päikesenädal ja kuldne siil
Mul on mõned suunavad siilud, mis on mind viimased kolm aastat inspireerinud. Pinnas on selline, et lilleniitu teha ei saa - liiga rammus. Samas koosluse poolest oleks nagu jälle niru. Niitmise poolest hea - ei ole nii kiirekasvuline, suvel piisab kui mõneks nädalaks rajad sisse niita. Tasuks katsetada kõrrelistega, aga ma pole veel tahtnud järjekordset ala tekitada. Ideed tiksuvad omasoodu. Mul on mõtteid :) ja seemneid.
Paraadpeenra ümber kujundamise käigus kolisin ära peaaegu kõik heleeniumid. Peaaegu sellepärast, et üks jäi maha, ilmselt oli tegu isekülviga. Esimesel pildil on mõistagi nimetu sügisaster, kõrgust on tal 35-40 cm ja õitseb tema igal aastal ja õitseb rikkalikult. Paljuneb s.t. laieneb tiidsal sammul. Teda jäi ka jupike vanasse kohta, plaansin jäägid komposti visata, aga siis selgus,e t seal kus ta kasvab, sinna sobib kenasti. Nii jäi.
Tahtsin rajada ühe rõõmsa ja värviküllase sügisese siilu, ei midagi suurt. Pinna katsin ära 2016 sügisel, 2017 kevadel asusin läbi kaevama. Selge savi ja kerahein, otsas veidi naati. Heleeniumid kolisin ümber mais-juunis, mõne ka veel juulis. Järgides Futu nõuannet multsisin heleeniumite puhmad 2016 sügisel hoolikalt, kevadel olid nad heas seisus. Ainuke, mis puudub on sordinimetused, need on küll lootusetult segi läinud rääkimata sellest, et mõni oli algusest peale turuväravast nimetuna tulnud :). Las nad siis olla. Õitseaeg on neil juulist külmadeni, mõned alustavad lihtsalt varem, suures pundis kaob nende kuhtumine õitsejate hulka ära.
Sügisheleenium, liik. Kõrgus kuni 1,5 m. Pinnas võib nende jaoks siin raskeks osutada, kuigi segasin seda savi millega sain. Vaatame, mis saab. Peenra tühimikesse istutasin argentiina raudürti, et oleks värvi ja teistsugust struktuuri. Lisaks kõrrelisi jm mudru. See rõõmus rivi paistab ka toast ning aia kaugematesse soppidesse ja ma olen tulemusega rahul. Veidi tuleb tuunida seda osa, mis jääb õunapuu alla, see pool õitseb varakevadel uhkesti - murtudsüdamed jm Veidi maad jätsin ka suurtele kõrrelistele, ei jõudnud lihtsalt nii palju kaevata, muud tööd tulid peale ja mingil hetkel oleks siis juba kirkat vaja läinud.
Istutus on tihe, eks ma teen siis ruumi kui päris kitsaks läheb. Särab ju kenasti, eriti kui päikest on. Alguses oli mul kerge kõhklus, sest koht on tuultele avatud kolmest ilmakaarest, et kas tuul neid liiga palju ei räsi. Ei morjendanud neid padusajud ega tuuled, keegi pole pikali visanud ja toestanud pole ma neid ka. Tänuväärt lilled need säralilled.
Siis muidugi kare päikesesilm, liik ja sordid, päevakübarad jm kuld :)
Üks õhtuvarju jäänud madalam sort
Üleminekuks kasutasin valget ja sinist, aga sellest mõni teine kord kui pildid üles leian. . Masterplan on see, et mu salaaed saaks ühendet sujuva teekonnaga, et oleks hea tulla ja ilus minna. :) Lihtne ju :)
Heleeniumitest saab lähemalt lugeda Aiasõbra kodukalt
Paraadpeenra ümber kujundamise käigus kolisin ära peaaegu kõik heleeniumid. Peaaegu sellepärast, et üks jäi maha, ilmselt oli tegu isekülviga. Esimesel pildil on mõistagi nimetu sügisaster, kõrgust on tal 35-40 cm ja õitseb tema igal aastal ja õitseb rikkalikult. Paljuneb s.t. laieneb tiidsal sammul. Teda jäi ka jupike vanasse kohta, plaansin jäägid komposti visata, aga siis selgus,e t seal kus ta kasvab, sinna sobib kenasti. Nii jäi.
Tahtsin rajada ühe rõõmsa ja värviküllase sügisese siilu, ei midagi suurt. Pinna katsin ära 2016 sügisel, 2017 kevadel asusin läbi kaevama. Selge savi ja kerahein, otsas veidi naati. Heleeniumid kolisin ümber mais-juunis, mõne ka veel juulis. Järgides Futu nõuannet multsisin heleeniumite puhmad 2016 sügisel hoolikalt, kevadel olid nad heas seisus. Ainuke, mis puudub on sordinimetused, need on küll lootusetult segi läinud rääkimata sellest, et mõni oli algusest peale turuväravast nimetuna tulnud :). Las nad siis olla. Õitseaeg on neil juulist külmadeni, mõned alustavad lihtsalt varem, suures pundis kaob nende kuhtumine õitsejate hulka ära.
Sügisheleenium, liik. Kõrgus kuni 1,5 m. Pinnas võib nende jaoks siin raskeks osutada, kuigi segasin seda savi millega sain. Vaatame, mis saab. Peenra tühimikesse istutasin argentiina raudürti, et oleks värvi ja teistsugust struktuuri. Lisaks kõrrelisi jm mudru. See rõõmus rivi paistab ka toast ning aia kaugematesse soppidesse ja ma olen tulemusega rahul. Veidi tuleb tuunida seda osa, mis jääb õunapuu alla, see pool õitseb varakevadel uhkesti - murtudsüdamed jm Veidi maad jätsin ka suurtele kõrrelistele, ei jõudnud lihtsalt nii palju kaevata, muud tööd tulid peale ja mingil hetkel oleks siis juba kirkat vaja läinud.
Istutus on tihe, eks ma teen siis ruumi kui päris kitsaks läheb. Särab ju kenasti, eriti kui päikest on. Alguses oli mul kerge kõhklus, sest koht on tuultele avatud kolmest ilmakaarest, et kas tuul neid liiga palju ei räsi. Ei morjendanud neid padusajud ega tuuled, keegi pole pikali visanud ja toestanud pole ma neid ka. Tänuväärt lilled need säralilled.
Siis muidugi kare päikesesilm, liik ja sordid, päevakübarad jm kuld :)
Üks õhtuvarju jäänud madalam sort
Üleminekuks kasutasin valget ja sinist, aga sellest mõni teine kord kui pildid üles leian. . Masterplan on see, et mu salaaed saaks ühendet sujuva teekonnaga, et oleks hea tulla ja ilus minna. :) Lihtne ju :)
Heleeniumitest saab lähemalt lugeda Aiasõbra kodukalt
Sügisheleenium on saabuvas sügises üks hele ja rõõmus aiaelanik. Õitseb pikalt ja sobib vajaduse korral hästi ka lõikelilleks. Meil pole eriti ruumi ja seepärast on meil neid vaid kaks. Lillepoe punane on siis õitsemisega juba poole peal kui paarkümmend sentimeetrit kõrgem taluaia kollane alustab.
VastaKustutaLõikelilleks? See on tore, sügisel vaasi tuua hea mõte. Kõik muu kipub kiirelt kuhtuma.
KustutaKüll on päikesesoojad õiepildid.
VastaKustutajah, ilus aeg oli:)
KustutaKõik need on ilusad ja soojad õitsejad, ´Goldsturm `peaks ka olema, See õitseb ikka uskumatult kaua. Rudbeckia fulgidast räägin :)
VastaKustutaõitseb jah ja püsib visalt kui osa välja rookida :)
KustutaJah, ilus ja rõõmus! Nii siin kui päriselt! :)
VastaKustutaJa mul ei ole endiselt mitte ainsamat heleeniumit. Mu värvivalikud kipuvad rohkem sinistesse ja roosadesse ning lõkendavaid kollaseid-punaseid on pigem harva (v.a oraanzid-punased daaliad). Aga päikselisel sügispäeval on need kollased ikka asendamatud vist. Nagu ka sügisastrid. Oh neid on ikka toredaid ja neist peaks ühe peenra kokku saama- sellise pika ja kireva!!!
sa oled lahke :) Pühapäeval rohisin ära ka :) ja pikkust peaks lisama, esk siis uuel aastal ja otsa kõrrelisi ja muud voogavat.
KustutaMõtlesin just, et aed oli juba nii armetu :)