Tondilossi kivila, alguses

Kivila kolimise jätsin viimaseks või peaaegu viimaseks, sest polnud ju veel kohta, kuhu neid kolida.

Kuum suvi vanas kivilas erilisi probleeme ei tekitanud, kastsin juulis u kolm-neli? korda, põhiliselt lehtpõõsaste pärast.
Daphne cneorum 'Variegata' hakkas laiust viskama 2017.a. suvel. Tänavune õitsemine oli külluslik ja siis ta puhkas veidi ja õitses augustis mõne üksiku õiega uuesti.

Noppisin mõned oksad paljundusse. Kes paljundab, see on ilmselt hiljem näha :)

Näsiniine juured on pikad ja kinnituvad sügavale kivide vahele. Mõistlik kolimise aeg oleks olnud kevad. Mina tegin seda septembris. Üldiselt õnnestus ta päris korraliku juurepalliga kätte saada ja samal õhtul ka maha istutada. Koha valisin põhjapoolsesse külge, et otsene kevadpäike kuivatama ei pääseks.
Isekülviga ta mul eriti ei hiilga, ühe tite leidsin ja see oli sama kirju.


Kõige keerulisem ongi olnud juba kohanenud okaspuude ümber kolimine. Kasvasid nad ju liiva sees ja on oma juured juba üsna sügavale sirutanud ja mõne puhul avastasin, et juured on rõngas, nt `Hiiumaa`l. Ei mäleta, et istutades oleksin seda täheldanud. Korea nulu `Green Carpet`istutasin kivila äärde mulla sisse, et üleminek oleks sujuvam. Maha ei raatsinud jätta, ta on mu lemmik ja kasvus kõvasti juurde visanud. Võimalik, et järgmine talv-kevad tuleb esimene katmine, siiani pole ma seda harrastanud. Mulla sisse sai ka sitka kuusk `Papoose`. Põhiline peavalu on ikkagi pinnas, see võib olla liiga külm. Osa okaspuid jätan potiga talvituma.


Kõnekas on ka see, et kaktuste tarvis alustasin ülevalt alla kivide paigutamist, mis ei oleks liivasel pinnasel kuigi arukas, aga kruusaga veab veel kuidagi välja. Ma tegin vaid ühe riba :) Riba näikse olevat üldse valitsev kujundusvorm uues aias. :) Kive pole lihtsalt nii palju ja ajaga on ka kitsas.

Ma eelistaksin suuri kive, sest väikestega läheb see pilt rahutumaks kui mulle meeldib, aga esialgu on nii, et suuri kive ära tuua pole võimalik, tuleb läbi ajada sellega, mis on transporditav või kohapealt saadav.

Veel üks väike seik - silte pole võimalik kasutada, sest neid ei anna kuhugile vajutada - kivid on all :)
Mis lahenduse valin, mõtlen veel. Tore ju oleks kui kõik kivila asukate nimed peas on, aga ... :D kui aias on tuhande või-m-ei -tea-kes-neid -loeks- kanti taksoneid ...

Ülemises osas kasutan multsimiseks killustikku ja lisan selle kohe pärast istutamist, see on mägisibulatele jm eluvajalik, et taime ümber oleks siin maastikul mingigi kuivem puhver. See ei ole suur kulutus ja killustikku kulub alguses rohkem, hilisematel aastatel on vaja siia-sinna lappimiseks, täienduseks. Taimi istutan võimalikult kivide vahele, s.t. juured sätin kivide vahele.

Kõige lihtsam oli taimestada põhjakülge jäävat osa. Taimekastid tõstsin nähtavasse kohta ja kive paigutasin taime kasvuvajaduste järgi. Päris tõhus lähenemisviis.







Minu lemmik petekas-pilt :) Selline vaade nagu olekski juba valmis, aga kus sa sellega. Ma pole jõudnud.

Tegelikult on nii


ja nii


ja allpool nii :)

ja alguses oli üldse hunnik


kahe küüruga - kruus ja liiv

siis kahandasin/kärutasin ja KSJ tuli ka appi.

Liiva teemal vist kirjutasin, et see osutus savikamakatega liivataoliseks. Siis KSJ tõi mulle istutuspesade tarvis jõeliiva, mis on läbi pestud. See oli tore kogemus, sest vihmaga veereb jõeliiv sujuvalt allapoole, sest ta on nii ümmargune :D Seda ma ei teadnud varem.  Lõpuks hakkasin kokku segama ja see töötab. Kas ka kevadeni, eks see ole näha.

Ma alustasin tegelikult alumisest poolest, siia lisan veel suuri kive, kui nii kaugele jõuame. See on augusti alguse pilt.

ja september, II nädal

 siit läheb rada


Alumine pool meeldib mulle sellepärast, et seda lahutab tiigist maariba ja mingilt kõrguselt paistab nagu oleks kivila vee ääres ja mulle meeldib väga kõrrelistega haljastada, `Edith Dudzus`e pähikud vee kohal on ütlemata kaunis vaatepilt. Kevadel, kui kõrrelised veel magavad, saavad siin kasvama ja õitsema karukellad. Sssa mu meie, see meeldib mulle :) Kui saunafassaad maha lammutatakse, lähen siit edasi ja kaskede taha loodud ajutise istutusala asunikud saavad uue koha. Tamm-didamm-dam, see on nii lahe projekt, sest taustaks on vesi ja mets. Viimase peal :)





Tagasi tulles tänasesse päeva. Kivilat ma valmis ei saa ja enamus sibulikest jms lähevad potistamisele ja talvekoju. Kaktused ka, sest neid pudenes kümneteks lülideks ja mõned lahutasin ise ka.

Kaktustele kohta luues liikusin edasi lääneküljele ja veidi lõunasse. Puhast lõunakülje suunda või pigem lõunapäikese mõju palju pole, "valge kuur" jääb ette.

Üks asi veel. Ma ei armasta valgeid maakive kivilas. Esiteks nad hüppavad sulle näkku kui sa nende suunas vaatad :) ja pildistamise teevad tüütult keeruliseks, eriti kui on ümbritsetud teiste toonides kividega. Üks sattus ikka sisse, sest mul polnud väga valida. Läheb välja vahetamisele, liigutan teise kohta.

Liigutamisest - KSJ on see, kes kivid kohale toimetab ja keda ma vahepeal painan, et tule ja vaata, kuidas kivid nüüd said, sest tal on silma ja mina kipun kinni jääma mingitesse pisiasjadesse. Nii me seda rajamegi.




Sel sügisel kavatsen veel mõned epimeediumid kivila varjulisematesse kohtadesse istutada, esimene katsetus läks hästi vaatamata hullule suvele. Mõni epimeediumi liik või sort on pirtsakam, vaatan, kuidas neile siin sobib. Lõpetuseks E.grandiflorum `Creeping Yellow`, väga ilusa lehestikuga - värvub noor lehestik ja sügisvärv on ka lahe.


P.S. Mul ei ole uue kivila kohal ühtegi puud! s.t. ei pea nii palju aega puru korjamisele pühendama. :)

Oma kujutluses olen valmis mõelnud, milline saab olema ülemine osa ja selle pildiga olen ka rahul, see on tehtav. 

Mis on ajutisem, mis alalisem, eks seda näitab aeg. 
P.S. P.S. tänan sõpru aednikke, kes mu pinnaseteemalist hala kuulasid ja jõudumööda nõu andsid :) 




Kommentaarid

  1. Vot mul üks küsimus - kas sa panid kõik need taimed lihtsalt liiva sisse? Ilma mingisuguse huumuskihita? Ketrasin neid pilte üles-alla ja mulle nagu tundub nii. Kas paljas liivas saavad hakkama? Mul selline kogemus puudub, sp huvitab.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pmäel kasvasid nad puhtas liivas, sest see oli seal looduslikult juba olemas.Lõuna-Eesti, savisisaldusega liiv. Kuidas Põhjaosariikides oleks, ei oska kommenteerida. Kui uusi ostsin, siis eemaldasin mullakihi nii palju kui sain, muidu ei kohanenud. Okaspuudele ja lehtpõõsastele segasin liiva sisse veidi mulda, aga mitte turvast!. Uues kohas mul nii kerge pole, kasvupinnase segan kokku kruusast, jõeliivast ja saviliivast, okaspuudele läheb veidi mulda ka segusse.

      Kustuta
  2. Võimas!Sul on annet kivilate osas,tuleb võimsam kui eelmine!Jõudu!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. tänan Anne :) mulle meeldivad kiviga aialahendused :)

      Kustuta
  3. Loomine on nii põnev. :) Aga polnud seda valget kivi kuskil, mis näkku kargab, otsisin mitu korda kõik pildid läbi. Kas vahetasid siis juba ära või?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja, sul on see ka käpas. Kivi on pildil ilmselt veel savine :)

      Kustuta
  4. Ehee, ma otsisin ka! Ja üldse... milline on VALGE maakivi? No ma tean, et on hallid ja mustad, roosad ja punased (vaat neid viimaseid ma võimalusel väldin), aga valged???
    Vaat liiva on mul endal ka, aga... tiigiäärset musta mulda... netu. Pean siin nüüd teiste blogides silma nuumamas käima :P

    VastaKustuta
  5. ongi valge :) mul on neid vanas kivilas u 3 ja uues 1

    Meie tiigiäärne must muld on tegelikult tiigist pärinev turvas ja nii palju kui mina konsulteerinud olen, peaks ta laagerdama ja laagerdama või siis segatama teise pinnasega. Toiteväärtust pole, rohkem nagu ballast. Vanas kohas oli mul tiigipinnas muda ja savi :) see tootis kõigepealt ohakaid. Turba peal kasvab igasugust nassvärki, nii et päris surnud see pole. Tilli ja petuuniaid ja puju ja paju jne jne

    VastaKustuta
  6. Tuleb väga ilus. maurus on leebumas!
    Aga ma näen esimest korda oma pika elu jooksul nii professionaalset lähenemist aia loomisele, see on lausa põnev, et iga taim saab kõik oma soovid rahuldatud, kuigi vist ainult see tagabki nendepoolse vastupanuse ilu ja edenemise näol.( väga konarlik lause sai).
    maurus

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tore, et leebumas :) ja tänan, see on tunnustus :)
      Ma loodan, et nad saavad õige koha, väike mure ikka on ka. Iluaiandus on minu jaoks endiselt põnev ja paeluv, talvisel ajal loen ja uurin kirjandust jms, inglise keeles on palju häid raamatuid või siis ka artikleid. Alpitaimedest on palju kirjutatud. See on nagu maailma lahti võtmine - et lisaks eluhingusele huvitab, kuidas asjad toimivad.

      Kustuta
  7. Ka rootsikeelses ajakirjas "Allt om Trädgard" on väga palju häid nippe ja lausa puust ja punaseks tehtud seletusi ja õpetusi, aga ma arvan, et sa oled oma teadmistega ja põhjalikkusega sellest juba ees.Aga muidu väga asjalikud artiklid seal.Mul on neid 10 aastakäiku ära anda, aga pole huvilisi leidunud. Vast keele pärast.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. jah, siin jääksin ma jänni, rootsi keelt ei mõista :)

      Kustuta
  8. Väga sisukas, ilus ja innustav Kivilategemise Õpetus. Sellise taimede hulga juures ilmselt ei olegi tark taimi vaieldavatesse tingimustesse panna, sest ajakulu ja päris paljude taimede ellujäämine. Me ju ei tea, mis sygis ja eriti mis talv muidu kohati päris heale suvele järgnevad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. vaat, ma ise pole kindel, et kõik on saanud nagu vaja, ikka väga savine kruusapõhi on ja hiline istutus jne jne. Kevadel saame näha, kuidas läks.

      Kustuta
  9. Teise sellise kruusahunniku lükkaks kuhugi laiali (võib ka mäest alla!) ja rajaks kruusaaia! :P Paneks raudrohte ja vägiheinu ja ogaputki ja lavendleid ja perovskiaid ja peoga kõrrelisi ka!
    Põnevad aiad ja kooslused on arenemas! Jõudu ainult!

    VastaKustuta
  10. Võtab lihtsalt ohkama, niiiiiii suur töö tehtud.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused