis saab turbaga mätsida nagu laps poriga vms.

Sain pätsid paika, siis tegelesime vanarauaga, KSJ viis ära 1,5 t, aga hunnikut me päris ära ei saanud, ei mahtunud peale ja aega ka rohkem polnud. See oli väga suur saavutus, sinna hunnikusse vedasin ma ise terve talve ja lõpuks tulid sõbrad ka appi. Me saamegi sügisega selle platsi puhtaks!

Siis ma istutasin ja istutasin ja avastasin, et pgn ei mahu ära :(  ja ajaga läheb kitsaks, tahaks neile ikka kohanemise aega anda. Siin nõlva peal on see koht, kus nad peaksid saama laiutada, aga ilmselt tuleb siis edasi kaevata, hiljem kunagi, kui mul vähem kõrini sellest labidatööst on.

Põõsapeenar

Põõsapeenar ei ole ka valmis, aga on juba tunduvalt parem kui juulikuus. Nüüd on ta veidike pikem ja liigirohkem ja kaevamisest on mul siiber, nii kasutan augud-dzunglis võtet, kui vaja. Aeg-ajalt tekib optimismi puhang ja siis kaevan selle riba või laigu naksti puhtaks.


Metssalvei pääses potist maa sisse ja vaat sellist kõrgust ma sellel sordil ei mäletanudki. Vahepealsed vihmad tegid mu taimedele head. Metssalvei, Salvia nemorosa `Ostfriesland`
harilik raudrohi, Achillea millefolium `New Vintage Violet`

Kuumalaines nägid veidi niru välja, siis ühes vestluses sõber ütles, et lõikab parasjagu raudrohtusid tagasi, võtsin ka käärid. Kui jahedus saabus, algas uus õitsemine ja see on ilma liialdamata võimas.

Mul ei ole ammu värvilisi raudrohtusid olnud, need on üle mitme aasta esimesed. Nüüd peaks midagi oranzikat ka vaatama. Hakkasin juba kahtlema, kas mitte väga kokku pole istutet.


harilik parukapuu `Golden Spirit`








3 kommentaari:

  1. Sa oled suutnud tühise ajaga teha uskumatu töö. Võid männi all istuda küll ja muretult vilistada :)

    VastaKustuta
  2. Vahepeal tulebki nautida ka. Ägedad ergud raudrohud. :)

    VastaKustuta
  3. no see muretu istumine saabub ilmselt novembris või millal iganes maa ära külmab :)

    VastaKustuta