minu kõrrelised III põhjanõlv

Põhjanõlva kõrrelised. Imperata sylindrica, harilik alang `Red Baron`. Seda kõrrelist armastan ma esimesest silmapilgust ja tundub, et see tunne on vastastikune, sest ta paljuneb mul hästi.  (Kaua ta mul olnud on täpselt ei mäletagi, 2014? 2015?sügisest )  Päris varjus ta edeneks ilmselt ka, aga kas värvuks, see on iseküsimus. Väga ilus kõrreline.Talveks multsin, aga mul pole õrna aimugi kas on vaja, halba pole see teinud.

Teine liik, kellega mul käib veel kerge pusimine, on ainuroog (Haconechloa macra) ja tema sordid. Pusimine tähendab, et otsin sobivat kohta, et nad lokkaksid. Vanas aias olid nad mul ilmselgelt liiga kuivas kohas. Sordid peaksid olema `Albostriata`ja `Aureola`.
Mullu sügisel ostsin Rootsist liigi ka. Talvitus kasvukas, ei hakanud oktoobris istutama. Mulle väga meeldib, leht on tugev ja läikega. Kõrgust napilt u 30-35 cm. Püsib kompaktne.

Põhjanõlv on nende jaoks parajalt niiske ja nii palju päikest saavad ka, et värve näidata. Punasele parunile nad veel konkurentsi ei paku, aga edenevad küll. Mulle tundub, et neile meeldiks veel veidi kobedam pinnas.
Liik

Sordid, kaugvaade:

Rohkem kõrrelisi siin pole, kuigi pmst võiks piipheinu jms panna, aga ruumi pole. Üks tuust piipheina vist ikka on ka kusagil.

Priimulad. Kõrvikud tuli ära kolida, venisid mul siin välja nagu kapsad. Lätist tõin Primula bulleyana lootusega, et ehk on rõõmsates toonides õied ja mitu korrust. Primula japonica jõudis eelmisel aastal ennast igale poole külvata., õied veinipunased ja valge-roosa. Muidugi Primula sieboldi´Winterdream`Tema on tegelikult juba kõrgemal, rohkem päikese käes. Õitsemise muidugi lõpetanud. Aitäh Futule, tema käest ma selle talveunistuse sain!

Siis muidugi tiibeti priimulad, neid on mul kahte tooni ja nende õitsemise aeg on kätte jõudnud.
Neil hea aasta, laienevad.

Tiibeti priimula (Primula florindae) meenutab mulle kaelkirjakut :) Mul on neid kahes värvitoonis, üks on ilmselt hübriid, pildil on oranzikam, teine on helekollane. Viimati nimetet ei õitse veel.

Vahepeal keeras ilm normaalseks või pigem augusti nägu. Ähvardati ka "juulikuu lumega" , s.t. maapinnal kohati +3 kuni 0. Õnneks mitte meil. Mõned taimed värvusid kahtlaselt, nt võrdhammas

Mul oli neli mõnusat päeva. Käisime karjääris ja tõime mõned kivid, pusisin kivilat. Ma tean, mida ma tahan saavutada, aga veel ei tea kuidas ma selle ära teen.  Kuna kivila alumine osa läheb õgvendamisele vaja sealt taimed ümber panna. Sipelgaid on massiliselt. Avastasin, et nad on vallutanud lõunaküljel kõik võimalikud taimed, kaktused jms. Iga kivi all pesa.  Tegelikult olen kivila kallal varemgi nokitsenud, kuigi rohkem vahtinud ja mõelnud.  Hetkel on aias töös neli "ala" ja neid ei ole võimalik nii teha, et lõpetan ühe ära ja siis võtan järgmise. Põhjanõlv, põõsapeenar, kivila ja jooksev taimemeeter - istuta, kui võimalik. Ühe päeva nautisin põhjanõlval nokitsemist - paljundasin haldjatiibu, tekitasin ruumi juurde. Ühe kuuse vormi olin sunnitud ära kolima. Põõsapeenrasse teda poleks saanud istutada, üleminek päikese kätte oleks liiga järsk. 
Pühapäeval astus Svea läbi ja pärast mõtlesin, et ma olen ilmselt kõige mühakam aednik siin kandis. Ime siis, et keegi külas ei käi :D

Eile õhtuks olin küll väsinud, kui sammulugeja oleks peal olnud, siis oleks uus rekord püstitet. Lõpetuseks istutasin ümber mõned väiksemad pojengid ja mõtlesin, et kui ma nende suurte ja vanade kallale asun, siis on kaks varianti - kas ma kutsun kellegi appi või läheb suurem osa komposti või ma ei liiguta kõiki sel suvel.

Ilm on lõpuks ometi  mõnus ja mu haldjatiivad näikse sama arvavat, kui jahedamaks läks, hakkasid noori lehti kasvatama ja üks ullike, `Neosulphureum` hakkas lauskmaal õitsema. Õitsejaid on nende hulgas muidugi rohkem, lihtsalt tavaliselt laiutajad teist korda ei õitse.

Ok, vett antakse kohati PALJU. Potitaimed on veetaimede nägu.
Tiigi veetase on sel aastal meeter poolteist kõrgem. Mul on vihma ajaks mõned plaanid...