Lehed

teisipäev, 21. mai 2019

nagu oleks metsast välja tulnud

Nagu oleks metsast välja tulnud ja avastanud, et kusagil on mingi hoopis teine elu, et sirelid õitsevad ammu ja keegi teeb kasevihtasid ja ...

Viimased nädalad ja nädalad enne neid nädalaid on elu olnud nii intensiivne, et sellest sain ma alles siis aru, kui puhkus läbi sai :) Ma ei kurda, miski ei paranda enesetunnet rohkem kui keskendumine sellele, mis sind huvitab.

Mulle meeldib väga Tagatalu aia päeviku vorm, nii palju huvitavam lugeda, minul see esialgu ei õnnestu. Püüan siis midagi üles tähendada ka.

Teadagi, et iga kevad on eriline, aga tänavune on unustatud vana, s.t. sellist pikaajalist temperatuuride kõikumist pole olnud mitu kevadet. Vahepeal oli mul selline tunne, et öökülmad muudkui pigistasid ja pigistasid ja kompisid taimede taluvuspiiri. Pmst poleks ju vahet, aga mina ju uues asukohas ja samas talv oli armuline ja mis kõik jõudis maa seest välja tulla.

Haldjatiivad külma ei karda, küll aga võivad nende varakult puhkenud õied mõnevõrra pihta saada, aga mina tahaks ju neid kõiki näha :)  Pildil on `Pink Constellation`, kes oma kaotas oma esimeste õisikute tipud, aga on tänaseks mitu uut kasvatanud.

Tema on igihaljas ja lehestikku ma tagasi ei lõiganud enne kui alles eile õhtul, 20.mail. Täitsa talutav vaatepilt oli siiani, aga haldjatiibadest kirjutan veidi hiljem.


Olen saanud selle kevadega väga hea taimekasvatuse kogemuse. Lõpuks ometi on kasvuhoone õue tühjendatud ja saan korraks ka söögiviljandusele keskenduda. Aprilli keskpaigas (?) käisime Järvseljal ja muuhulgas ostsin kaks tomatitaime ka, need nüüd õitsevad ja on kogu selle üles-alla traali-vaali edukalt läbinud.  Minu kogemus näitab, et kasvuhoone peaks asuma seal, kus varakevadel pääseb päike varahommikul soojendama ja suvel võiks mingil ajal varju ka olla.

Meie aed asub suhteliselt külmas kohas, vähemasti kevad on siin hilisem kui mina harjunud olen.  Mõnel pärastlõunal kui potte ümber paigutasin, oli tunda kui külmad nad on ja samas kasvuka temperatuurid olid üle +20. Umbes nagu oleks sul pea palavikus, aga varbad jääs. fui
KSJ pani minu tungival nõudmisel automaatakna ka paika ja muidugi ajastasin ma selle külma lainele :D ja esimesel soojal päeval käisin närviliselt kontrollimas, kas avaneb :) Muidugi ei avanenud minu meelest eriti ja siis käisime naabrinaise Tea juures vaatamas, kuidas tema kasvukal see aken avaneb :) pidigi uimane olema. On jah. Mu vanal kasvukal oli kaks ust, sellest oli palju abi, kui oli vaja liigne kuumus välja lasta.

Eelmisel nädalal läks taas soojaks, just siis kui mul oli juba väga kiire. Vaher rullis ka lehed lahti, nii ilus.

Mina olin kodust ära ja KSJ kastis kõike, mis istutatud, nt kuusehekk ja marjapõõsad. Õunapuu, esialgu meie ainuke, tegi nüüd ühe õie. Kuumaasikatel on kasvukas juba esimesed marjad, punased veel pole, aga küllap sünnipäevaks juba saab. Ma olen kasvuka suurusega väga rahul. Kasutaimedest veel nii palju, et leidsin üles Evelt saadud toompihlaka ja istutasin maha. Nüüd on vaja veel vaarika read istutada ja murelid ka, kohe kui Järvseljalt saabuvad või kohe kui jõuan :)  See on muidu päris tore, see kasuaia rajamine.
Esimene niitmise tiir sai tehtud nädal tagasi, sinnani venitasime välja.

Peale taimejooksu polegi suurt midagi teha jõudnud, natuke kaevata, natuke istutada, natuke jagada. (Hulkumas käisin ka üksjagu, aga mitte kaugel.)
Mina pole ilmselgelt ainuke. Aidi ja Otiga oli ühel mahedal mai ööl vägagi mõnus sumistada. Nii et ööaeg läheb ka loosi. Võib-olla peakski täna pealambi kasutusele võtma ja ühe öö istutuse tegema. Kus sääskedel oleks pidu!

 Kivila tahab uut lähenemist, see seisab sauna lammutamise taga ja siis on vaja ka mehaanilist jõudu kivide paigutamiseks. Muid istutusalasid iseloomustab -kõik-on-täis-aga-kui -sa-kiiresti-istutad-siis-veel-mahub. Uute kasvukohtade rajamine edeneb mitte just eriti, ma pole jõudnud lihtsalt. Ma tahaks juba katselapile seemikuid ja muud mudru ümber istutama hakata, aga veel ei saa, mõned ruutmeetrid on vaja umbrohu mättast puhtaks teha.


Mulluse põua mõjud hakkavad välja lööma. Esimesena kuivas kollane mänd, siis kivilas valge mänd ja mu lemmik hariliku männi sort on otsi andmas. Mis parata on nagu on. Kitsed mekkisid möödaminnes vahtra latva, ju siis tundus hää. Tulid tagasi ja sõid teised noored lehed ka ära, nii palju kui neid võrgust välja ulatus. Nuuti, nuuti! Siinkohal paslik meenutada mu lemmik reklaami - metsloomad teel - ei, hoopis tee läheb läbi metsa või midagi sellist.

Fauna: nähtud nugist, siili, kitsi, endiselt koera suurust jänest. Naabrite kasse ma ei loe, rebane käib vist ka.
Siis elab meil siin üks vares või mitu. Üks igatahes käib end päevas mitu korda pesemas ja inimesi ta ei pelga, vähemasti minu peale ei reageeri. Pesemise protseduur on põhjalik ja vahva, ta paneks nagu õla vette ja korraks pea vee alla ka ja soputab end nii ja naa. Ei tea, kas tal on satikad kallal? sest seda suplust harrastab ta külma ilmaga ka. Talisuplejast vares:)

Pojengid on mul paksus rohus. Sireliheki seest paistab veel kaks martagoni! Nartsisse on ka, aga kõik ei õitsenud.

Nüüd ma tunnen, et olen piisavalt palju lobisenud, edasi tulevad pildid.

... järgneb