Lehed

reede, 19. oktoober 2018

oh selle aasta sügis on nii tore!

Vaatamata ümber kolimisele olen tänavu näha saanud igasuguseid põnevaid viljumisi ja seemnete kujunemist. Nii tore sügis!


Pantrilill, (Belamcanda chinensis), on mulle armas mitmel põhjusel. Esiteks tellisime ammu aega tagasi koos Muhedikuga seemned ja Tagatalu perenaine külvas need edukalt maha. Aasta oli 2014. Teiseks. Ma olin siis üsna tume veel ja kuna ma ei osanud talle õiget kohta leida, siis suskasin õunapuu alla kasvama. Inkubaatorisse, mis tegelikult nii väga inkubaator polnudki. Läänetuultele avatud kasvukoht ja siis ma natuke unustasin ta ära. :)  Kuni ühel augustiõhtul märkasin põnevat tegelast.

Olin lugenud ta kohta, et võib meil külmaõrn olla ja siis ma ei julgenudki teda ümber istutada väärikamasse kasvukohta, et mine sa tea, annab veel otsad.



2016 eriti õiterohke
Nii ta õitseski mul igal aastal ja 2017 otsustasin ta siiski lohuaaeda kolida ja kolisingi. Siis tuli see aia kolimine ja kolimise käigus jagasin teda pottidesse ja põhjanõlva peenrasse. Siia sai koos õienupuga. Kuna mul pole kombeks neid ümber istutades tagasi lõigata, siis ei lasknudki ta end segada ja hakkas septembris õitsema. Pärast õitsemist kasvatas kupra, mida käisin aeg-ajalt vaatamas, et kui priskeks see paisub. Eile õhtul avastasin, et käsil on järgmine etapp



Nii lahe! Mina nagu laps kommipoes :)
Uurisin siis targematelt, et kas pean ootama kuni vili? mari? mustaks värvub, sain soovituse maha külvata.

Rõõmu on rohkemgi. Anemonopsis macrophylla, rippülane 'White Swan' jõudis ka seemnekuprad teha. Mõned korjasin katsetamise mõttes varem ära, mõned jätsin alles. P.S. käisin eile Botaanikaaias pildistamas ja seal oh jeerum on rippülase kuprad ikka eriti paksud ja ilusad. Sain jälle targemaks, et neil tuleb lasta valmida, aga enne tõsist miinust tuleb ikka ära korjata. Mul võib muidugi vedada ka, kui mõned järelvalmivad, aga rippülaseid ei või iial teada :)

Ainuke jama selle sügisega on, et hommikul on nõlv varjus ja õhtul pimedas, nii et peab kombineerima, et saaks taimelood pildile püüda.










2 kommentaari:

  1. Tore sügis jah :) minu enda Belamcanda on nii võimatult varjus, et ma lihtsalt ei näe kuna see õitseb, saan vaid tõdeda, et on õitsenud küll aga ükskord...

    VastaKustuta