sundsuvi

Ega seda muud moodi nimetada saagi kui sundsuvi. Mu puhkus saab läbi ja see on olnud väga sündmusterohke, aga aianduse mõttes just mitte väga. Selleks on liiga kuum, umbne ja sääsene.

Päästab, kui hommikul kell 6 ärgata. Selline aeg õpetab kõrghaljastust hindama, liikuda saab varjust varju ja midagi ka ära teha. Planeeritust jääb see muidugi kaugele maha.

Ilm soosib igasuguseid putukaid ja mutukaid, need järavad kõike, mis ette jääb. Lehetäid ja miskid röövikud, kes kaselehed rulli keeravad ja end pottidesse kukutavad. Ootan huviga, mis toimuma hakkab kui temperatuur lõpuks normaalsusse jõuab. Meitel siin on oma ilmavärk, kui reibas ja särasilmne ilmaennustaja lubab nauditavat suve, siis meil läheb vabalt sinna +28 ja 30 kanti. Ära on tüüdanud.

Lohutab vast nii palju, et väikesed lapsed saavad sooja nautida ja õues veekausis mängida ja õhtul emme ja issiga ujuma minna.
Saared läksid lõpuks lehte (sic!) , mõtlesin, et neil pole lihtsalt nii palju niiskust, et lehti teha :P
Lubatakse öökülma. Muide, ööbik on kuidagi vaikseks jäänud, ei tea, kas tal jaanipäev juba käes.

Epimedium cantabrigense, suure sammuga pinnakatja, kõrge ja rahulik. Meenutab mulle oma olemuselt toonekurge :)

Varased haldjatiivad ehk epimeediumid on suures osas juba ära õitsenud, nüüd õitsevad hilisemad ja pikaajalised õitsejad. See suur soe on maa seest kõik välja surunud ja 'Domino' , kes muidu hilisem, on ka õitsema hakanud. Meconopsis loob nuppu ja ma saan selle kauni sinise ehk tänavu ära näha.

Pildil suureõieline epimeedium 'Korin' uskumatult õiterohke ja suhteliselt kõrge suureõielise epimeediumi sort.

Olen paar aastat tahtnud sõpradele aednikele juuni alguses episid näidata nende täies hiilguses, aga ikka satub selline aeg olema, et ilm läheb kuumaks ära. Tänavu on õitekalender ikka täielikult sassis. Pajulehine amsoonia ja astilbed ja roosid! mis mõttes sätivad juuli nägu ette?


Sundsuves saabus paaripäevane paus. Vihma sadas, aga õhtul tõusis tuul ja kuivatas kõik ära. Korraks oli küll mõnusalt normaalne temperatuur. Kuna ma olen varjuaeda ikka kastnud, siis siin on mõistagi väga kobe elu ja mutid on hoogu läinud. Eile kolisin vaagna jagu priimulate ja epide tittesid ära, sest nad tõsteti lihtsalt üles. Pikeerisin neid poole ööni, sest ei saanud ju vedelema jätta. Epimeediumid on külvanud usinalt ja mul on selle üle hea meel. Mullused tited talvitusid kõik edukalt ja aasta pärast ehk näeb , mis lehestiku teevad, õiteni läheb aega.

Neid leiab nii sõnajalgade varvaste vahelt või kuhu iganes ka vaatad. nt ramonda seest

suurema "muru" olen jõudnud juba ümber pikeerida, aga osa veel ootel

See on nii huvitav ja armas kogemus, kasvatada ja neid tundma õppida. Teise aasta seemikute juured on juba tugevad, maapealne osa aga veel habras. Põnev, põnev.

Pildil pikaajaline õitseja 'Moonlight'

järgneb ...