#puust ja punasest, sügisvärvid

Laupäeva esimene pool oli kuldne. Kuigi püsikute pealsete lõikamisega on aega, siis otsustasin kaks ala korda teha, täita lohud  ja multsida Linnukas. Kivilasse heljub lehti veel pikka aega, siis võin hiljem ka toimetada. Sügisesed tööd ongi mul jaotatud nii, et igaks asjaks oma ilmaolud. Vihmaga saab kasvukas veel viimast sortimist teha, kes kuhu talvituma ja tuleb ka üle vaadata, kas nimi on ikka potis olemas, muidu vaatad kevadel neid potte, et kes sealt idanema peaks ... :)

Mõne värvumine on üürike nagu südajal aktiniidial. Kui juba täiskullas on, siis on teada, varsti variseb lehestik maha ja kui juba maas, siis lehed kõduvad ruttu - nädala paari pärast polekski nagu olnud. Tänavu kasvas ta hästi ja sügisel tõin juurde proua s.aktiniidia ehk nüüd kosjad õnnestuvad ka, ma igatsen ta vilju.
Teda kasvatatakse meie aedades teenimatult vähe. Kui nüüd hinnata sügisesest küljest - soga ka ju ei tekita - lehed kuhtuvad nagu sosin.  Mul on ta ka alati päikselisemas kohas kasvanud, ikka näoga lõunasse, siis on värvid kirkamad.




Mustikaga läks sel aastal veidi nihu. Kevad lõhestas peamise tüveoksa, ta isegi viljus mul, aga mustikad valmis ei saanud. Sügisvärv on uhke. Teised põõsad on alles pikukesed, kasvavad.

Punast on viimase paari aastaga lisandunud. Punasest parunist on palju juttu olnud, hõõgub nagu lõke lohuaias. Slippenbachi rodode sügisvärv on kirjeldamatu. Teist aastat uues kasvukohas, edenevad.


Lisaks väiksemaid heitlehelisi, enamus nimetud.

Lohuaia sügis on veidi sagrine. Rodgersiad on end siin kõigiti õigustanud, nende suured lehed tasakaalustavad väiksemat sigri-migri ja lumeroos tundub ka üsna asendamatu olevat, püsib kevadest hiliskülmadeni ilus. Külvab ka nagu sõge. Sel suvel lõikasin õisikud enne seemnete laialipaiskumist ära. Tunamulluseid seemikuid olen potistanud ja õunapuu alla ka istutanud. Neid on palju.


Mägi-võlupõõsas kasvab mul kahes kohas. Lohuaias on ta värvumas ja neid varjundeid on palju. Saunavälja otsas kasvav põõsas värve ei näita. Huvitav miks? Valgus? Pinnas? Lohuaias on niiskem, pinnas muidu sarnane.

Keegi kaabak on lehti järanud


Igatahes kui see põõsas lohuaeda sai, siis hakkas hoogsalt kasvama ka. Võib-olla see sademeterohke suvi ka ent teine püsib ikka oma mõõtkavas.



Päikeses on see põõsas oma nime väärt :)

Kõreliiliad on minu aias tublid hilised õitsejad ja ilmuvad ikka viimasel hetkel ja kui neid ümber istutada, siis mingi jupp jääb ikka maha ja kasvab seal. Karvase kõreliilia puhul ma nii kindel pole, ta on alles teist aastat. Õitseb rikkalikult, aga kipub pikali viskama. Nüüdki on osa õievarsi mööda maad.



Laialehine kõreliilia esines tänavu tagasihoidlikult, paar õievarrega. Igatahes on nad tänuväärne vaheldus epimeediumite ja sõnajalgade naabruses.
Nõiapuud.


Hamamelis x intermedia 'Orange Beauty' Pikuke tegija :) on roosat! ja on ookerkollast või mis iganes selle tooni nimi on.





Harilikud vahtrad siin ja seal ja kaugemal


Pärnvaher kaotab ka oma lehed kiiresti niipea kui kuldne vorm saavutatud.


Linnukas korjasin lehepuru kokku, panin turvast ja vaatasin nad kõik üle. Päris üles olen istutanud kaks Thuja plicatat. Neist kahest on värvilisem 'Zebrina Extra Gold'. Talle pildistamiseks tausta saada on suht keeruline, puhas õhk ja oksapuru :) Proovisin nii ja naa, sest tema värvus on väga, väga ilus.
Need üleminekud ... Kõrgust on tal alles napilt 40-45 cm ja laiust nii ja naa.



Pärnvahtra all kasvab mitmevärviline epimeedium, Epimedium versicolor, 'Cherry Tart'


Linnukas on igal sammul midagi huvitavat. Leebe kägivars, kollane haldjakell, piibetäht sirutab oma risoomi ühele ja teisele poole. Sõnajalad ja isehakanud pihlakas.








Kella kolme paiku vahetasin riided ja läksime KSJ-ga metsa. Põhiliselt pohlale. Sõitsime vihmast mööda ja kui olin tunnikese raisemikul kummardanud, jõudis sadu meile järele. Palusin siis tunnikese pikendust ja nii palju umbes hoidis ka, kuni vihm meid metsas välja pesi. Nojah pimedaks läks ka.

Vihmast pestud männimets ja need lõhnad. Pohli punas endiselt, polnudki korilased platsi puhtaks teinud. Tuleb hea karuaasta. Keegi peab need ära ju sööma ;) või mis.



Mitu puud ja põõsast jäi näitamata, hortensiatest ei silpigi ja turbapeenar jäi ka varju. Neist mõni teine kord. Puudest olengi nii vähe rääkinud. Muide, punane tamm ei kõssagi veel. Lõpetuseks ikka see sama vaade.











Kommentaarid

  1. Võta või jäta aga praegu on ikkagi kõige ilusam aeg nii looduses kui aias. Loodame, et su aktiniidiakosjad õnnestuvad, On ikka hea vili küll. peab küll pidevalt valvel olema kui juba küpsema hakkavad aga see on rõõmus ja elev valvamine :) üks minu kõrdest vist ei jõuagi õitsema. peaks selle täisvarjust poolvarju tõstma. kahju, et karudele rahvaloendust pole tehtud. Siis teaks, et kas ikka on piisavalt hiliseid pohlalisi :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. äkki keegi ikka loebki nad üle :)
      igatahes on see lustakam prognoos kui palju pihlakaid = külm talv :)

      Kustuta
  2. See viimane pilt on lausa kunstiteos! Seal on meeldivas koguses kõike. Pildilt tundub nagu oleks seal väike kallak. Ühesõnaga - ilusilusilus :)

    VastaKustuta
  3. Hästi kollane on hetkel, kohe väga kollane. Kui vahtratesse korra lõi alguses punast ka sisse, siis seegi muutus kiirel kollaseks. Ju on selline aasta.

    Ma peaks endale ka ikka mõne värvilise puu sügiseks istutama...

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused