laupäev, 30. juuni 2018

Jeffersonia diphylla õiest seemneteni

 Kahelehine džefersoonia on mu aias nüüd paar-kolm aastat kasvanud. Eelmisel suvel ma tema seemneid ei püüdnud. Tänavu oli aga kupra paisumine aina huvitavam.

Kasvas ta mul üsna varjulises kohas, kaukaasia (?) lumeroosi ja disporumite vahel, pisiputke külje all.

Kaheldava dzeffersooniaga ta õitsemise poolest võistelda ei saa, aga kogu selle taime olek on ilus ja õrn ja üllatavalt sitke kui murdma hakata. 
Ma püüdsin seemnekupraga vart ära kaksata :) 






see kaas visataksegi lõpuks lahti






Eile hommikul avastasin, et ta on oma seemned mu uues põõsalaboris kase alla heina sisse poetanud. Noppisin ükshaaval kõik kokku (36!) ja panin mullaga karpi. Mul kipuvad külvid vahel läbi kuivama, sest ma unustan neid kasta. Nüüd olen hoolikas, sest tunne on selline nagu oleks osaline suures müsteeriumis :) 


Kolm seemet oli veel kupra sees ootel.



Saab näha, kuidas külv õnnestub.

6 kommentaari:

  1. Mnjaa, 36 seemet muru seest :) see teeb hoolikaks küll. Ühtlasi meenutab ka Tuhkatriinut :D

    VastaKustuta
  2. Kas seemneid oligi 36 või oli 37 😁😁😁

    VastaKustuta
  3. Müsteerium on see tõesti,eriti veel see seemnete leidmine muru seest.Mulle sellised ühe taime lood väga meeldivad.

    VastaKustuta
  4. Nende seemnete nimel olen nõus ka Tuhkatriinut tegema :)
    Neid võis ka muidugi rohkem olla, äkki sipelgad panid mõned pihta :)

    See on kõige toredam viis taimi tundma õppida, ma loodan väga, et külv õnnestus.

    VastaKustuta