kevadjudinad. märtsi teine nädal

Esimese varakevade vaatlused on huvitavad. Laupäev oli tuuline ja õigupoolest mulle tundub, et viimased nädalad on üldse tuulisemad olnud võrreldes talvekuudega.
Meil on kaks kõrget mändi. Üks kasvab maja lähedal ja tema oksad hoiavad just nii nagu oleks ta pidevalt tuulest viidud. Sügisel juurdlesin selle üle mõnda aega - tundus, et tuuled meie krundil eriti ei mölla, sestap ei saanud ka aru, miks ta oma oksi nii hoiab. Nüüd veebruaris ja märtsis sain aru, on küll tuult ja kuidas veel.

Ilmaprognooside järgi ma oma nädalavahetuse ettevõtmisi väga ei sea, sest need prognoosid on liiga üldised. Elu käib rohkem selle järgi, et vaja on ära teha mingid kindlad tööd ja hommikul teen tiiru õues ja otsustan, kus ma sel päeval tegutsen või kui tuule-kindlalt end pakkida vaja on.
Nüüd liigume aina rohkem kevade poole ja algab väikeste rõõmude kuhjumise aeg.

Mida ma siis täheldanud olen?
1.osa taimepotte sai sirelitesse talvituma jäetud, üksikud kuuse alla. Sirelites talvituvad potid on absoluutselt vale koha peal, sest hang sulas ära, päike sulatab ja öö külmetab ja ma ei saa neid maa pealt lahti, pottides vesi sees, mis sest, et nurga all. See on halb. Kuuse kaisus talvitujad on hoopis paremas seisus.
2. meil on vaja sel suvel teha kaks treppi, liuglemine pesukausiga mäest alla ei ole tore, isegi siis, kui talla all on savi
3.lumeroosid istutasin valesse kohta, sinna jõuab päike sulatama ilmselt aprillis :)
4.ma ei mäleta, kuhu ma lumikellukesed panin :(
5.saviosakesed voolavad kivilast alla. See on nii hea kui ka halb. Hea, et savi minema voolab, mul ongi sinna rohkem liiva vaja. Halb selle poolest, et savi voolab tiigi poole, no ja teeb rajad libedaks ka. P.S. seal, kus on killustik, ei voola midagi. Mul on väga hea meel, et kivila valmis pole. Kaktused näevad ikka väga nirakad välja praegu. Kuna suurt päikese perioodi pole olnud, siis okaspuud on siiani päris kabedad. Mida `Troll`uuest kasvukohast arvab, selgub ilmselt aprilli teises pooles. Ginkod pole minu kogemuse põhjal erilised kiirustajad.


Avastasin, et meie krundil oli siil talvitunud. Rebane oli ta üles kaevanud ja maha murdnud, leidsin lume pealt. Ja siis on meil seal kusagil läänes, kallaku peal saladuslik liivahunnik, nüüd juba pool meetrit kõrge, mis nagu suureneks järjest. Mina kahtlustan, et seal on rebase pesa, KSJ arvab, et pole, sest teist väljapääsu ei paista kusagilt. Eks me hoiame silma peal, vaatame, kes sealt koorub.

Koorumisest rääkides - laupäeval lendas üle kolm luike, küllap nad Verevi järve poole suundusid või siis hoopis Vaikse järve äärde, kes teab. Ilus hetk oli.

Kasvuhoones on kõige kiiremad minu suureks üllatuseks heleeniumid. Üllatuseks sellepärast, et ma pole neid varem kasvukas hoidnud, eksole. Väikesed arvestatavad rosetid. Puistasin turvast peale, aga ega see neid ju ei pidurda.
Kasvukas on minu laadimise koht. Kui ma enam prügi sortida ei suuda või vanarauda ei viitsi vedada, siis lähen ja istun seal ja kuulan kuidas taimetited nohisevad, väga tervendav muide. Eriti tore on ka see hääl, kui lumi seina mööda alla sahiseb. (Meil ju ülepäeva sajab midagi). Hakkan mõistma neid aednikke, kes kasvuhoonesse mini-alpiaia loonud on, see võib ikka väga mõnus olla.

Maja seina äärde olin toppinud lauke võib-olla ka tulpe. Üldiselt virutasid hiired suurema koguse ära ja ilmselt kohtan ma tulpe veel huvitavates kohtades. Siia peenrasse istutasin ka puispojengi ja süüria hibiskuse. Pp-l on pungad, oeh.  Ajutine pojengipeenar teisele poole maja on rajatud väga ettenägelikult, napilt sinna, kuhu katuselt mahatulnud lumi ei kogune. Tõeline napikas :)

Ja muidugi on kasvukas tärganud karukellad. No on seda vaja nüüd :(  Ma ei jõudnud kõiki maha istutada ju.

Vaatan krundil ringi ja ikka veel mingeid peenra plaane pole, neid kõige paremaid. Ei suuda ka otsustada, kas suurelt või minimaalselt. Seda viimast ma endale lubasin, et rohkem puid põõsaid, vähem lilli ja muud mudru.

Laupäeval siis oli hommikul tuuline, pärastlõunal tuli vihm ja siis lörts natuke ja siis läks korraks vaikseks ja selgeks ja päike paistis pilvede vahelt. Teate küll, see kevadine ja eriline, mis toas toob kõik tolmurullid ükshaaval välja. Õues aga tekitab sinus sellise tunde nagu oleks kogu kevad juba käes ja ihust käib rõõmu judin läbi, kõik need selged õhtud ja varakevadised hommikud, kui linnud on ammu laulu üles võtnud ja sina lähed aeda ja otsustad, mida sa oma ajaga teed ja võib-olla ei teegi midagi, lihtsalt seisad ja tunned rõõmu, et oled just seal, kus sa olla tahad. Nii nagu oled terve talve unistanud.

Seisin heinamaal ja päike paistis metsatuka ja maja peale ja kõigi nende kolehunnikute peale.Puhas kevad-judin :) Seda soovin sullegi.

Nojah ja nüüd sibistab akna taga lund.Märts, aasta pikim kuu.