Lehed

kolmapäev, 28. veebruar 2018

väsitav külm

Nii külm on, et ma hakkan sellest väsima. Teelolekust ja kõhklustest ja tuulest.
Päikest on ja valgust on, aga öösiti seda ei näe ju.
Viimase paari päeva tuul on see, mis väsitab ja rahulolematus iseendaga väsitab ka.

Igas minu aedniku talves on punkt, mil ma kõige talvemas hetkes tajun kevadet, s.t. et kõik on korraga ühes hetkes, talve kõige külmem päev ja kevad, see elevil lindude sädinaga ja taimede kasvuvuhinaga. Selles hetkes püsida ... heh, kaua ei jõua. Ma tahan kevadet ja siin ei tööta see lohutus, et mõne nädala pärast on see kohal või rohkem kohal.

See ei ole hea kui magad ja magad ja välja ei magagi ei päevast ega tööst. Teha on palju ja palju on tehtud ka, talvine elu on nii neetult virtuaalne. (kui kütmine välja arvata). Ma igatsen lihtsalt oma aia ja taimede järele, selle oma hinge keskmes olemise järele, mis aed minus loob. Positiivse stressi järele :) ok, niitmist ei igatse :) aga need hommikud ja vahel isegi tunnid, kuhu mahub rohkem kui töönädalasse, sest loomine ehitab su üles. Õhtu ja päeva kokkuvõte. Terve inimese uni ja aeglane ärkamine.

umbes nii



Lähen ja manustan mõned vitamiinid

laupäev, 24. veebruar 2018

#sinimustvalge 24.02.18


kolmapäev, 21. veebruar 2018

päike ja veebruar

Päike tõuseb 7.30, aga veidikese varem hakkab juba valgust looma. Loojub 17.24. Eile sain igatahes bussis juba normaalse valgusega raamatut lugeda.
Madalamatest paikades tõusis udu, lähebki külmemaks.

Möödusime kitsesalgast (kas 5 kitse on salk?)  ja koju kõmpides vaatasin kuidas kraaviperved on jälgesid täis, ühe koha peal oli kits külje maha pannud. Maantee on siin sirge ja pärast ringteid vajutab suurem osa autojuhtidest gaasi põhja. Parem kui nad kitsedega ei kohtuks nt parasjagu möödasõitu tehes.

Õhtul hakkasid põrandad tasapisi jahedamaks muutuma, köögi sain üheksaks soojaks. Selle järgi oletasin, et asi on õues keskmisest külmem :) Leevikesi oli ka linnas kuulda, sellele järgeb tavaliselt külm ja mitte väike.

Ilmaprognooside esitamine klikiuudistena mõjub ilmselgelt halvasti. Ma ei vaevu neid enam lugema. Kui mõne portaali jaoks on miinus viisteist pakane ja tuisk üleeestiline looduskatastroof, siis mida halli neid "uudiseid" üldse lugeda. Kui ilmateateid ei loe, siis tuleb loodust lugeda, mis muud.

Täna hommikul siis ikkagi lugesin prognoose ka ja läksin kasvukasse ja puistasin Anne eeskujul kogutud kuivad lehed talvitujatele peale. Kas see on hea mõte, saab näha. Praegu päike veel nii kõrgel pole, et ta jõuaks kasvuka plussi ajada. Ainuke miinus asja juures on see, et kui neil seal lehtede all liiga soojaks ei lähe. Osa seltskonnast on üldse kõrgustes - laua peal. Nemad kas jäävad või mitte, saab näha. Ühe opuntia kolisin ikkagi ära, kuigi nemad taluvad kuiva külma vast kõige paremini, aga ... Teine asi - see mutt, kes elab kasvuka all. nagu soojemaks läks, nii ta uue kuhja kergitas, minu epitittede magamistuppa.


Savimaja räästas oli hommikul meetrine! purikas. See on küll huvitav, kus seal soojuseallikas on? Tume katus lihtsalt? Ilus purikas.
Lumekiht on kohev, üks sulakiht võib seal kusagil olla, muidu puistab kargelt uusi kihte. Nüüd on aias lund 30-40 cm, viimast rohkem seal, kus tuul on lisa kuhjanud.



Viimane normaalne veebruari nägu veebruar oli 2012.aastal. Kuus aastat tagasi.
Päike on nüüd juba nädalajagu siranud, pesu kuivab nööril muide sipsniuh ära.

Hetkel ei ole vaja varjutada ka, sest kõik väiksed vormid on lume sees.:)  Mul on laialehiste kalmiate tarbeks paar võre-tüüpi-moodustist. Kui aga päike nii edasi sirab, siis kivila kivid sulavad varsti välja. Mine sa tea, hiired on lume all võib-olla pidu pannud ja kõik ära tükeldanud. :(



Hommik oli härmas ja brrrr...laadisin linnumaja sihvakasid täis ja lipsasin sooja tagasi, aga päikese tulek oli nii ilus, et mõne aja pärast läksin kaameraga tiiru tegema. Kaua ei saanud, sõrmed kohmetasid ja kaamera värises :)





Talv, see päris talv, lume ja päikesega on avardav kogemus :)





Paar päeva tagasi märkasin, et lumi on kaetud peenikese puruga - lepakäbisid oli keegi tuuseldamas käinud.



Huvitav on see, et tiibeti lumeroos avas oma leheroseti, aga ei paista üldse valgusepuuduse all kannatavat, kuigi lisavalgust ma talle veel ei anna. Seni, kuni vajadust pole.
Mul on hea meel, et taimekasvatus veel viibib, eriti kui see ilmaprognoos paika peab.

Rääkimata sellest, et veebruar on mõnusalt lühike kuu.










laupäev, 17. veebruar 2018

lumi.lumi.lumi

13.veebruari päike.
Vahepeal ilmus hulk optimistlikke ilmaprognoose ja temperatuur jõudis ühel ööl ka -17 peale langeda. See oli üllatav, sest maja polnudki väga külm. Kui hommikul lindudele süüa läksin panema, siis oli krõbe küll.

Täna aga sajab lund juba hommikust peale, puistab rahulikult. Lükkad trepi puhtaks ja varsti on uus kiht maha sadanud. Otsest vajadust lumelabidaga vehkida polnudki, tegelesin pigem sportlikust huvist. Kitsede jäljed on täis sadanud ja väikesed okaspuud ka. Lumekiht on ikka korralik ja täna andis sumbata. Natuke puhastasin okaspuid, sest üks sulakiht neil juba on ja kohe pidi järgmine tulema.











Tore, et üle pika aja on lumi maas. Päev on ka pikem. Ometi igatsen kevadet. Väga.


teisipäev, 13. veebruar 2018

mida külvan suvikutest

Milliseid suvelilli ma tänavu külvan? Väävelkollast kosmost kindlasti ja harilikku kosmost ka.

Hurmelist tähtpead, sest ta sobib hästi siilkübaratega, selline mõnus segaseltskond. Pealegi vajab tähpea tuge, vähemasti minu aiamulla peal.

Tähpead külvasin 2014 ja 2017. Idanes ja edenes, õitsema jõudis alles augustis, aga siis külmadeni. Kui külvata segu, siis saab toredaid tulemusi, eelmisel aastal oli valgeid õisi ka.






ja lillherneid peab olema, sest nende lõhna ma armastan. Need külvan kas papipotti või otse kasvukohale, nad ei armasta ümber istutamist. Tänavu panen rohkesti sorte, madalamaid ja kõrgemaid. Kressi? Tageteseid? võiks ju :)

esmaspäev, 12. veebruar 2018

veebruar kaks

Mõnus talveilm on. Olen vahepeal nii palju igasuguste seemnetega tegelenud, et pean paar päeva vahet pidama. Eelmises postituses kirjutasin, et tõin tuppa kasvukast paar otsadega potikest. Valguse ja soojuse jõud on juba vägev. Vaatamata napile toaplussile kasvatas tiibeti lumeroos end u 5 cm pikkuseks ja nüüd olen veidi hädas :) No ei ole ette nähtud ju. Tagasi ka ei suru ju. Nummi ikka.

Lumekiht on umbes pahkluuni, mõnes kohas sügavam. Jänese jälgi on ja kitsede jälgi ka. Lumesahkaja on sel aastal tore, ei kuhjagi meie teeotsa valle.

Maal on lumekiht paksem kui linnas.
Aeg läheb kiiresti, nädalad vuhisevad mööda. Peame plaani.






pühapäev, 4. veebruar 2018

veebruari algus

Päike! Nüüd sibistab juba vaikselt lund. Eile ja täna olen aias jälgi ajanud. Kitsed pole käinud, jänes aga kahjuks küll. Puges ühe võrgu alt läbi ja järas jaapani nulu tüvekest, vana tõbras. Kalpsas Linnukas ringi, igihaljaid epimeediumeid pole näksinud ju siis vaatas, et ei sobi. Veel üks jäljerada, ma oletan, et see on rebane, sest hulkuivaid koeri ma pole siin enam täheldanud.

Karini postituse peale läksin oma kasvukasse ka täpsemalt uurima, mis toimub ja ega keegi liiga vara ärganud pole. Ma jalutan siit valgel ajal ka muidu läbi, aga väga tähelepanelikult pole uurinud. Üks mullune potike, kus Annelt saadud koerahamba 'Rose Queen' seemned, need olid küll idanenud, tõin ära tuppa ja veel ühe ärkaja, kes toppis oma nina juba detsembris välja, nüüd oli ots roheliseks läinud, tõin ka ära. Külma nad üle ei elaks. 
Naudin nädalavahetuse rutiini - nädala puud tuppa, selle peale kulub enamasti tunnike poolteist, eriti kui vahepeal niisama asjatada ka.

Väikesed okaspuud on lume all ja mina neid ei ole saputanud, siiani on sula otsa tulnud ja siis sulavad ise välja.


Talvega unustad pildistamise ära, motivatsiooni napib. Mõtlesin, et nüüd oleks hea aeg kõrrelistest üks kokkuvõte teha ja küllap teengi, ainult et suutsin suurema osa 2016 a piltidest ära kustutada, kaotada vms  nt mai-novemebr, eksole.


Inglased jagavad juba lumikellukeste pilte, see häirib :) Neil seda talve üldse pole või mis.