Toredusi ilmub maa seest ja pungadest. Harilik näsiniin `Alba` oli sügisel ja talvel enne külma ikka väga seda nägu, et hakkab õitsema ja ma arvasin, et sel kevadel ma tal õisi ei näe, aga võta näpust :)
Kui krookuseid pildistama kükitasin, siis mõtlesin, et huvitav, et oleks nagu mingi pesuvahendi lõhn või ...
Päris intensiivne.
Kõrgust on põõsal u 45-50 cm, olemine harali. Müürikale sai istutet 2015 vist. Kasvab hoolega. Kui taust oleks tal rohelisem, siis ilmselt säraks kaugele. Seemneid oli tal eelmisel aastal ka, aga ma ei mäleta, kuhu need poetasin.
On teine selline jässakas tüüp, nimetan teda omaette vanameheks :) Õisi on alati nii paksult nagu võistleksid nad oma koha eest. Pildiltki näha, et mõned on alles nupus.
Selle põõsaga pole ka seda muret, et keegi seda närima tuleks ... või mis
varjus
ja päikeses
Võrkiirised saavad rohkem rohija käe läbi kannatada, ma kipun neid suviti välja kobestama või neile kedagi peale istutama :)
Nemad vist juba olid :) aga õitsevad ikka veel.
Nüüd lubasin nad kõik kokku korjata, et saaksid oma koha, kus neid keegi ei sega. Teoreetiliselt võimalik ju. Krookuseid toob mulle ema ja mõned olen toonud KSJ linnamurust. Ilusad. Nimesid ma küll ei tea.
Krookus on päris ilus nimi, kõlab nagu krooksumine ja konnad ja kevad
on transilvaanlane ometi kord täies hiilguses õitsemas.
Kivila ka ärkab, pulsatillad juba sirguvad ...
sellest vast õhtupoole või siis kui aega saan. Pulsatilla turczaninovii
P S kohe alustavad kollased võsaülased