Lehed

pühapäev, 30. september 2018

Pööripäevaks kõrgeks kasvab rohi

Pööripäeva postitus hilines nädalakese. Olime reisil ja tuult saime küll, aga tormi mitte.
Täna on pilt juba kaselehisem ja mõneti hõredam, kuigi epimeedium 'Amber Queen' õitseb rahulikult edasi.

...

Soe sügis-suvi. Põhjanõlva jaoks ideaalne ilm. Kõik, kelle varbad armastavad niisket jahedust.

Südajas lursik õitseb rikkalikult. Delavayi ängelhein `Album`kasvatas teise õievarre, millel õied on suured ja prisked.
Anemonopsis macrophylla, rippülane `White Swan` õitseb ikka veel, kuigi kroonlehed hakkavad juba väsimise märke näitama.

Mutid on lõpetanud epide seemikute kergitamise, küllap on vihmaussid mujale kolinud. nt samblasemale poolele.

Istutasin alpi kuslapuu ja too ei teinud teist nägugi, ma loodan, et see püsib ka kevadel :)
See on mu lemmik istutusala, siin kasvavad minuga sarnased udulembid. Sellised, kelle nägu läheb õhuniiskusega särama :)








Olen viimased sügised taimedele sügisväetist puistanud, tänavu jäi see tegemata. Kõigepealt see kuum suvi, siis ümber kolimised, soe sügis ja teise ringi õitsemine või lihtsalt toibumine, ei tundu kuigi arukas, sinna veel peoga sundsügist lisada ja hilja ka juba.

Sõnajalgadele siin sobib, isegi pirtsakamatele








esmaspäev, 17. september 2018

siia tuleb peenar

Ma olen terve suve kügelenud ja lasknud silmadel üle krundi käia. Mõelnud nii ja naa ja siis kahelnud ja ümber mõelnud. Lõpuks jõudnud siia paika tagasi.

Päris alguses kujunes mu peas selline plaan, et park peab olema :) ja sellel pargil võiks olla väravad või viide või vihje või kulgemine.

Mul on kuue aasta jooksul kogunenud mõned okaspuu vormid ja peoga põõsaid ja et nad pääseksid mõjule on vaja neid nii paigutada, et üks tooks teise esile ja kolmas annaks selle vurhvi ja sära, neljas täiendaks jne jne.Siin peab olema värvi ja rahulikumat tausta. Ma juba nihelen ette selle rajamise mõnust.

Lõunakülg on meil lõunas ja põhjakülg põhjas, aga krunt on hoopis ida-lääne suunaline. :P
Kaalusin siis mntpoolset külge, siin on valgust ning tuult ja õhku, aga see jääb meie silme alt kaugele ja nurga taha. Sinnapoole istutame hoopis kuuseheki ja peidame ennast selle taha ära. Kuni kuused kasvavad, saab rahvas muidugi aia arenemist näha.

Laupäeval niitis KSJ jälle heinamaad ja kaugelt vaadates tundub juba täitsa tasane olevat :) Uskumatu saavutus tegelikult, siin oli ikka üsna mätastunud maastik. Traktorit me sel suvel ei saanudki. Pühapäeva hommikul lõin labida maasse ja ütlesin, et siia tuleb peenar. Siis kutsusin KSJ-i kaema, kas nii sobib kui me teeme nii ja nii ja nii. KSJ vaatas ja arvas, et sobib küll. Maapind on siin veidi mätastunud, kohati naati ja vist nõgest ka, pinnas on hea. Umbes poole meetri pealt saab kärutäie juurikaid. See on veidi tüütu, sest esialgu vean juurikad krundi idakülge aukudesse. Kui kärutamisest saab villand, teen hunniku ja vean selle ära hiljem.

Kui olin ära otsustanud, et see koht on hea, hakkas kohe kergem. Rohisin majaesise roosipeenra ja istutasin veel ühe aktiniidia ja ühe vaatemulgu ette paar lodjapõisenelat. Muud tööd oleksid nõudnud suuremat keskendumist, nii kraamisin kasealust hullumaja, et keda õhtul veel istutada vaja. Korraks haarasin kaamera ka. Pildid on veidi ülepõletet.


 Roosid on istutatud suve teises pooles, sestap õitsevad nad praegu uhkelt ja rikkalikult. Kõiki roose muidugi pildil pole, ikka väga päikseline oli.


Rooside naabrid on naiste-kivimündid ja tähtpea



Lõunaks sõitsime Muhedikupapa juurde väikesele tiigitalgule. Oli väga tore ja koju naasime kahe vesiroosiga. KSJ on meil nüüd roosikuningas, sest tema on neid järjest istutanud ja nii hästi kohta valinud, et esimesed läksid nädala paariga õitsema. Ka pole neid vaja rohida, mullata, väetada, põhiline on õige koht ja siis imetlemine. Kui liiga tihedaks läheb, siis vast peab harvendama ka. Kunagi. Kuninglik amet :)
KSJ istutas õhtul uued vesiroosid ära ja noppis mõned tärganud penikeeled välja. Lõpuks tegi paar ujumise tiiru ka. Veetase on tiigis jälle veidi tõusnud. Kaev oli meil vahepeal muide kuival.


Tagasi siia-tuleb-peenar-teemasse. Ma olen seda tüüpi aednik, kellele meeldib vaateid luua, et mulle meeldiks nii lähedalt kui kaugelt. Kasesalu ees või taga, sõltub vaataja asukohast on siis palju nimetet hoiuriba, mis käib mulle maja poolt vaadates närvidele, sest kasetüvede taust muudab peenra vau-kohad nähtamatuks :) Kui pargi poolt maja poole vaadata, siis on ikka pgna ilus, sest veesilm ja metsatukk, annavad hea tausta. KSJ tähendas siis, et pangu ma peenra äärde silt - VAATA TEISELT POOLT :)

Hoiuribasid on mul kaks ja nende juures võib endale meelde tuletada nt Arne Üksküla häälel, et sinna pargipeenrasse ma panen ...

 nõiahambad, vanad lambad, roosid, mündid, männid, kuused, lilled uued :)


või kõik need, kes kevadeks elus on. See on teine versioon.

Sõnaga, ma olen rahul ja kõigest muust ikka edaspidi ...

järgneb ...






reede, 14. september 2018

Tondilossi kivila, alguses

Kivila kolimise jätsin viimaseks või peaaegu viimaseks, sest polnud ju veel kohta, kuhu neid kolida.

Kuum suvi vanas kivilas erilisi probleeme ei tekitanud, kastsin juulis u kolm-neli? korda, põhiliselt lehtpõõsaste pärast.
Daphne cneorum 'Variegata' hakkas laiust viskama 2017.a. suvel. Tänavune õitsemine oli külluslik ja siis ta puhkas veidi ja õitses augustis mõne üksiku õiega uuesti.

Noppisin mõned oksad paljundusse. Kes paljundab, see on ilmselt hiljem näha :)

Näsiniine juured on pikad ja kinnituvad sügavale kivide vahele. Mõistlik kolimise aeg oleks olnud kevad. Mina tegin seda septembris. Üldiselt õnnestus ta päris korraliku juurepalliga kätte saada ja samal õhtul ka maha istutada. Koha valisin põhjapoolsesse külge, et otsene kevadpäike kuivatama ei pääseks.
Isekülviga ta mul eriti ei hiilga, ühe tite leidsin ja see oli sama kirju.


Kõige keerulisem ongi olnud juba kohanenud okaspuude ümber kolimine. Kasvasid nad ju liiva sees ja on oma juured juba üsna sügavale sirutanud ja mõne puhul avastasin, et juured on rõngas, nt `Hiiumaa`l. Ei mäleta, et istutades oleksin seda täheldanud. Korea nulu `Green Carpet`istutasin kivila äärde mulla sisse, et üleminek oleks sujuvam. Maha ei raatsinud jätta, ta on mu lemmik ja kasvus kõvasti juurde visanud. Võimalik, et järgmine talv-kevad tuleb esimene katmine, siiani pole ma seda harrastanud. Mulla sisse sai ka sitka kuusk `Papoose`. Põhiline peavalu on ikkagi pinnas, see võib olla liiga külm. Osa okaspuid jätan potiga talvituma.


Kõnekas on ka see, et kaktuste tarvis alustasin ülevalt alla kivide paigutamist, mis ei oleks liivasel pinnasel kuigi arukas, aga kruusaga veab veel kuidagi välja. Ma tegin vaid ühe riba :) Riba näikse olevat üldse valitsev kujundusvorm uues aias. :) Kive pole lihtsalt nii palju ja ajaga on ka kitsas.

Ma eelistaksin suuri kive, sest väikestega läheb see pilt rahutumaks kui mulle meeldib, aga esialgu on nii, et suuri kive ära tuua pole võimalik, tuleb läbi ajada sellega, mis on transporditav või kohapealt saadav.

Veel üks väike seik - silte pole võimalik kasutada, sest neid ei anna kuhugile vajutada - kivid on all :)
Mis lahenduse valin, mõtlen veel. Tore ju oleks kui kõik kivila asukate nimed peas on, aga ... :D kui aias on tuhande või-m-ei -tea-kes-neid -loeks- kanti taksoneid ...

Ülemises osas kasutan multsimiseks killustikku ja lisan selle kohe pärast istutamist, see on mägisibulatele jm eluvajalik, et taime ümber oleks siin maastikul mingigi kuivem puhver. See ei ole suur kulutus ja killustikku kulub alguses rohkem, hilisematel aastatel on vaja siia-sinna lappimiseks, täienduseks. Taimi istutan võimalikult kivide vahele, s.t. juured sätin kivide vahele.

Kõige lihtsam oli taimestada põhjakülge jäävat osa. Taimekastid tõstsin nähtavasse kohta ja kive paigutasin taime kasvuvajaduste järgi. Päris tõhus lähenemisviis.







Minu lemmik petekas-pilt :) Selline vaade nagu olekski juba valmis, aga kus sa sellega. Ma pole jõudnud.

Tegelikult on nii


ja nii


ja allpool nii :)

ja alguses oli üldse hunnik


kahe küüruga - kruus ja liiv

siis kahandasin/kärutasin ja KSJ tuli ka appi.

Liiva teemal vist kirjutasin, et see osutus savikamakatega liivataoliseks. Siis KSJ tõi mulle istutuspesade tarvis jõeliiva, mis on läbi pestud. See oli tore kogemus, sest vihmaga veereb jõeliiv sujuvalt allapoole, sest ta on nii ümmargune :D Seda ma ei teadnud varem.  Lõpuks hakkasin kokku segama ja see töötab. Kas ka kevadeni, eks see ole näha.

Ma alustasin tegelikult alumisest poolest, siia lisan veel suuri kive, kui nii kaugele jõuame. See on augusti alguse pilt.

ja september, II nädal

 siit läheb rada


Alumine pool meeldib mulle sellepärast, et seda lahutab tiigist maariba ja mingilt kõrguselt paistab nagu oleks kivila vee ääres ja mulle meeldib väga kõrrelistega haljastada, `Edith Dudzus`e pähikud vee kohal on ütlemata kaunis vaatepilt. Kevadel, kui kõrrelised veel magavad, saavad siin kasvama ja õitsema karukellad. Sssa mu meie, see meeldib mulle :) Kui saunafassaad maha lammutatakse, lähen siit edasi ja kaskede taha loodud ajutise istutusala asunikud saavad uue koha. Tamm-didamm-dam, see on nii lahe projekt, sest taustaks on vesi ja mets. Viimase peal :)





Tagasi tulles tänasesse päeva. Kivilat ma valmis ei saa ja enamus sibulikest jms lähevad potistamisele ja talvekoju. Kaktused ka, sest neid pudenes kümneteks lülideks ja mõned lahutasin ise ka.

Kaktustele kohta luues liikusin edasi lääneküljele ja veidi lõunasse. Puhast lõunakülje suunda või pigem lõunapäikese mõju palju pole, "valge kuur" jääb ette.

Üks asi veel. Ma ei armasta valgeid maakive kivilas. Esiteks nad hüppavad sulle näkku kui sa nende suunas vaatad :) ja pildistamise teevad tüütult keeruliseks, eriti kui on ümbritsetud teiste toonides kividega. Üks sattus ikka sisse, sest mul polnud väga valida. Läheb välja vahetamisele, liigutan teise kohta.

Liigutamisest - KSJ on see, kes kivid kohale toimetab ja keda ma vahepeal painan, et tule ja vaata, kuidas kivid nüüd said, sest tal on silma ja mina kipun kinni jääma mingitesse pisiasjadesse. Nii me seda rajamegi.




Sel sügisel kavatsen veel mõned epimeediumid kivila varjulisematesse kohtadesse istutada, esimene katsetus läks hästi vaatamata hullule suvele. Mõni epimeediumi liik või sort on pirtsakam, vaatan, kuidas neile siin sobib. Lõpetuseks E.grandiflorum `Creeping Yellow`, väga ilusa lehestikuga - värvub noor lehestik ja sügisvärv on ka lahe.


P.S. Mul ei ole uue kivila kohal ühtegi puud! s.t. ei pea nii palju aega puru korjamisele pühendama. :)

Oma kujutluses olen valmis mõelnud, milline saab olema ülemine osa ja selle pildiga olen ka rahul, see on tehtav. 

Mis on ajutisem, mis alalisem, eks seda näitab aeg. 
P.S. P.S. tänan sõpru aednikke, kes mu pinnaseteemalist hala kuulasid ja jõudumööda nõu andsid :)