püherdamise aeg.põhjanõlv

2018 rajamise jutt asub siin

6.juuli hoovihm alates õhtust. 7.juuli sajud pausidega

Ma olen iga uue aiaga aina osavamaks muutunud ja omandanud mõned praktilised võtted. Üks seik on kordunud igas uues kohas - nimelt öeldakse mulle, et siin küll midagi ei kasva ...
Põhjanõlvaga oli sama lugu. Aasta tagasi aprillis, kui me esimest korda seda kohta vaatamas käisime, siis vana kase all seistes mõtlesin, et vau, kus siin saaks teha. Taevas tänatud, et mujal oli maa nii karm, et siin kõige lihtsam kaevata oli, siia sai mu lemmikute pesa.

Kui ilm on kuum, siis siin on lahedam, kui vihma sajab, siis siin ei kalla. Siin sünnib igasuguseid imesid :) ja ma ei ole suutnud liike või taevas hoia, taksoneid kokku lüüa. Ruumi on vähem kui mul vaja läheks, aga küll see ka laheneb.
Põhjanõlva ma üle mõõtnud pole, suurus on u 10 x 4, kohati 10 x 3,5. Kaldenurk ... mõõtmata.

pakutee rajamisest 2018 saab lugeda siit

aga see nipp - hea kui sul on rajatavas aias üks ala või nurk või platsike :) mis sind lohutab, kui hunnikud ja tühermaad vms ei kannata enam vaadata.  Meil on nüüd  üks hunnik lisaks (paekivi tükid, mille ühest osast on plaanis korralik trepp teha). Loodetavasti tuleb kraave ja hunnikuid juba juulis juurde kui hakkame kanalisatsiooni rajama. Mis aga tähendab seda, et ma pean oma tähtmagnooliale ja alpi kuslapuule uue koha leidma. Jah, ruumi on, aga kohaga on raskem :)

Kes mul siin siis kasvavad ja kuidas neil läheb.

Suurelehine brunnera oli mu valikust mõned aastad väljas, sest vanas aias järasid teda kõik, kes said ja tema kaunis lehekuju ja värv ei pääsenud suurte kobarpeade kõrval lihtsalt löögile. Nüüd on mul juhuslikult  kaks sorti kasvamas ja ma olen nendega rahul. Ühe nime isegi tean, peaks `Looking Glass`olema.
Juurde ma neid esialgu ei tahagi, pole ruumi vbolla hiljem kui päris metsaaeda teha, kui teha.

Kopsurohud on mulle alati meeldinud, kuigi selleks, et nad läbi suve kaunid püsiksid on neid mõistlik tagasi lõigates noorendada.

Helga aiast ostetud `Moonshine`on osutunud väga ilusaks. Ta on muidugi nii varjus, et ma pole teda suurt pildistanud, ikka magan õige hetke maha.

Kopsurohud on ju selle poolest ka tänuväärsed, et puhkevad vara. Palju mul neid pole, nii pole ka nendega vaeva. Kasvavad koos sieboldi metspipra ja sinililledega kõige kuivemas kohas.
Sõnajalad. Hakkasin neid mälu järgi kirja panema ja kui olin jõudnud kahekümne kanti, siis otsustasin, et siin tuleb veidi korda luua ja üle vaadata kes täpselt. Kelle üle on mul eriliselt hea meel on muidugi tähk-roodjalg, Blechnum spicant, sest temaga oli mul vanas aias pusimist ja ega ta nüüd just ei lokka, aga näeb parem välja küll.
Veidi heledam kaader juuni algusest, vaata paremal nurgas :)  võilllega

Varakevadise põletuse eest kaitseks korjasin männiokkaid ja puistasin ta üle nagu ka südaja lursiku. Kui puud lehte läksid puhastasin nad välja. Sõnajalgade suhtes pean oma teadmisi täiendama. Võiks ju rohkem teada nende eostega paljundamisest.

Nädalavahetusel istutasin ümber oma staar-sõnajala, varvas-adiantumi. Eelmisel suvel istutasin ta kuuse külje alla, sest polnud paremat kohta võtta ja maa peale jätmiseks oli ta liiga suur. Ümber istutamiseks muide ka. Asja käigus kukkus ta käru pealt maha ja otse ebamaguna peale :(

Sasis roheõit, jama kui palju. Paika ta sai, sest ta on vääris paremat kohta. Nüüd loodan, et kohaneb.
Delavay ängelheinad said ka ruumi juurde, nemad on kõrguse mõttes minuga peaaegu ühepikkused juba. Varsti hakkavad õitsema.  Jaapani priimula on tänaseks juba seemneid looma hakanud. Kivirike õied napsasin ka ära.

Lauke olen igale poole toppinud, nüüd tuleb ümber panna. Lihtsalt neid sibulikke oli nii palju.

Kivirikest, neile siin meeldib, eriti just rippkivirikkudele. Ohtralt tütartaimi ja ilmselt kaks järjestikust sooja suve ka. Rippkivirikud on mul alles liiga vähe aega aias kasvanud, vara midagi arvata. Talvitunud kes kaks, kes kolm aastat. Näis, mis tulevik toob. Kasvavad epide keskel.

Saxifraga stolonifera `Cuscutiformis`. Rippkivirik on pikaajaline õitseja, kolmas nädal läheb.
lehed on varjus vähem värvikamad, ilmselt päikese käes oleks punast rohkem näha.

`Jezu Ninja`alustas üldse juuni alguses. Pildistatud 6.juunil.

Siis veel muidugi Saxifraga fortunei `Wada` ja üks nimeta (nimi on kusagil kirjas äkki?) `Wada peaks päikese poole kolima, kuigi jah, ta ongi väga hilise õitsemisega.
Suur käopõll (Listera ovata) laieneb.

Meelis-kuldking, (Cypripedium reginae) ajas mais välja kaks otsakest. Miskipärast kuhtus üks ära . Tundus nagu oleks olnud mingi putuka kahjustus või ei sobinud talle kevadine temperatuuride ralli.

Igal juhul on mul hea meel, et kasvab ja õitses, sest ma istutasin ta eelmisel aastal ju keset õitsemist, nii et olen rahul. Olen nii aru saanud, et üks vastupidavamaid ja sobib algajale käpaliste kasvatajale.

Paar päeva olen kääre välgutanud, sest siin kisub kohati jungliks ja mõned taimed sirutuvad valguse poole üle üksteise.

8 juuli. Jõudsin suht hilisel ajal koju, tegin niidukaga väikese tiiru ja siis süvenesin taimedesse. Konsulteerisin sõbraga ja kolisin oma väljaveninud kõrvikud üles, suurema päikesevalguse kätte. Korrastasin ja vaatasin mis taimede all toimub, selliseks nokitsemiseks tuleb ka aega võtta. Poole kümne ajal muutusid sääsed nii tüütuks, et andsin alla ja läksin tuppa. Kahju oli küll, õhtu veel noor :)

nojah, alustasin seda postitust ju selle plaaniga, et kirjutan kuidas ma raudarmatuuri tüvedega asendasin. Huvitav jah, et juuli on mõnusalt rahulik aeg nagu hingetõmme mai ja augusti vahel.