lumi detsembris

Paar päeva on olnud ütlemata mõnusat talveilma. Eile õhtul näitas kraadiklaas -5. Ilm oli tuuletu, kuu paistis, tähed särasid ja õues oli hilisõhtulgi veel lumevalge. Kaugemalt tõusis paks udu. Arvasin, et hommikuks on kõik härmas, aga ilmselt oli miinus liiga väike. Lumi krudises küll taldade all.

Meil on üksjagu käiguradasid vaja sisse ajada, aga ei midagi hullu, täiesti jõukohane. Nii ma eile jätkasingi sealt, kus abilisel lumelabida käepide pihku jäi :) Ilma temata oleks ilmselt tund kauem läinud.

Tunnikese tuhistasingi.
Meil käib siin kits kivilas jalutamas.

Huvitav, et tal ikka õnnestub seal kakerdada. Jälgede järgi oli aru saada, et kakerdas üles ja siis alla tagasi. Kõik ju lume all. Jaapani mändi nad vist sellepärast armastavadki, et see ei mahu hange ära. (Hang peaks vist olem asuurema lumekoguse mõõt, kui praegune 20 cm, aga mis siis).

Kõige rohkem maitsevad neile kanada tsuuga nooremad võrsed ja elupuud, sealt edasi juba ... Põhiline osa sai enne lund ära võretatud. Saunamäe lavendlid neid ei paista huvitavat, eks hiljem ole näha, mida söödud.

Kõrrelised vajusid esimese lumesajuga röötsakile, vahepealne sula aitas püsti, nüüd on jälle kaardus.
Kivila näeb välja nagu suvaline hang.

25.novembril oli pilt veel selline

Lumi tuligi sula maa peale. Ikka see esimene kirmeke. Linnukas olid heitlehised epimeediumidki veel väga ilusa lehestikuga.

Maal on ilus. Hommikul õiendasid varblased ja tihased sirelipõõsas, et hakatagu juba söögimaja täitma, neil pole aega siin niisama vilistada, iga toiduminut loeb.