ssssssuvi ja kiska

20.juuni. Kuna normaalset suve ma enam ei looda, siis tuleb vanad nipid jälle välja kraamida, nt et miski peakate vees märjaks kasta ja nii saab tunni õues tegutseda ka, vahel isegi pool päeva. Päikesekaitse kreemi varusid uuendasin. Otsustasin, et enam edasi ei lükka, kui ma ootama jään, siis enne sügist lahedamaks ei lähe küll.


Taimedele paistab meeldivat, üldiselt valitsevad suurvormid nii umbrohu kui ilutaimede hulgas. Korraks mõtlesin, et mõõdaks selle ! ajutise peenra ära ja siis loeks kokku mitu taksonit seal kasvab, aga ei ole viitsinud veel. Palju! Selge see, et nii neid kasvama jätta ei saa, mõned jäävad teistele alla, aga nende taimedega väga kiiret pole, neil tervis veel hea, nad on ikkagi juurtega maas, mitte potis. . Tihe istutus on umbrohutõrjena täiesti arvestatav, väga rohima pole pidanud, ju sai enamus juurikaid välja ja kevadel käisin üle. Paras nuhtlus on mõned võililled, kes on end taimede puhmastesse külvanud. Ma kavatsen põõsapeenras sama joont jätkata.

Nii ma urgitsesingi pool meetrikest juurde, et saaks potist maha istutada delavay ängeleheina ´Elini`.
Puishortensiaid on vähemalt kaheksa põõsast kui mitte rohkem ja nad on mul siin seal, ühest saaks isegi tüvivormi kujundada, mis oleks midagi uut ja huvitavat, kui kitse faktor kõrvale jätta.

!siia-tuleb-peenar on nüüd juba veidikese kabedam, olen jõudnud seda ala puhtamaks teha. Uus nimi on põõsapeenar, sest siin on rõhk põõsastel ja okaspuude vormidel. Püsikud aitavad pinda katta ja vormivaheldust luua, värvidega otsustasin ka mitte tagasi hoida, lõpuks on selle peenra taust Suur Roheline. Kui ära tüdinen või põõsad aina suuremaks kasvavad, võib püsikute osakaalu vähendada. Hea plaan.

Eile õhtul, pärast tööd ootasin kella poole kaheksani, see on esimene kellaaeg kui temperatuur hakkab normaliseeruma ja siis haarasin käru, ladusin selle taimi täis ja läksin istutama. KSJ oli sunnitud vahepeal tiigis käima, sest ma lasin survega pumba lahti. Vedasin voolikud ja siis istutasin mõnuga.
Sünnipäeva reisil ostsin mõned okaspuuvormid, paar puud ja püsikuid, valides kas õite või lehestiku järgi. nt astilbed sai valitud just nende kontrastse lehestiku järgi., ma lubasin küll, et ma nendega rohkem ei tegele, aga ... Süüria tuliürdil on ka väga sümpaatne lehestik, selline südajas ümar ja teises toonis roheline. Kui ükskord õitsema hakkab, siis muutub ilmselt nirakamaks.

KSJ trimmerdas raja läbi võsapargi. Kanada tsuuga, kes sai istutatud eelmisel suvel ja keda ma ei kastnud ega midagi ei eelmisel suvel ega sel kevadel, on nii ilus ja kasvab. Võrk on muidugi ümber.
Mu lemmik okaspuude hulgas.

Nüüd on vaja leida koht hõlmikpuule ja hollandi jalakale `Wredei`. Pole just lihtne ülesanne.

Vesiroosid õitsevad, "Peedimäe valge" alustas eile, õied on veel puudu tumepunasel ja kollasel. No ei tea veel täpselt neid sordinimesid. Väga head roosid, kastmist ei vaja ja lehetäisid neil ka ei esine. Konnad puhkavad nendel jalga ja napsavad mööduvaid putukaid.

KSJ on oma (vesi)rooside suhtes väga nõudlik, nupud on kõik üle loetud ja tehtagu igaks päevaks uued. Nii nad teevadki.



ja vesiroosidega on seotud ka kiska lugu. KSJ käib ju neid aina vaatamas ja möödaminnes avastas, et meil on sauna all kassipoeg. Olevat sisisenud ja hambaid näidanud :) väike vapper. Ma läksin ka uudistama, sain põgusalt näha. Väga ilus  tumehall, tuleb vist triibuline ja nagu kassitited ikka, suurte silmadega. Oeh. Igasugused mõtted käisid peast läbi, no mis sa teed selle looma lapsega nüüd. Kitsetall meil ka juba oli, jänesepojad on puudu ja nugisepojad jne jne.
Mul on aedades ikka naabrite kassid jahil käinud ja varakevadel tuleb neile tõkkeid panna, et nad peenraid ära ei mineeriks. Ühte noort, musta kassi olen siin teistest tihedamini kohanud ja millalgi varakevadel toodi üks peata hiir tagatrepi ette.

Ilm palav ka ja mul tekkis väike mure selle kassi lapsega. Ei osanud muud tarka välja mõelda, et äkki võid ikka limpsib ja vett ja vaja ju kodustama hakata, jääb siis meile või leiame talle uue kodu. Sisises minu peale ka :) Õhtul kui jälle vaatama läksin, oli kassimamma, ikka seesama must, kohal ja nii nad mulle otsa vaatasidki sealt. Kassipoeg oli nüüd väga julge :D Mul mure vähem, mamma toidab ise esialgu.

Hilisõhtul nägime köögiaknast, kuidas mamma viis kiska jalutama, minu kivila suunas. Kivila ei tööta liivakastina hetkel, savikiht on kivikõva.  Mina tegin õue asja, et näidata, ma ka elan siin ja ei hammusta.

Järgmisel päeval kössitas sauna all võõras kass, ma sain kurjaks ja ajasin ta minema. Ma oletan, et samal õhtul, kui nad jalutama läksid, viis mamma poja teise kohta.

Mis siin muud öelda, kui et järgneb ...

Mul ei ole kasside vastu midagi, mulle meeldib nende sõltumatu olek. Niivõrd kuivõrd sõltumatu see on. Oma lapse kass on mulle õpetanud, et nad saavad kõigest väga hästi aru ja suhtlevad täitsa vabalt :D Ainult et valivad kellega, kuidas ja millal. Suured turvalembid on nad ka, kogu maailm peab olema kontrollitud ja lõhnama nii nagu neile meeldib :)

Üks kass on mu lapsepõlves olnud, kes oli äärmiselt nutikas ja intelligentne, oskas meil isegi välisust lahti teha :) ja käis koos minuga metsas mustikal. Teised kassid, kes tulid pärast teda, olid veidi tuhmimad.

Jah, me elame külluses :) pojengid, kassid, kitsed, jänesed. Seda ma poleks küll oodanud :)












Kommentaarid

  1. Ilmajaama tädid eile lubasid homsest normaalset suveilma + 20C aga täna aeti juba mingit +24 udu ja hoovihmade võimalust ka homme :O kassid ongi targad aga mõned neist on targemad, no nagu inimestegagi, kõik ei ole vaimuhiiglased :) põõsaspeenras arvesta 5 aastaga, siis hakkad püsikuid ära kolima :D suvi on ikkagi lahe

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused