loodetavasti on kõigil nüüd juba katused vahetatud ja võib hakata sadama eksole

Maikuu olla ehituses hea aeg katust vahetada, sest siis on sajuvõimalus kõige väiksem.


Kodu otsimine on veidral moel rohkem tunde kui mõistuse küsimus :)  ja kui ma 2011 sügisel kodu otsisin, siis sai määravaks väike kollane maja ja vana tamm. Nüüd tinistasid mu ära kased ja kuused ja võimalus oma unistus teoks teha ja koos KSJ-ga park rajada. Istutada puid ja põõsaid, rajada midagi, mis kestab üle meie eluea.

Peedimäe on mu esimene suur aed ja väike kodu. Mis aiast saab, seda ei tea, sõltub järgmisest tulijast. Mul on hea meel, et tuleb pere ja teeb maja korda, õues on neil juba lihtsam või ehitavad uue maja, sest krundil ruumi on. Seni toimetan siin mina ja mu lapsed.

Nii ma oma taimedele ütlesingi, et kes kaasa tahab tulla, näidaku end :) Sellist trügimist pole ma ammu näinud. Kolmiklilled, pääsusilmad, käpalised. Epimeediumid tegid rekordilise isekülvi. Võttis vähekese nõutuks, aga rõõmu tegi ka.
Kes on aeda kolinud, see teab, mida ma tunnen.
Kevad oli pikaldane ja jahe, hea võimalus puid kolida. Meil oli hea plaan, et alguses kolime paljasjuursed, s.t.maas üles, siis kohe maha. KSJ tellis uue autogi, sest vanal hakkab elektrisüsteem sassi minema ja korra jäime tee peale ka. Hea plaan oli. Autot tuleb oodata ja oodata. Ümber sai istutatud kolm vahtrat ja kaks kuuske, siis saabus kuumalaine ja see kestab ja see kestab ja see kestab. Uues kodus viskas heinamaa pool meetrit ja oo jaa, uus tase ja uus väljakutse, mõnes kohas kasvab isegi pilliroogu. eksole. Kände pole eriti, see on hea. P.S. heinamaa on muidugi korralikult mättasse kasvanud.
Alguses üritasin nagu mu sõber tabavalt ütles, kahe nädalaga kuue aasta töö ära teha. Selles kukkusin küll läbi. Noorte puude ja põõsaste potistamine. No ei mahu eriti.

Puhastasin vaevaliselt mõned meetrid, sest augud dzunglis ei ole hea plaan, juurikatest tuleb plats puhtaks teha. Siis leidsin koha, kus oli imekerge (vähemalt võrreldes muuga) kaevata. Minu aia profiil on viimase paari aastaga varjulise aia poole liikunud kui kivila välja arvata ja nii on mul hulgaliselt taimi, kes tahaksid poolvarju. Sõnajalad, epid, haldjakellad jne jne.



Taas olen sarnases seisus kui aastal 2013 kui tuli hakata varju looma, ainult selle vahega, et nüüd on mul käepärast põõsaid ja puid.

Kui ma sain aru, et uusi alasid ma kohe  rajada ei jõua, hakkas mõte liikuma see-ei ole-peenar poole. Kui alguses tundus ka, et kivilat rajada veel ei jõua, siis tasapisi idanes plaan, et jõuab küll.
Mida ma aga tõepoolest pole jõudnud soovitud mahus käivitada on taimemüügi kodukas jms nasvärk.
Sel aastal siis sedamoodi. Küll olen saanud lustida taimekasvatuse valdkonnas.












Kommentaarid

  1. Nii põnev alguse lugu, aitäh. Mul on see-ei-ole-peenar siiani kasutuses, hea abimees kui varju kohe võtta pole

    VastaKustuta
  2. Ahhhaaaa..... nüüd ma siis tean, kus poetretilt tagasi tulles kohvipeatus teha :) Ja vajadus kauplust külastada juhtub tihti!!!
    Jummel-jummel....jõudu sulle! Ja olen heas mõttes kade!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused