teisiti. uus kivila. lubadused.lubadused

Avatud aia päeval lubasin, et augustiks peab kivila valmis saama. August on lõpusirgel, kivila paraku alles rajamise faasis. Hetkel on mul suures koguses istutamist ootavaid taimi ja mõned kivid.
Olen veidi murelik, sest

• ma ei tea, kuidas külmad siin liiguvad ja kui niiske siin on.
• seda luksust, mis vanas aias - looduslik liivane nõlv - siin ei ole
• aega kulub rohkem

Muidu on see päris huvitav ja loominguline töö.

Juunis/juulis sai kivila tarbeks eemaldatud pinnas kuni savikihini. See läks päris edukalt, kuni sirelite eemaldamiseni, neid lohistati üle kivila ala ja siis jäid mõned tuustid ikkagi kruusahunniku alla. Pikk põud hoidis nad varjul, vihm andis neile uue elu. Pinnase eemaldas muidugi kopamees.

Kruusa valimiseks tõi KSJ mulle neli kotitäit näidiseid, valisin välja ja toodigi koorem kohale. Kiirustades tellisin liiva ka ära ja see on pigem kruus, ainult et peenema fraktsiooniga ja tubli savisisaldusega. Viimane väljendub kamakatena. 

Vaatan seda savi ja mõtlen, et nii umbses pinnases alpitaimed küll kasvada ei taha. See tähendab, et vaja neile pesasid teha. Kive, kive, kive. 

Ajasin siis selle kruusa natuke laiali, kerge see just polnud, siis otsustasin veidi lustida ka. Kõigepealt läks kivikiht, siis võtsin veevooliku, (nagunii lubas vihma ja kaks vihma tuligi) ja uhasin hunniku tublisti väiksemaks. Vesi viis kergema kihi kivide peale ja mina pääsesin labidaga vehkimisest. Ahjaa, muidugi on uus kivila jälle kallaku peal. :P

Mis on suures aias üks olulisemaid asju peale veekogu? (kui maakivid kõrvale jätta :D ) Rajad ja teed. Viitsin ma jah ringi minna kui otse saab, künkast üles-alla peab ka saama võimalikult sujuvalt. Niidumasinaga, traktoriga võib ringi ka sõita. 

Liuglesin kruusa peal, see oli üsna õpetlik kogemus. Korra kukkusin ka ja nagu naised kipuvad tegema panin käe kaitseks ette, terveks jäin ja luud ka. 

Raja pidin ikka kaevama. Siis tuli pidulik õhtu, kui KSJ pani vintsiga paika neli kohalikku päritolu kivi, üks ilusam kui teine ja kui nood paigas, siis algas järgmine etapp - liiva vedamine. Bobcatti nii kiirelt organiseerida ei jõudnud jne ...  Need paikapandud kivid tekitasid muidugi naljaka seose. Üks kivi on nagu laev ja ma mõtlesin, et näe - laevatee :) 

Nüüd on vaja veel kive lisada, et tekiks õige rütm ja tunne ja vahele võib liiva vedada ja taimi sättida. Lõpuks ometi on mul hea valik kõrrelisi... Liiva vedamisest nii palju, et mu lemmikkärul läksid rauad veidi viltu, umbes nii nagu oleks purjus :) Ma teen pilti ühel ilusal päeval kui aega saan või võtan.

ja täna olid T ja U mul abis taimi kolimas. 

Õhtul istutasin 'Papoose' uude kohta ... ja olen jälle väsinud nagu puruvanake, dejavu, dejavu ...

pildid homme?