riisusin lehti

Keerati kella ja lubati tuult. Viimane saabus hilinemisega, hommikul väga valju puhumist veel polnud, kuigi lehest võis lugeda, et praamiliiklus olla seisma pandud. Eile? Me õnneks sel nädalavahetusel saartele ei sõitnud.

Ma olin vahepeal laisavõitu, sestap jäi inventari kokku korjamine ja varju alla panemine veidi hilisemaks. Pumba võtsime ka alles täna hommikul tiigist välja. KSJ võttis. Hää, et jää tiigi päält ära sulas. :)

Pühapäeval kaevasin ülemises kasvukas komposti mulla sisse. Nädalavahetuse ilmal polnud ju viga, lumi sulas ära ja vahepeal sadas midagi, aga soe oli. Suhteliselt. Me toimetame siin tasapisi, et talvepuud katuse alla saada. Mina ulatan tööriistu, eksole. KSJ mõõdab, paigutab, mõõdab. Midagi hakkas mul ka uduselt meenuma, nt koolist ja loengutest, aga minu suureks rahuloluks oleme kokku leppinud, et aitab ühest ehitajast perekonnas küll. Ma võin vabalt tööriistu ulatada :D See muide on vägagi väsitav ent auväärne amet.

Lehtede riisumisest.  Seda juttu räägin ma igal sügisel, aga mis siis, kõik on nagunii juba unustet. Kõike võib teha, aga kõigest pole kasu, sestap ma siin proovingi parema tulemuse nimel. Kogujaga niidumassin ütles üles u augustis. Paranduses öeldi, et seda ei saa parandada. Tegelikult saab, sest kõik muu on ok, ma lihtsalt lõikasin kivi, ja siis see kaitseraud muudkui lagunes ja lagunes. Kogemata. Osavaid sõpru - keevitajaid tüütame parem talvel. Niisiis vaja reha viibutada, mulle see tegelikult meeldib, vägagi teraapiline tegevus. Kriipsat-kraapsat- kummardus. Puhur võiks ju tore mänguasi olla, aga mind see hetkel ei köida, palju kisa ja lärmi. Ostsime oivalise lehekoti, mis on kerge, sangadega ja seisab püsti ja lahti jne. Mugaw, ütlen ma teile. Lohistan sinna, kuhu tahan. Seni kasutasin prügikotte ja nende püsti hoidmiseks püsilillede tugesid.(paned koti serva üle toe ja seisab nagu miska).


Kes pole kursis, siis meie aias kasvab  harilik tamm, arvata võib et u 100 aastane või veidi peale. Tema laseb oma lehed osade kaupa maha ja viimane osa tuleb tavaliselt lume peale kui muidugi lund on. Kõik tammelehed, mis ma maha jätan alustavad igavest rändamist kivilasse ja võssa ja tagasi. Iseenesest see polekski nii paha, aga nad maanduvad ka tiiki ja moodustavad seal paksu kihi ja ei kõdune nad vees ka. Ma olen seda kraami sealt välja riisunud. Tammelehtedega olengi teinud igasugust värki - niidukiga hakkinud, oo nad lendavad nii kenasti paremale ära. Siis olen neid loodusesse lasknud tugeva läänetuulega, reisisellid tulevad koju tagasi. Siis olen neid kotti ajanud ja sinna unustanud u 3 aastaks või oli see kauemgi? Nipp selles, et midagi mullast tuleks lisada, nt kevadel või nii. Siis olen nendega lohku täitnud, ikka tammelehed alla, vahtralehtede löts peale ja siis veel kulu. Mis neist saanud on, ma ei tea, ma parem ei vaata sinna, muidu ilmuvad jälle välja ja hakkavad lendama, kõik kasulikud ja kahjulikud putukad koos nendega. Tigudel muide on suva, mis leht, peaasi, et katab. Ma olen kõdunenud tammelehti ka näinud, just mustas kilekotis laagerdunuid - väga lahedad näevad välja nagu mustad liistakud.

Muidu oleks tammelehed päris hea kattematerjal, nad võivad küll märjaks saada, aga kuivavad ka jälle ja ei vaja nii kokku nagu vahtralehed. Mingi kiht koguneb mul alati kuhugile serva kevadeks.

Eelmisel sügisel polnud mul turvast ja siis kui külm tuli palja maa peale, muutusin veidi murelikuks. Külvasin siis KSJ aiast kogutud kaselehti aeda, aga ikka oli kuidagi nadi. Siis tundus hädavajalik liiva kasutada, et abiks ikka. No ma ei tea, kas ikka oli, talv oli kokku võttes soojapoolne. Kevadel korjasin seda linnasammalt püsikute vahelt, aga sellega ma olin arvestanud.

Remmelga lehed kõdunevad suhteliselt kiiresti ja tänavu kogusin sireli ja remmelga lehti ja asendasin märjad vahtralehed lohuaias valitud paladega. Pärn oleks ka hea, aga pärnalehed olin juba lehekomposti pannud. Suur piirikask poetas tänavu ka oma lehed aeda, peamiselt kivilasse. Sealt tuli need ära korjata, sest alpitaimed lehekatet eriti kõrgelt ei hinda. Kuigi kaselehed kõdunevad kiiresti, siis sedasorti rammu pole vaja. Sõnaga puistasin mõned kotitäied lohuaeda.
Õunapuude lehed on alles puus, midagi juba pudeneb. Siit riisun kokku ja viin ikkagi komposti, aga nurga taha kaugemale. Põletama ma neid ometigi ei hakka. Nii et kui need kahjurid ellu jäävad, siis pole parata, lennutee on ehk veidi vaevalisem.

Linnuka harjal on väga kasulik märg lehekiht tekitada, siis ei pääse umbrohi kevadel kohe löögile. Siia toon siis mõningase vahtralehtede kihi. Lepalehed jätan sinna, kus nad on, sest nood kõdunevad juba septembris ja toomingas ka.  Leedrid on laisad lehti lahti laskmast, eriti must leeder. Sarapuud on ammu paljad, aga tema hoiab marju ja hoiab lehti. Sarapuu alt riisun siis, kui sügis pikk, sundi pole. Saarelehed langevad põhiliselt võssa. pihlakas kaob ka kuidagi märkamatult. Põõsad ... ei meenu ühtegi tugevalehelist, s.t. sellist, mille alt kevadel väga lehti peaks riisuma. Kuslapuud? Kui siis maacki kuslapuu, kes on mul tõsine kasvuviskaja. Tema lehekiht jääb põõsa alla, koristan kevadel.
Muruga mul muret pole, sest mul ei ole muru, ikka rohkem heinamaa laadne värk.
Lehekompost. Lugesin kusagilt, et lehekomposti oleks hea muru niidusega tempida, s.t. kihiti panna. Väga huvitav, kuskohast ma selle niiduse nüüd pärast lund võtan? Pigem ikka mingi mulla kihiga mängida. Oksapuru nagunii. Ok tunnistan üles, õunad said ka sinna komposti löödud. Mõned kastitäied.

Kui mul oleks park, siis ilmselt toimetaks ma teisiti, praegune muster sobib hästi, jätkub puudele, jätkub taimedele ja mis üle, saab mullaks.



P.S. Neljandik jagas fb-s toredat pilti, kus aias oli lehtedest laburünt tehtud ja lapsed lustisid. Ma loodan, et see läks laiemalt töösse, sest lehtede langemise aegu peaks ikka tore olema.

Mina sain täna hommikul kolm tundi õues olla ja see oli hea laeng kogu päevaks. See loebki.

Kommentaarid

  1. Hi-hii, see tammelehtede jutt oli NIII tuttav (tiiki mul õnneks pole, aga tammesid on paraku kolm :D) Nüüd on meil ka tammelehed maha sadanud, kahjuks ühtlase kihina kogu aias, niisiis hakkab see reisimine pihta :( Siinkohal meenub alati soovitus lehti MITTE RIISUDA. Tuule toodud suur tammelehe hunnik välisukse kõrval on ju täitsa ok - lükkad aga lumelabidaga tee lahti ja... saad jälle ühe korra inimese moodi välisukse juures liikuda :D
    Ja huvitav, püstiseisvast lehekotist pole ma kunagi puudust tundnud. Minul on kott täitmise aeg pikali, alles päris lõpus tõstan selle püsti, aga siis seisab see juba täitsa kenasti :)

    VastaKustuta
  2. Igal omad lehed :) mul õnneks suuri tammesid pole ja kui väikesed suureks kasvavad, siis kaugemal heinamaal. Üks suur vaher on ka vähem, annab kohe tunda. ega ma riisuma ei hakka küll, tuul riisub õnneks. Üks koht tegi murelikuks juba küll aga tuli kagutuul ja riisus korralikult. Õunapuud on nii hilised, et nendega enam maadlema ei hakka. Suure pirni lehed tahaks küll varjukast ära saada, vähemalt suuremas osas ja sibulkriitilistes kohtades :) aga enamasti jääb ikka kevadeks. Üks koristamine.

    VastaKustuta
  3. Ja nüüd kujuta ette, et mõni elab veel tammemetsa serval! :D

    VastaKustuta
  4. Tänavu oli kuidagi eriti palju lehti tekitanud karvane viirpuu, andis kokku korjata. Aga muidu on meil siin kaske ja tamme ka. Sirelid, õunapuud, jah ikka jagub seda lehewärki.

    VastaKustuta
  5. Tark teab, mida väärt kraamiga peale hakata :)
    Meil on tammed õnneks piiriäärsed ja sealt veab tuul nad metsa, teised lehed puhume komposti või jäävad kevadeni maha kuni murutraktor nad pinnase väetamiseks ära hekseldab.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused