o(h)ktoober.vesi ja värvid

(13.okt-15.okt) Kui reedel jälle vihma sibistama hakkas, meenus mulle Marquezi "Sada aastat üksildust",, udune mälestus lugemiselamusest - vihm, seened, lubi.  Mingi teine maailm. Sademete hulk tundub juba uskumatu nagu seegi, et pinnas võtab ikka veel vett vastu. Lohuaias polegi lompe.
Muidugi soe on ka.
Kilpleht, Darmera peltata on tegelikult igal sügisel kaunis (ja suvel muidugi ka), lihtsalt öökülmad on varasemad olnud. Tänavu on tal aega end näidata kogu oma hiilguses.

Kevadel õitseb nii. Vahel on kõrgem, vahel madalam. Tänavu kevadel oli õitsemisega kitsi, ei sobinud talle see kõikumine.

Kilplehest on veidi põhjalikumalt kirjutanud Krista Kirotar Tallinna Botaanikaaiast ajakirjas Maakodu (09.2010).   Suurepärane taim tiigi kaldale ja kuigi tema risoomi vahelt võivad mõned tülikad tüübid trügida, siis sügiseks on nad lehtede alla maetud-kaetud ja tegelikult löögile ei pääse.  Kui külm on üle käinud, siis kuivavad need lehed paberjaks ja kevadel on lihtne nad komposti saata.
Kobarrpead lõikasin tagasi, mulle ei meeldi nendega tegeleda kui nad kuivanud olekus on, siis muutuvad nad sitketeks ja mahulisteks, isekülvi ka rohkem ei taha, pole kuhugile panna. Küttepuude koormat oodates tegingi platsi veidi puhtamaks.

Kuldsetele toonidele lisandub iga päevaga uusi varjundeid. Siia tahtsingi oma sissejuhatusega jõuda,
et pühapäev oli üleriigiline päikese päev.  Soe, soe vist väikese tuulega, aga minu poolest oleks võinud puhuda mida iganes, peaasi, et päike paistaks.

Viimased kolm aastat on esimesed öökülmad saabunud oktoobri alguses ja sealt edasi on juba kuidas kunagi. Kui ma maale kolisin ja see aastapäev hakkab tasapisi lähenema, siis oli pikk ja soe sügis (2011). Tänavu on kõik pikk olnud, kui suvi ehk välja arvata. Kevad oli pikk ja sügis on pikk ja soe. Esimest korda üle pika aja ootasin, et läheks külmaks, sest sajud on tõesti ära tüüdanud. Samas on iga päikseline päev nagu kullast. :)

15.oktoobri soe päev. Rohkem vaatasin ja laisas tempos tegutsesin ka.

Hommik. Vaade põõsalaborist aia poole


Harilikke vahtraid on mul üksjagu ja enamasti on nad kuldsetes toonides. Kuue aastaga on mõnigi neist jõudsalt kasvanud kui muu võsa sai ära koristet.

Sellisel kujul on sadmed päris nauditavad :) Peegeldused. Sügisel on suured vaated võimsad, lähivaates on juba näha närtsimist ja kahanemist.











õhtu










Paar päeva enne KSJ-i sünnipäeva tulid esimesed miinuskraadid. Ilm selgines. Nüüd on meil uus energia.


... järgneb

Kommentaarid

  1. See kuu keskpaik oli tõesti väga kaunis ja mõnus. Kahjuks sai see viimase nädalavahetusega kiirelt otsa. Tõepoolest, uus energia.

    VastaKustuta
  2. sügistes on ikka kusagil see tipphetk kui tegutsemine tundub patt ja ainuke võimalik viis aias olla, on vaadata ja veelkord vaadata :)

    VastaKustuta
  3. Esimene külm on alati väga ilus. Puhas, selge ja karge. Ja sügisele ei saa mingi muu aeg vastu :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused