kuidas me KSJ-ga Taanis käisime. Aarhusi hirvepark

Kaugel kaugel Taanimaal, üle kahe silla ja ühe kiirtee kaugusel asub Aarhusi linn.
Selles Aarhusi linnast just veidi lõuna poole  algab Thori mets (ja see Thori mets on osa Marselisborgi - Moergaardi metsast) ja selles Thori metsas, mis polegi see päris mets, asub hirvepark. :)

Hirvepark on armastatud ja paljukülastatud paik. Park on avatud kella kaheksast hommikul kuni loojanguni. Külastajad võivad pargi asukaid - hirvi ja metssigu toita õunte või porganditega.

Pargis on lubatud  pildistada, filmida, (talvel ka suusatada), aga kõike seda nii, et ei häiritaks loomi.

Hirved suhtuvad külastajatesse rahulikult ja nagu hiljem pargi teises osas ka näha oli - õunu on neil jalaga segada :) Nad valivad suutäisi.

Nii palju kui mina aru sain, on hirvepargi külastamine omal riisikol, võib juhtuda, et isahirved näevad sinus rivaali ja võivad mõne müksakaga sellest märku anda. Meiegi kohtasime oma jalutuskäigul kahte noort naisterahvast, kes said kerge puksimise osaliseks.:) Miks, sellest ei saanud kaugelt aru.

Isahirved peavad oma karja üle valvet ja õunu nii väga ei maitsenudki, üks nooruke võttis minu käest küll mõned suutäied.

Ma ei ole nii väga loomadega miilustaja, aga need hirved mõjusid küll hoopis teistmoodi. Võib-olla ka sellepärast, et nad ei lasknud end inimestest segada ja olid üsna isepäised. (tahan joon kiselli, tahan kuulan transistorit ) ...

Pärastlõunane päike paistis siin-seal läbi puudevõra ja see andis omakorda lummava värvingu. Me olime Thori metsas, toitsime hirvi ja kuhugile polnud kiiret.

Õuntest. Taanis oli ilmselt ka hea õuna-aasta, sest enne parki käisime ühika lähedal äärelinnas hirvedele õunu hankimas. Väljapandud kast, mille A hommikul mõttes nö reserveeris, oli tühjaks saanud, aga kohe sealsamas lähedal pühkis noormees õunu kokku ja lubas meil lahkelt võtta nii palju kui soovime. Ilusad punapõsksed õunad olid. Hirvedele maitsesid :)

 KSJ  mõjus karjale hästi, tema õunad olid kõige populaarsemad ja tema ümber kogunes karjakaupa hirvi. Üks oluline nõks oli õunad pooleks murda.

Hirved liikusid omapäi edasi ja kui esmane uudishimu rahuldet ja õunad maitstud liikusid nad edasi
Nosimist jätkus.

Oktoobripäevad on lühikesed, pargis, suurte puude all  hakkas hämaramaks kiskuma

jalutasime meiegi edasi. Selle kännu kõrgus oli u 2,7 -3 m

Kajakad seal väga ilma ei teinud

Pargi sügavuses püüdsin pildile hirve, kes himustas oksi oma pea kohal, ta oli ikka järjekindel

Puud olid nii palju kui mina tähele panin, pöögid, pärnad, tammed

Hea sarvi sügada. Pärastpoole kohtasime paari isast, kes panid sarvi kokku

Metssead asusid kõrge aiaga piiratud alas, pargi tagaküljes ja nemad õuntes nii väga ei supelnud, igatahes tekitasime seakarjas paraja rüseluse. Siin kehtis range hierarhia, kui mõni väiksem ja noorem siga arvas, et tema võiks ka õunu süüa, siis kutsuti ta kohe korrale. Siia oleks olnud kerget õunasadu vaja, meie noppisime maast hirvede poolt maha jäetud ubinaid ja harjutasime viset, sest seatara ees oli sügav kraav.

Tulime tiiruga pargi algusesse tagasi ja võtsime suuna mere poole. Jah, siit samast algas mitu terviserada piki rannikut ja kuigi mu jalatallad tundusid juba üsna ümmargused, püsisin teiste kannul, puusalt pildistades.

P.S. Kui olete otsustanud Aarhusi hirveparki külastada, siis pange kodus porgandid aegsasti kotti.
See oli väga hästi veedetud aeg, aitäh A-le ! meil oli imetore.

... järgneb