augustiõhtul

Tänavu on minult mõned korrad küsitud, kas ma toimetan aias üksi. See viib mõtted sellele, et kas paistab välja, et ei tule toime ve :) . Kui augustivihmad pausi pidasid, sai aias neljatunnine niitmine ära tehtud, kohe hea oli vaadata, kuidas heina seest ilmusid puud nähtavale. See niitmise kriitilisus meenutab maikuu seisu. Mitte et rohi nii kiiresti kasvaks, aga lihtsalt sajab sel moel, et niita ei saa ja aega on ka vähem, seenele tahaks ja sõbra aeda kaema ja Lätis oli ka vaja ära käia.
Tagatallu jõudsin ometigi :) Oli mõnus, mõnus ja mu pargi rajamise iha ei vähenenud mitte üks teps. Muhkleppa oleks ka ikka hädasti vaja.
Niites oma 'Bullata' alt tekkis ikka kerge heldimus - alles ma istutasin ja nüüd juba niidan tema ümara võra all. Mnjah, aga traktorit oleks vaja küll, liiga palju aega läheb nühkimisele.

Lubadused mitte rajada uusi peenraid ... läksid veidi vett vedama, sest ma ju tahtsin lääneka peenra ümber teha. Tegigngi! Tamm-di-di-tamm.

Osa pojenge läks ümber istutamisele või mis nad nii väga läksid, ootavad uut kohta ja ma olen sunnitud jälle kaevama, sest esialgu ma pojengidest loobuda ei kavatse. Juurde ka ei küsi enam :) Sama lugu floksidega (no ei paindu mu keel neid leeklilledeks nimetama). Pärast jagamisi vasakule ja paremale saatsin suure osa siiski komposti, sest pole aega tegeleda taimehuvilistega, kellel pole tegelikult tõsist huvi taimedele järele tulla. Asemele tekkisid kuidagi iseenesest kaks uut sorti, neist üks 'Blue Flame'. Teadagi sinine sügisel või pigem vihje sinisele.
Nii olengi paar videvikku veetnud õunapuu all õunu korjates ja maad kaevates. Jah, mul on tänavu õunapuud lookas, kõik vanakesed. Õunalõhn on üle prahi :) Nüüd hakkab klaar ka valmis saama, suuremad pudenevad  juba. Kolmapäeval tegi veidi tuult. Kombainid said põllule ja terve õu oli viljatolmu täis. Ööaed oli ka. Mu igivana tamm näeb kombainide valgusvihus väga majesteetlik välja. Lummav vaatepilt.



Heleeniumid jm kõrgem mudru sai endale ruumi sirguda ja särada. Sordid on küll lootusetult segi, aga Kesse hoolib. Järgmisel suvel kasvatan kindlasti argentiina  raudürti uuesti, sellel taimel on  vormi ja mingi vihm ega maru teda ei morjenda.


Eks ma neist ribadest kirjutan kunagi hiljem. Eile pildistasin õhtul veidi. Kivilas on sügisesed meeleolud ja mõned teise ringi õitsemised ka. Mägisibulad on oma rosetid lihtsalt koomale tõmmanud ja sügisvärvid peale. Tegin kolmveerandtunnise ülevaatuse ja noppisin sibulike vahelt umbrohu ära. Suurte kivide ala jäi veel klaarimata, siin killustikku pole ja saab rehitseda. Juulis istutasin siia kõrgeid kõrrelisi, uuel hooajal saab see ilus olema. Kivilast on vaja veidi seemneid korjata ja paar palu-näsiniine 'Variegata' pistikut teha, kui jõuab. Suvistest pistikutest väga asja ei saanud, kolm tükki paistavad kobedad olevat, ülejäänud koolesid ikka ära. Paar seemikut leidsin ka põõsa alt, ühe puhul pole ma veel päris kindel, väike alles.




Suurte kividega majandades on lihtne ilu luua :) Ma lähemalt ei näita, vaja veidi kasida :) Kivilast olen tänavu vähe kirjutanud, kuigi taimekooslus on jälle huvitavamaks muutunud.Prioriteedid muutuvad. Mitte küll aias, aga muidu elus küll.


Kes nüüd märkas - siit vaatepunktist on midagi teisiti . Augusti puhkuse nädalal võtsin lõpuks väikese toominga maha.  Veel on vaja sealt kaks kändu kätte saada ja toominga juurikad muidugi ka.
See koht oli väga nigela pinnasega ja kõrgem osa sobis oivaliselt seentele. Tegin ruumi ja ruumi tegin mujalgi, mõned taimed said nö läbi kasvatatud ja vähendatud. Esimesele uuendusele järgnes kohe test ja osa pinnasest voolas alla, eksole. Vaja taimestada.

Töö on siin pooleli. Nüüd on vaja paar varjupakkuvat põõsast istutada seniks, kuniks kanada tsuuga kasvab. Allpool on juba päris mõnus meeter kuni kaks.

Pilt kännukesega.

Tegelikult on aia struktuur päris lihtne - varjulisem pool vaheldub päikselisega ja kui on sademeterohke suvi, siis päikselisema poole päästab ära pinnases asuv liivapadi.



Rada. Vasakule vari, paremale päike, aga kas just õhtul ... :)


Lohuaias on küll augud, mis igati normaalne, aga mitte eriti ilus :) Eelmisel suvel püüdsin olukorda päästa ebajasmiini 'Nanaga' , ei tööta. Istutasin siis augustis mõned elupuud. Nüüd olen rahul kui uued püsikud ja põõsad järgmisel aastal järgi võtavad. Virgiinia männasmailast peab aias olema ja soovitavalt rohkesti. Kimalastele rõõmuks.

Nojah ja siis need roosid ... neist tuleks kirjutada eraldi, sest neid on nüüd tekkinud ja kõik nad on mu meele järele. Rosa rugosad tulid varem, nüüd on siis pinnakatteroosid ja peenraroosid ja
kõrrelised ja männid ja kuused ja nulud. Sõnaga, tuleb neile hea koht leida.

Müürikale näiteks



 ja siilkübarad. 'Hot Lava' avas ka lõpuks esimese õie, ei ole välja läinud nagu pelgasin, tubli sort ikka.

ja siin saab pildirida otsa ja köikse huvitavamad jutud puha rääkimata ja pool aeda näitamata, aga mis siis. Ma olen tänavu palju kogemusi saanud, ikka väga hea suvi on, sest suvi kestab veel. On hea pähkli- ja pihlaka aasta.
Eile tabasin kolmiklille otse teolt, seemnekupar lahti ja muudkui külvamas. Korjasin endale ka, vaja täna ära külida. Kasvõi videvikus.










Kommentaarid

  1. No ikka täitsa ilus ja tegus. Aga ma vaatan kah, et suve lõpp on pannud kiviktaimlas kutsumata külalised väga tegutsema. Peab korralikult rohima, enne kui sügis ise seda teeb

    VastaKustuta
  2. Imeilus on sul seal. Aga tõesti, ilma muhklepata pole elu ega midagi, olgu siis nii imeilus kui tahes ;)

    VastaKustuta
  3. Hahaaa :D lubadused mitte midagi juurde muretseda, mitte ühtki projekti enam... Teame, teame :)
    Nii suured ja ilusad muutused Su aias, tahaks neid oma silmaga näha

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused