dejavu, lihtsalt mastaabid on teised. aia planeerimine. (toimetamata tekst ja mis siis)
Aia planeerimine. Kui oleks talv, siis võiks seda kuivalt teha, paberil ja plaanina, millele kantud kaablid ja postid ja ilmakaared ja teed ja majandusõu ja tarbeaed ja sauna koht ja veekogu ja olulised liikumise suunad ja suurde kirjutet, kes siin elavad ja kellele ja milleks aeda rajatakse. Tuulte suund ka, neid ei olegi veel tunda saanud.
Juhtumisi on veel suvi ja juhtumisi ka põud. Kuiva aja positiivsed küljed:
1. ma näen, kuidas lõhed savises pinnases on ainult 20-30 cm, turbas 50-60 cm;
2. kaevus saab vesi otsa ja asi pole hüdrofooris
3. ma ei jõua maad kaevata ja see sunnib mind leidlikumaks
3a kuna jaksu on vähem, siis jäävad ülearused ülepingutused ära, muidu rajan miskit ja pärast vaatan, et fuih, see ei lähe mitte ...
4.ma näen, kus on krundil niiskemad ja sestap ka külmemad kohad
5.esimesed kulutused veekogu rajamiseks on nüüdseks end ära tasunud enesetunde mõttes ja ilmselt võiks mõõta ka ellujäänud taimede hulgaga
6. ei pea end paksult riidesse panema ja plätud on ok, sest nii umbne on, et mul on suva, varbad paistevad lõunaks üles ja kingad ei mahuks jalga, eksole
7.niitmise vajadus on minimaalne
8.kasti tekitatud minitarbeaed kasvas paari nädalaga lopsakaks, sest ma kastsin
9.puudub igasugune vajadus päevitada
rohkem ei meenu praegu
Niisiis dejavu. Iluaed või aednik Ahto Ruudult laenates - rohtaed, kipub vägisi majast kaugemale jääma, ainult et seekord on see vahemaa veel suurem ja riba, mis olen jõudnud tekitada, mõjub ikka väga naljakalt nagu mõttekriips või miinus :)
Kõrghaljastus on olemas. Üksik mänd ja kasesalu siin ja kasesalu seal. Põõsarinne on veel puudu ja sestap näebki see nii veider välja.
Üldiselt mulle meeldib avarus ja vaade, mis suubub loojangusse või teate isegi kuhu vms ja ma ei tahaks seda täis istutada või ehitada.
Meil on muide veel üks vaade ja selle juurde kuulub koht hommikulauas või õigupoolest vastupidi, vaade kuulub hommikulaua koha juurde. See koht on KSJ-i koht :) ja kui keegi külla tuleb, siis me kinnitame, et ei meil ei ole kindlaid istumiskohti :P natuke ikka on ja ma olen sellega väga rahul, sest siis peremees näeb, kuis aed muutub, sest mina käin seda iga päev üle vaatamas.
See üksik mänd on meil tore ja mände võikski rohkem olla ja küllap saab ka olema, aga meil on teine üksik kõrge mänd veel. Need männid on sellepoolest eriti olulised, et nende alla on istutatud meie rodod, heitlehised ja igihaljad ja kui nad õitsevad, siis on see ka kaugele näha.
tagasi riba juurde.
riba saab nt rombiks või ristkülikuks või laineks teha kui kaevata tiigi suunas, aga see on ütlemata ropp, sest allpool on vana tarnajõe alguse savi, mille peal on turvas jne. Kasesalu poole pole mõtet laiendada, sest nende juurestik hakkab varem või hiljem riba vms tühjaks tõmbama.
pealegi oli mul see plaan, et ma püsikutega enam sellisel määral ei tegele kui Peedimäel, no nende lihtsamatega, aga kuidagi tasapisi on nad siia jõudnud ja hetkel on nad ikka väga hunnikusse istutatud.
hullem lugu on kasvueas madalamate puude põõsastega nagu nt parukapuud, lumepuu ja nutipõõsa toon ka ära, õitsema hakkab juba. Peoga elupuude tittesid, kõik mu armsad kuslapuud ja oeh. leotelu läheb pikaks.
vaadetega on muidugi nii, et kui sa neid kujundama hakkad, siis võiks neid olla ikka nii, et igast punktist on midagi, mis su pilku juhib ja maastiku välja toob. Saab muidugi kepi maasse taguda ja panna sildi, et vaata siit, aga nii need asjad ju ei käi. Muide, see riba on metsast maja poole vaadates hoopis sümpaatsem. :)
ja siis ma tahaks kõrrelistega mängida
ja siis on mullahunnikud vale koha peal
ja kuhugile tuleks panna pesunööri postid, sest ma lihtsalt ei salli neid nöörilirakaid puude vahel ja minu majapidamisse selliseid nööre ei tõmmata ja puid ei painata ja punkt.
ja pesunööriposte pannes mõelda selle peale, et kas ma ikka tahan talvel pesukausiga mäest alla lasta :)
kasvuhoone koht on paras peamurdmine - hommikupäike on oluline just varakevadel ja suvel lõuna lõõskamine. Sinna juurde on vaja veel nipet näpet ja selles mõttes on valge maja vale koha peal :) ja saunafassaadist ma ei räägigi. Juurdepääs on olulisem kui väiksema kasvuhoone puhul jne jne
aga on juba toredaid vaateid ja salakohti, mis lihtsalt on.
ja siis on meil puukuuri vaja
ja kanalisatsiooni
ja marjapõõsaid ja paar murelit ja siis seda omajuurset ploomi ja südajat aktiniidiat (juba istutasin)
ja laste randa
jms
sõnaga - aia planeerimine on ju nii lihtne, ma olen seda koolis õppinud ja puha :)
seda tuleb segada veel teadmistega taimede kohta, et mida nemad tahavad, et oleksid ilusad ja tugevad ja teeksid kõigile rõõmu.
Igatahes on see algus avardav kogemus, kuigi vahel ma sooviks, et kutsun eksperdi kohale, et see turvas siia ja see savi sinna jne ... aga eks ma räägin oma sõpradega ja küsin nõu ja ventileerin oma murekesi vahel, näpuotsaga draamat ka, et oleks ikka värvi :)
igatahes on aiakujundajad alamakstud, see on siililegi selge.
head augustivihma kõigile!
Juhtumisi on veel suvi ja juhtumisi ka põud. Kuiva aja positiivsed küljed:
1. ma näen, kuidas lõhed savises pinnases on ainult 20-30 cm, turbas 50-60 cm;
2. kaevus saab vesi otsa ja asi pole hüdrofooris
3. ma ei jõua maad kaevata ja see sunnib mind leidlikumaks
3a kuna jaksu on vähem, siis jäävad ülearused ülepingutused ära, muidu rajan miskit ja pärast vaatan, et fuih, see ei lähe mitte ...
4.ma näen, kus on krundil niiskemad ja sestap ka külmemad kohad
5.esimesed kulutused veekogu rajamiseks on nüüdseks end ära tasunud enesetunde mõttes ja ilmselt võiks mõõta ka ellujäänud taimede hulgaga
6. ei pea end paksult riidesse panema ja plätud on ok, sest nii umbne on, et mul on suva, varbad paistevad lõunaks üles ja kingad ei mahuks jalga, eksole
7.niitmise vajadus on minimaalne
8.kasti tekitatud minitarbeaed kasvas paari nädalaga lopsakaks, sest ma kastsin
9.puudub igasugune vajadus päevitada
rohkem ei meenu praegu
Niisiis dejavu. Iluaed või aednik Ahto Ruudult laenates - rohtaed, kipub vägisi majast kaugemale jääma, ainult et seekord on see vahemaa veel suurem ja riba, mis olen jõudnud tekitada, mõjub ikka väga naljakalt nagu mõttekriips või miinus :)
Kõrghaljastus on olemas. Üksik mänd ja kasesalu siin ja kasesalu seal. Põõsarinne on veel puudu ja sestap näebki see nii veider välja.
Üldiselt mulle meeldib avarus ja vaade, mis suubub loojangusse või teate isegi kuhu vms ja ma ei tahaks seda täis istutada või ehitada.
Meil on muide veel üks vaade ja selle juurde kuulub koht hommikulauas või õigupoolest vastupidi, vaade kuulub hommikulaua koha juurde. See koht on KSJ-i koht :) ja kui keegi külla tuleb, siis me kinnitame, et ei meil ei ole kindlaid istumiskohti :P natuke ikka on ja ma olen sellega väga rahul, sest siis peremees näeb, kuis aed muutub, sest mina käin seda iga päev üle vaatamas.
See üksik mänd on meil tore ja mände võikski rohkem olla ja küllap saab ka olema, aga meil on teine üksik kõrge mänd veel. Need männid on sellepoolest eriti olulised, et nende alla on istutatud meie rodod, heitlehised ja igihaljad ja kui nad õitsevad, siis on see ka kaugele näha.
tagasi riba juurde.
riba saab nt rombiks või ristkülikuks või laineks teha kui kaevata tiigi suunas, aga see on ütlemata ropp, sest allpool on vana tarnajõe alguse savi, mille peal on turvas jne. Kasesalu poole pole mõtet laiendada, sest nende juurestik hakkab varem või hiljem riba vms tühjaks tõmbama.
pealegi oli mul see plaan, et ma püsikutega enam sellisel määral ei tegele kui Peedimäel, no nende lihtsamatega, aga kuidagi tasapisi on nad siia jõudnud ja hetkel on nad ikka väga hunnikusse istutatud.
hullem lugu on kasvueas madalamate puude põõsastega nagu nt parukapuud, lumepuu ja nutipõõsa toon ka ära, õitsema hakkab juba. Peoga elupuude tittesid, kõik mu armsad kuslapuud ja oeh. leotelu läheb pikaks.
vaadetega on muidugi nii, et kui sa neid kujundama hakkad, siis võiks neid olla ikka nii, et igast punktist on midagi, mis su pilku juhib ja maastiku välja toob. Saab muidugi kepi maasse taguda ja panna sildi, et vaata siit, aga nii need asjad ju ei käi. Muide, see riba on metsast maja poole vaadates hoopis sümpaatsem. :)
ja siis ma tahaks kõrrelistega mängida
ja siis on mullahunnikud vale koha peal
ja kuhugile tuleks panna pesunööri postid, sest ma lihtsalt ei salli neid nöörilirakaid puude vahel ja minu majapidamisse selliseid nööre ei tõmmata ja puid ei painata ja punkt.
ja pesunööriposte pannes mõelda selle peale, et kas ma ikka tahan talvel pesukausiga mäest alla lasta :)
kasvuhoone koht on paras peamurdmine - hommikupäike on oluline just varakevadel ja suvel lõuna lõõskamine. Sinna juurde on vaja veel nipet näpet ja selles mõttes on valge maja vale koha peal :) ja saunafassaadist ma ei räägigi. Juurdepääs on olulisem kui väiksema kasvuhoone puhul jne jne
aga on juba toredaid vaateid ja salakohti, mis lihtsalt on.
ja siis on meil puukuuri vaja
ja kanalisatsiooni
ja marjapõõsaid ja paar murelit ja siis seda omajuurset ploomi ja südajat aktiniidiat (juba istutasin)
ja laste randa
jms
sõnaga - aia planeerimine on ju nii lihtne, ma olen seda koolis õppinud ja puha :)
seda tuleb segada veel teadmistega taimede kohta, et mida nemad tahavad, et oleksid ilusad ja tugevad ja teeksid kõigile rõõmu.
Igatahes on see algus avardav kogemus, kuigi vahel ma sooviks, et kutsun eksperdi kohale, et see turvas siia ja see savi sinna jne ... aga eks ma räägin oma sõpradega ja küsin nõu ja ventileerin oma murekesi vahel, näpuotsaga draamat ka, et oleks ikka värvi :)
igatahes on aiakujundajad alamakstud, see on siililegi selge.
head augustivihma kõigile!
:) :) :)
VastaKustutaHi-hii, nii tuttavad tunded. :D
VastaKustutaMinu jaoks on kahe õunapuu vahele tõmmatud pesunöör täitsa romantiline. See ei tohi muidugi olla siis aga plastikust.
VastaKustutaVihm õnneks tuli. Kui kaua tuli seda oodata!
Tuli jah ja jõudis siia-sinna. Ma sain isegi ühe peenra ära rohida, oi, küll oli hea :) Täna ka sajab, hädasti vaja, sest esimesed hoovihmad sügavale ei jõudnud.
Kustutapesunöörid.Ah, ma olen hiidpesur lihtsalt ja mingi värk lapsepõlvest, kus need nöörid vajusid maha ja postid kukkusid pikali jne jne. või olid nöörid kõrgel, minu kiiks :)