Lehed

reede, 20. aprill 2018

krookus, konnad ja kevad

Huvitavad ilmad. Soe vaheldub jahedamaga ja paar õhtut tagasi oli õues vastikult kirdeline, muidu vaibub tuul umbes tund enne loojangut.

Toredusi ilmub maa seest ja pungadest. Harilik näsiniin `Alba` oli sügisel ja talvel enne külma ikka väga seda nägu, et hakkab õitsema ja ma arvasin, et sel kevadel ma tal õisi ei näe, aga võta näpust :)

Kui krookuseid pildistama kükitasin, siis mõtlesin, et huvitav, et oleks nagu mingi pesuvahendi lõhn või ...
Päris intensiivne.

Kõrgust on põõsal u 45-50 cm, olemine harali. Müürikale sai istutet 2015 vist. Kasvab hoolega. Kui taust oleks tal rohelisem, siis ilmselt säraks kaugele. Seemneid oli tal eelmisel aastal ka, aga ma ei mäleta, kuhu need poetasin.

On teine selline jässakas tüüp, nimetan teda omaette vanameheks :) Õisi on alati nii paksult nagu võistleksid nad oma koha eest. Pildiltki näha, et mõned on alles nupus.




Selle põõsaga pole ka seda muret, et keegi seda närima tuleks ... või mis

varjus

ja päikeses


Võrkiirised saavad rohkem rohija käe läbi kannatada, ma kipun neid suviti välja kobestama või neile kedagi peale istutama :)


Nemad vist juba olid :) aga õitsevad ikka veel.


Nüüd lubasin nad kõik kokku korjata, et saaksid oma koha, kus neid keegi ei sega. Teoreetiliselt võimalik ju. Krookuseid toob mulle ema ja mõned olen toonud KSJ linnamurust. Ilusad. Nimesid ma küll ei tea.

Krookus on päris ilus nimi, kõlab nagu krooksumine ja konnad ja kevad




samal ajal põhjanõlval ...
on transilvaanlane ometi kord täies hiilguses õitsemas.


Kivila ka ärkab, pulsatillad juba sirguvad ...

sellest vast õhtupoole või siis kui aega saan. Pulsatilla turczaninovii

P S kohe alustavad kollased võsaülased





teisipäev, 10. aprill 2018

9.aprill soojem kui jaanipäeval ;)

Üldiselt suhtun ma aprilli kuumusesse rahulikult, sest nii palju kui mina mäletan, on igal kevadel soojanädal, tänavu jäigi kuidagi napiks, aga ma nautisin seda väga.  Ma ootasin seda kevadet eriti kärsitult, no ammu oli villand.

Laupäeval olin hõivatud ja kodust ära, õhtul kohtasin õues  jääpõrutajat ja võpsik rõkkas lindudest. Sinikaelpartide paar oli ka saabunud, aga meil tiik veel jääs. Eile oli, täna juba sulasid ääred lahti ja kui ma päeva nurga taha kokku vedasin, siis nad maandusidki. See on meil igaaastane lugu - meie tiigi peale tulevad nad alles siis kui õues keegi ei toimeta. Naaberkrundil on kaks tiiki ja nende vahel nad voorivadki. Pesa on kusagil seal, aga minu juures käivad ilmselt söömas.

Amuuri adoonised.

Pühapäeval läksin "korraks" aeda ja jäin sinna kauemaks kui kavatsesin. Lohuaiast vedasin ära neli kärutäit lehti, sügisel sai aeda lehtedega multšitud. Korraks jäin kõhklema, aga siis tegin platsi puhtaks. Nüüd tulevad jahedad ilmad tagasi, kasutan multsimiseks turvast. Külmakerkeid või pinnavajumisi - ei teagi kumb see oli, esines kõige rohkem "Noa laevas" kuigi siia ma sügisel taimi ei lisanud, küll aga on see üks madalamaid kohti aias ja küllap sinna savipadjale koguneb vesi ka. Neid kohti tuleb ka täita.

Mõni mätas oli juba paar nädalat kuivem, põõsalabori äärde paistab päike varakult ja sinna koondasin ka oma lumikellukesed ja paar märtsikellukeste pusa. Hiired tassivad neid laiali ja siis kerkib neid kaugemal ka. Mesilased olid päikeseg aväljas ja tuustisid neid hoolega.



Kõik need lumikellukesed ja märtsikellukesed on mul harilikud, sorte pole, aga sellest pole lugu, niisama silmarõõmuks sobivad küll.
Talvekahjud. Pinus densiflora sai külmakahjustusi ja päris suurelt, kõik, mis lume alt välja jäi, pihta sai. Daphne cneorum  `Alba` sel kevadel ilmselt ei õitse, sest pikk soe talv ajas ta segadusse. Puispojengi suurema taim on ka kahtlane, väiksematel taimedel (mul on neid vist 3) on pungad valmis puhkema - ka tavaline nähtus, et kas enne jõuab kevad või külm. Jeffersonia dubia oli muidugi ka väljas, teda ei hoia ka miski tagasi. Kivilas on vara veel midagi järeldada.

Suur soe tõi sinililled välja, mitte küll veel kõiki, sest neid on üle aia sarapuude all ja linnukas. Siin oligi ilmselt kõige soojem. Transilvaania sinilill on mul lohuaia põhjaküljel ja õitseb ka.
Harilik sinilill on ikka väga ilus, see särav sinine ja siis need teised toredad toonid. Kõik on veel nii pruun ja must, see on lihtsalt uskumatu, aga Linnuka sinililled paistavad põllule ära.














Roosasid nuppe oli palju, aga neil vist külmem. Valged on mul näoga läände, nemad hakkavad hiljem õitsema. Nii palju rõõmu!

Esimesed pikad aiapäevad võtavad võhmale, tuleb jälle see tuttav puruvanakese tunne.

P.S. muidugi laugud, nemad kasvasid kahe päevaga 10-15 cm.