metsa tagasi :) ja läbisegi ajavabalt





Eile oleksin äärepealt kitsetallele niidumasina koguja sisu peale kallanud! Meil tiigiäärne juba nii metsik, et viimane aeg rajad allikani sisse sõita. Ei viitsinud kaugemale vinnata ja mõtlesin, et teen siis metsakomposti. Nagu ma seda talle nägin, nii nihkus kõik oma kohale - häälitsused, mis ei olnud linnulaul, kits, kes KSJ-i ei peljanud.

varasem postituse algus:

Meil on üks uus kits kärneriks siginenud, maitseb siit ja maitseb sealt ja kui meeldima hakkab, siis sööb kohe isukalt. Aias pole enam ühtegi põõsast, mida ta püganud poleks, v a ehk need, mis on kindlalt võrgu ümber saanud. Varakevadel võrgust üle ei küünitatud, nüüd pole see ka enam probleem. Pärast vihmapäevi on jäljed selgemalt näha, sõrajäljed. Eile siis võtsingi võrgu rulli ja käisin puud-põõsad läbi. Võrk peab olema kõrgem ja lisaks veel võrgutraat ka. Kõrgem võrk vajab kinnitust. Ma lõikan muidu võrgu alumise ääre ära ja see läheb maa sisse ja püsib paremini, aga suure tuulega võib ikka lendu minna. Loosi lähevad igasugused rauast pulgad ja aasad jne. kinnituseks.
Võrgu ülemise ääre lõikan ka lahti, et poleks nii mugav sellest üle küünitada.  Vanas aias polnud suvel probleemi, võtsin võrgud ära, siin nii ei saa.

Täna tagantjärele tarkusena - küllap see lapsukese tarbeks näksiti. Kitse titt metsas muutis meid rõõmsaks ja tekitas elevust. Mina toimetasin meelega aia teistes osades juhuks kui mamma peaks välja ilmuma, ei tahtnud neid häirida. Kui juba päris hämar oli, kutsusin KSJ-i õue, sest mulle tundus, et kitsemamma läks oma talle juurde. Silm väga ei seletanud, aga õhtu oli soe ja tuuletu ja sääsed olid ka kuhugile kadunud, nii me seal kiige peal istusime ja arutasime ja panime eelmiste päevade puslet kokku. Konnade kõrin kostus tiigist taevani. Need konnad on muide nagu koerad, kui keegi mööda juhtub minema, siis vakatavad korraks ja see vaikus on vali nagu koera haukumine.  Kui oma koduõue hääled selged, siis märkad väiksematki erinevust või siis linnud hoiatavad üksteist, kui midagi pole nii nagu peab. Umbes nii nagu mul vanasti pääsukesed koera asemel olid, võõras tuli, kisa taevani :)

Hommik oli sume. Kitsemamma ilmus välja, näksis siit ja sealt tiigi kaldal, ise pidas hoolega valvet nii nagu meiegi köögiaknal :) Siis ta vist kuulis hädakisa, sest metsa poole ta kiirustas. Meie pidasime oma laiska hommikut edasi, kuni nad ilmusid juba kahekesi välja, aga sedapuhku hoopis pargivõsast.  Kitsetall ukerdas ema kannul ja siis peeti söögipausi. Ma pole kunagi neid nii lähedalt näinud, rääkimata kitsetalledest.

Mustikad olid tiigi ääres veel alles. :)


....ja veel üks postitamise algus

Rodod hakkasid õitsema, küllap see kuiv pärssis neid. KSJ kastis neid küll millalgi mai alguses, aga elu tuli sisse alles pärast mitmepäevast jõle ilma ja sadu. Nimesid ma ei tea, heitlehised ja KSJ -i vanast aiast, kus nad kasvasid varjulisemates oludes ja nüüd üks õitseb uhkesti, teine poolikult, sest pool söödi eelmisel suvel ära.


Epimeediumid said aprillis uue eestikeelse nime - haldjatiib ja see tegi mulle suurt rõõmu. Epideemia-naljade hulka peaks see nüüd küll vähendama. :) Haldjatiibade hulgas on üksjagu neid, kes vajaksid kasvukoha hoolikamat valimist, nt sellepärast, et õite ilu nähtavale tuleks. Sel kevadel oli mul aega ja silma märgata nö vanu tegijaid, lauskmaa haldajatiibu :D  vaskpunast ja punast ja mitmevärvilist. Kokku moodustasid nad sellise grupi, et oleks tahtnud kõhuli visata ja siis läbi lillede löputult  loojangut vahtida :D Ma mäletan küll, et mul ei olnud neid enam kuhugile panna ja siis ma neid sinna mägi-võlupõõsa alla surusingi.


Astilbede värviline tulek andis ka oma panuse. Punane haldjatiib on ikka väga ilus! Nii kaua juba aias kasvanud, et unustad ära, kui ilus ta olla võib.





12.mai. siis need soojad ja külmad ning mitmevärviline haldjatiib 'Cupreum', kellele potis üldse ei meeldinud, ilmus välja nagu maa alt ja hakkas õitsema ja õitsema ja õitsema. Lehestik tal muidugi nii värviline, et õied võivad selles möllus märkamata jääda :)











Sõnajalad olid tänavu kõige nutikamad, nemad enne öösooja nina väga välja ei pistnud. Jõudsin juba arvata, et mu suur varvas-adiantum välja enam ei tulegi, kuiv ju ka. Aga tuli ja just siis,  kui ma kodust ära olin. Ma ei tea, kes mind aprillis tagant torkis, et ma kääridega fortune kõverjala kallale läksin, kahtlustasin pärast, et äragi tapsin teise, aga ei, välja kannatas ja hakkas uut looma. Oeh, kohe kivi langes südamelt, need kõverjalad on mul esimesed kasvatada.
Muud muret ju nendega pole, et liiga päikselises kasvukohas neile ei sobi.

Kui kõik on segi nagu nii, siis võin postituse hommikuste piltidega lõpetada. Variatsioonid pakkudega. Eks me vähe veidrad oleme, tamme oksad, tüve(kese)d ja pakud kolisime kaasa ja need said hästi paika. Tüvede taga on turbapätsid kindlustuseks ja taimedele kasvukohaks.

Kui ma eelmisel suvel kahtlesin selles, kas taimedele sobib nii varjuline koht, siis tänavu kevadel oli näha, et nad saavad piisavalt hommikupäikest, et kasvada. Lihtsatel taimedel oma võlu - tiarellid, metspipar ja muu mudru. Ühe E. macrosepalumi istutan ka siia kui see kuumavärk läbi saab. Talle näikse selline keskkond sobivat.











Pakud on väga mugav lahendus, nende peale saab istuda, nende pealt on mugav pildistada, saab kaamerat toetada ja nad on silmale ilus vaadata.


Kommentaarid

  1. Olin seda haldjatiib nimetust viimase nädala jooksul juba kuskil kohanud. Ilus ja armas nimi muidugi, aga ometi tundub kuidagi natuke liiga literatuurne! :D
    Oh see metsa- ja varjuaia teema. Kes mulle selle selgeks teeks?! Mul siiani pole tekkinud arusaamist sellest - millised puud (vari), millised taimed (kes kannatavad välja kuivuse ja juurekonkurentsi). Jne jne. Pean tulema koolitusele! :)

    VastaKustuta
  2. Ma ei jõudnud sulle külla nagu sa isegi nägid :( meil ei klappinud ajad kuidagi.
    metsa- ja varjuaia teemas olen ise ka õpilane :) Pmäel oli linnukas päris karm koht taimedele, aga sealt ma ju kolisin ära :) Suvi on veel ees ja külla jõuan ehk nii kui nii :) aga minu juurde oled muidugi oodatud :)

    VastaKustuta
  3. P.S. Tistou, vt Keith Wiley Designing and Planting a Woodland Garden. Plants and combinations that thrive in the shade. Mul on see koduses raamatukogus olemas, kui laenata tahad. See ilmselt ei anna neid vastuseid, mis meie oludes üks ühele sobiksid, aga kogenud aedniku kogemused.

    VastaKustuta
  4. Oleks metsa, küll metsaaiataks aga varjupeenraid saab ikka tasapisi tekitada, see võtab muidugi aega kuni vari kasvab ja no ruumi ka peab olema. Aga sul on nö metsane nõlv ja seega oled õnneseen :) Üleüldse katsu sa lauskmaal aeda ilusasti teha. see kitsevärk on muidugi nunnu aga kui neid nunnusid lõpuks teil aias on terve kari, nt 15 pead, siis vist väga nunnu enam ei ole :( ja mulle ikkagi meeldib epimeedium rohkem, sest nagu Tistou ütles, see haldjakõrv on kuidagi liiga :D

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused