sadupadu ja padusadu ja mis pauside vahel tehtud saab

Meie kandis on nüüd PALJU ja TIHTI sadanud. Pimedaks läheb ka ropult vara. Selle nädala kõige ilusamal päeval olin tööl. Hommikul ja õhtul sai mõned kaadrid tehtud ja mõne ala jõudsin kergelt üle käia. Sügisväetisega on nii ja naa, ma loodan, et ma pole hiljaks jäänud. (Võtsin sõpra kuulda ja ostsin 25 kg koti, soodsam kui nende pakkidega mängida). Vaatasin oma heki veelkord üle ja kaks tähelepanekut - tänavu räägitakse elupuude tüvedel koore lõhenemisest, ei ole sellest minagi pääsenud, kolm kõige ilusamat elupuud on pihta saanud. Mis edasi, ei tea. Ma võin pookelindiga need kinni tõmmata, aga nad on nii juba terve suve olnud, ma oletan. Vaatame, mis loodusel varuks on. Lõhenemine on tabanud just neid, kes kasvad niiskemates ja paremates mullaoludes. Teiseks, minu nurin heki kasvu üle on nüüd küll asjata, need, mida pole kooritud ja näritud, kasvavad hästi ja mõned on minu kõrgused. Olen rahul. Järgmisel aastal saavad hobusevärki.

Nädalaga on puude lehed juba hõredamaks muutunud ja pühapäeva hommikul kostus õuele sookurgede hääl. On hilinenud õisi ja on teise ringi õitsejaid. Lursslill on tänavu vaat et 2 m ja üks õisik siis kõigubki nagu valge lipp lohuaia kohal. Tänavu on 'Red Baron' nii lopsakas, et moodustab ikka laheda punase laigu ja punast on veel, sest nimetu lihtõielise pojengi sügisvärv on punane, mis punane. Tore ju. Ma pildistan teda palju, sest ta on väga efektne. Paljundanud olen ka seda punast parunit muidugi.


Üks vihmapausi pilt ka. Virgiina männasmailane on väga vahva struktuuriga, päikesevihus joonistub välja nagu verev vesikanepki.


Kastik on kaugemal veest longus, aga kui kallamine läbi saab, siis ajab end jälle sirgu. heleroheline vitsake kaugemal on 'Drummondii'. Peenel kolmevärvilisel vahtral avastasin paar õgardit, jõhverdasid lehti kahe suupoolega. Korjasin ära.



Käisin tööasjus pealinnas ja hooaja sisseostud lõpetasin Kristiine puukoolis. Mulle meeldib seal kolada ja suve lõpuks on tekkinud ikka mingid nimetused, mida vaja oleks ja mida nemad pakuvad ja soodsalt pakuvad. Kuigi kodus vaatan ringi, keda taimedest aeda talvituma istutada, keda potiga katuse alla. Viimased talved on ju nii vettinud olnud, et kasvukas on taimedel parem, vähemalt ei saja midagi krae vahele pidevalt. Samas oleks vaja kasvuka mulda uuendada, aga tomatid alles sees :) Mul ei ole plaanis neid tänavu esimese ehmatuse peale üles võtta, mullu sai liiga vara.

Aeda istutades on jälle see risk, et need hilised istutused võivad kerkima hakata, kuigi kõik need kergitused on õnnestunud tagasi suruda või ajutiselt mullata. Põnev see aedniku elu.

Roose on mõistlik ka kevadel istutada, aga neid on targem ikka maas talvitada. Olen nad kõik ära istutanud ja kui mõned Rosa rugosa sordid välja arvata, siis tundub, et number on täis ka. No more. Neid on juba sinna kümne kanti.  nt 'Lili Marlene'


No ja siis külalisesinejad võsast ja põllult - hullunud mutid. Tänavu on neid vähem olnud, sest mullune jaht oli edukas. Tükk aega oli vaikus majas ja siis sadas ja oli ka vaikus majas ja siis ilmus jälle mingi tüüp ja hakkas taimede alt uusi radu ajama.

Ajab ju hinge täis, kui sellise kukumunakese varvaste vahelt käike rajatakse. Pildil on epimeedium 'Moonlight', kellel tänavu teine õitsemine käsil. Haprama olemisega hübriid, aga väga kauni kollase ja valge kombinatsiooniga õis.

Mõni postitus tagapool jäi jutt kännust ja pinnasest pooleli. Kuigi poolsammaldunud kännud sobivad vaadetesse päris kenasti, võtavad nad maa sees üllatavalt palju ruumi. Valgusolud on siin taimedele väga head, lohuaias nimelt, mis neid kände siis hellitada.

Näiteks selline pusa. Südajas tiarell `Moorgrün`on tubli pinnakatja ja teda suhteliselt kerge eemaldada ja taastub ühest tutsakast kiiresti. Sedapuhku rookisin teda tublisti. Metspipar kasvab mul looduslikult, s.t. oli siin juba varem. Oli vaja veidi vähendada, juured olid üllatavalt visad välja tulema ja vägev vürtsikas lõhnapilv oli üleval. Arusaadav, miks metspipar.


Kui ma juba ühe otsa ära klaarisin, siis oli üsna loomulik, et teine pool oli ka vaja ära teha. Poole päeva töö. Taimed üles, juurikad välja, kompost mullaga segada, pätsid likku, siis paika ... Kõikse suurem rõõm oli lehekompost, mis oli laagerdanud aasta? Kaks? Sinna komposti saidki ainult puulehed ja mõni õun, tulemus oli sõre ja ilus. Nüüd sain kärutäie ära kasutada.


Kõik on hilisem nagu sel suvel ikka, korea vahakübar alles hakkab õitsema

Harilik nutipõõsas ka

Meconopsise külvi (2014!) olen kaks korda ümber istutanud. Alguses olid nad liiga kaua pikeerimata, siis istutasin nad pundina saunaväljale ja hakkasin pidulikult õitsemist ootama, nemad lihtsalt ei kõssanudki. Alles tänavu kui nägin botaias nende õitsemist, kolisin nad veidi niiskematesse oludesse. Nüüd nad jälle mõtlevad. Ma ei julgenud neid väga lahutada ka, tegin kaks pluss kolm. :) Tulemus on siis selline, et nad on vähemalt priskema moega. Loodetavasti ikka talvituvad. Ütlesin neile ka, et järgmisel aastal olgu õied :) Sõpradelt sain seemneid ja Kristiinest ka taime. Tuleb Meconopsise väli :) Tuult ja õhku lasta suuremalt.

Üks huvitav hosta 'Ringtail' Õied alles tulevad.



Nõlv sai siis korda, taimed ka paika ja natuke ruumi jäi ka. Käin siin iga päev vaatamas, kuidas südajas lursik seemneid kasvatab. Esimese puiste magasin maha ja ühtlasi nägin ära ka, kuidas külvamine käib. Kaunad on rohelised ja kinni ja paisuvad ja paisuvad, kuni prõksti ja ongi külv tehtud.





Alati võib selle peale ka loota, et kui minu külv luhtub, siis ta külvab end ise nagu epimeediumid seda tegid. Eelmises postituses kirjutasin unustet seemikust. Siin ta siis ongi, pikuke.


'Wudang Star' pääses ka potist ja hakkas selle peale õitsema.


'Pink Champagne' õitses tänavu tagasihoidlikumalt, ma oletan, et talle need kevadkülmad ei sobinud, aga selle eest on kauni lehestiku kasvatanud ja laieneb jõudsalt. Linnukas on ka üks taim, tema värvumine on tagasihoidlikum, seal valgust vähem.


Naistesõnajalad on üks tänuväärne liik


Varvas-adiantum on veel tittesid tekitanud turbapätsi ääre alla, kokku kolm. Kevadel potti pandud adiantum rändas ema aeda.

Siia on nüüd nime vaja, s.t. pean vaatama mis plumosum oli :)


Augusti lõpp ja septembri algus kulus muidugi istutamiseks. Läänekas e paraadpeenar on nüüd hoopis uue moega, istutasin sinna ohtralt okaspuuu vorme ja kõrrelisi ja roose ja hortensiaid jm. Mõtteid liigub veel, lõpuks ometi hakkab see koht mulle meeldima. Mõned pojengid said ümber asustatud, see võib muidugi lõppeda sellega, et mõned rändavad hoopis teiste aedadesse.
Sieboldi magnooliale leidsin ka koha ja paar peenemat poissi nagu hõlmikpuu `Troll` ja üks kirss.
Õunapuu alt inkubaatorist sai oma kohale ka seemnest kasvavatud punane kask. Kas tema ka õige on, selgub veidi hiljem. Kasvab teine üsna kiirelt, tubli meeter juba.

Selline september siis.









Kommentaarid

  1. Esimese hooga ehmatasin, ega nüüd ometigi juba oktoober pole, selline korralik kokkuvõte septembrist :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. otsapidi augustist ikka ka. Pole olnud aega blogida ju :)

      Kustuta
  2. Kas sa kraabid sügisväetise maasse või pillud niisama laialki?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. erinevalt. Kuna nii palju sajab, siis pole probleemi, lahustub kiiresti. Okaspuudele puistan u pool peotäit laiali. Peenardesse külvasin vaba käega:) ja siin seisab ees veel sügisene multsimine, siis segan pinnasesse kui midagi selleks ajaks nähtav on.

      Kustuta
  3. Väga nauditavalt põhjalik.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. jah, ma loeks hea meelega sinu tegemistest ka pikemalt. Sulö on nii huvitav aeg käsil

      Kustuta
  4. Võimsad kooslused on sul seal.:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Enam ei saa kurta jah, varjuosa on üsna spetsiifiline ja minu jaoks põnev. Iluaed nii liigirikas veel pole kui ma tahaksin.

      Kustuta
  5. Mina aru ei saa, kuidas sa töölkäiva inimesena nii palju jõuad, kui pimedaks läheb ebainimlikult vara. Sa üldse jõuad kuidagi palju rohkem kui mina. Ja palju ilusam on kõik ka. Üleüldse, ma olen kuidagi kade praegu. Sest su lohuaed ja hortensiad ja kõik on ilus ja puhas nagu imetegu, mitte selline mudane ja muhklik rohtunud kaos nagu minul praegu pärast neid hulle vihmu.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. :) tere tulemast klubisse! ma just lugesin sinu köögituunimise postitust ja värvusin roheliseks, eksole. Seenele pole ma ka jõudnud, v a 200 meetrit edasi 6kuuse alla. Nu ja minu aed on juba 5 aastane ja poriseid radu ma lihtsalt ei näita :)

      Kustuta
  6. Kummaline on see, et vaatamata jahedusele ja metsikutele vihmadele seisavad kõik taimed püsti kui pulgad, õitsevad ja aiad näevad üleüldse head välja.
    See on mulle alati meeldinud, et pimedaks läheb poolest septembrist vara. Ei pea end hommikuni hingetuks rabama. Sügis ongi rahunemise aeg.

    VastaKustuta
  7. Piltidel tundub kõik alles nii roheline ja lopsakas, ei märkigi sügisest. Ja see "Ringtail" on ikka superilus tegelane :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ahto Ruudult ostetud, olen selle hostaga väga rahul

      Kustuta
  8. Vaatan neid pilte ühtpidi ja teistpidi ja ikka kangastub mulle Tartu Botaanikaaed. Aga eks see on üks eeskujulik eeskuju ka! ;)
    Ilusad vaated ja ilusad pildid!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. jah, võib olla see nõlvaosa sarnanebki, selline nõlva kindlustamise lahendus tundub mulle lihtsalt kõige paremini töötav variant. Ruumi võtab ka vähem ja turbapäts sobib nii kindlustamiseks kui kasvukohaks.

      Tegelikult armastan ma aias kivi, mida suuremalt seda parem :) nende tarvis olen nõus ruumi ka tegema.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused