reede, 4. august 2017

selline juuli siis. lohuaed

Ma olen juuliga rahul, ilm lasi istutada ja ümber istutada. Polnud seda lõõskamist kuni kolmanda nädalani ja siis oli ka ilm talutav. Mõtlesingi muigamisi, et vihm mind tuppa ei peleta, kuumalaine küll.  Juuli jahe algus soosis tigusid ning terve suvi on soosinud sipelgaid, nagu midagi maha peotad, kivi või paku või laua või pesulõksukorvi, kohe tehakse sinna alla pesa, kutsutakse kokku terve suguvõsa ja ehitatatakse maja või kaks.

Kahjuritest nii palju, et 2015 oli rekordiliselt lepapoisid, 2016 oli neid juba veidi vähem, tänavu pole ma neid praktiliselt kohanudki. Hallil nulul on täid kallal, aga ma ei suuda end kuidagi mürgitamiseks kokku võtta, see lihtsalt ei mahu kuidagi mu ilmapilti. Männid on tänavu puhtad, kuigi lääneka valge mänd oli veidi kahtlane. Mnjah, nüüd ma hälbisin lohuaia teemast.

Hostahull ma pole, mul on neid mõõdukalt ja seda mõõtu ma ilmselt niipea ei ületa ka. Nad on ilusad ja mõnes kohas hädavajalikud, aga tulevad ikka veidi hilja ja lähevad liiga vara.
Ilmselt viskan aiast välja hosta `Red October`, sest see süüakse lihtsalt rootsuks.

*Tigudest. Lohuaed on võsa serval ja kuigi ma olen usin teokorjaja, tuleb neid ikka hordidena. Mida vanem ala, seda rohkem. Linnukas on sama lugu, seal ma olen sunnitud pinna puhtana hoidma, nii on neid tegelasi vähem, sest eks nad armastavad ju kõdu jms.

Martagonidel on tänavu veidi nigel aasta, nad olid varakult väljas ja kuigi ma manööverdasin väga ettevaatlikult, sai mõni neist veidi pihta.


Juulile on iseloomulik ka see, et ma eriti ei pildistanudki. ;)




Suvi on endiselt graafikust maas, astilbed alustasid õitsemist juuli III nädalal ja siis oli juba nii palju päikselisem, et varasemad õitsesid kiiresti läbi.

Kui lohuaeda kaugemalt kaeda, siis eks ta veidi veidra kujuga paistab ja mingi imelik otsake oli nõlva juures eraldi. Ruumi ju oleks ettepoole tulla, aga ma veel ei viitsi tellistesse labidat lüüa. Mulda on vaja juurde teha. Mingi ribakese puhastasin juurde ja suve alguses vähendasin astilbesid.

Väikese ühenduse tegin ära küll, nüüd häirib see peenra kuju mind veidi vähem.
Sellest olen ma juba ilmselt kirjutanud, et pehkivad kännud levitavad seeni. Välja juurimisega kaasneb aga parasjagu korralik pinnase segi keeramine ja minu aia puhul tooks see pinnale raske savi ja seda ma korrata ei tahaks. Nii ma nokin neid tasapisi vähemaks ja sel suvel on kaks kändu jälle vähem.

Ootan huviga siilkübarate õitsemise aega, tänavu peaksid seemikud oma värve näitama eks siis paistab kas `Hot Lava`on oma panuse andnud või mitte. Esimesed seemikud olid igatahes päris tavalised. Üks puhmas tuleb huvitava moega. Näis.

Uuekestest ostsin Aiasõbrast paar sorti aedmaranat ja ühe mailase ja virgiina männasmailase sordi.



Nende hiilgeaeg on alles ees. Lisaks veel hariliku kukesaba sordi `Robert`. Kompaktne ja ilus, vähemalt esimesel aastal, eks järgmised suved näita. Kraavist kaevasin välja hariliku kukesaba paar taime. Ajastus oli veidi nadi, aga nad kohanevad. Karin teadis öelda,e t külvavad ka kenasti, aga sellel saab ehk järge hoida.

harilik kukesaba


`Robert`
Tõstsin kokku käokingasid ja läänekast suureõielise härjasilma `Sunny Side Up`. Härjasilma ilu kaua just ei kesta, aga samas kui alustab, siis on ilus. Las ta siis olla veel. Koos Roberti ja astilbedega.

Tegelikult on nende püsikute sees hulgaliselt põõsahakatisi kasvamas. Punane leeder `Sutherland Gold`inspireeritud Tagatalu hiiglasest, kolmas suvi, nüüd hakkas juba kasvama. Virgiinia nõiapuud, parukapuu kaks sorti, enelasi ja muidugi harilik nutipõõsas, mis tuleb oma ilus välja siis, kui ma äraõitsenud astilbed tagasi lõikan.

Käokingasid on kogunenud ka juba parasjagu. Ilmselt tuleb loobuda püstisest elulõngast `Purpurea`, mis on absoluutne teomagnet.

Eelmisel suvel istutasin katseks pinnakatjaid epimeediume - mitmevärvilist Òrange Königin`ja `Sulphureum` päikselisematesse kohtadesse ja tänavu kasutasin lisaks ka punast epimeediumit ääristaimena. Mulle meeldib. Nad kasvasid hästi, laienevad ja uued, noored lehed on värvilisemad kui varjus.

Tahan neid rohkem välja tuua, sest nad on seda väärt, et neid tähele pandaks.

Lohuaia augusti ja septembri staariks saab ilmselt metsporgand. Daucus carota 'Dara'. Mulle on sarikalised alati meeldinud. Peenrasse pole neid toonud, aga tänavu varasuvel sain Helga aia perenaiselt sellise toreda kingituse.




Kirjutada võiks veel villase nõianõgese sordist `Big Ears`, tema lehed vastavad sordi nimele. Kui eelmistel aastatel oli ta ikka normaalsetes mõõtmetes, siis tänavu pidin teda juba kärpima, sest lämmatas naabruses kasvavaid peekerlilli. Eks ma plaaningi ta ümber istutada. Villase nõianõgesega on üldse nii, et ükskõik, kas ta kasvab mul varjus või päikeses, ikka võtab hiiglaslikud mõõtmed.
Viimasel pildil on mõistagi liilia :)


Lohuaias olen vilistanud igasugustele kaanonitele, see on rohkem katsetamise koht ja kui ma jään mõne kooslusega rahule, siis nad sinna ka jäävad. Päikseline pool on seni ikka mängimise koht.

Teisest poolest täna küll kirjutada ei jõua.
Head vihma mulle! :)




9 kommentaari:

  1. See metsporgand on lihtsalt võrratu! Ja teomuret minu aias pole, seega on minu jaoks üpris kummastav lugeda, et keegi loobub mingist taimest, sest teod pistavad selle ju nagunii nahka. Kunagi alguses olid meil ka teod, aga need kadusid millegipärast kuskile ära :D

    VastaKustuta
  2. Tigudevaba aed on kadestusväärne nähtus. Linnaaed oli mul sarnane, aga nüüd otsapidi võsas on seda keeruline saavutada :)

    VastaKustuta
  3. Ma saan aru küll, et igasugused mürgid ei mahu su maailmapilti aga mõne armsa taime säilimie nimel võiksid ikkagi teograanuleid kasutada, See toimib tõhusamalt kui oleks oodanud

    VastaKustuta
    Vastused
    1. tigude graanuleid ma ikka kasutan, muidu ei saakski.

      Kustuta
  4. Tigude vastu võib võtta näiteks ka muskuspardid. Ei kraabi nagu kanad ja näevad päris kenad välja ka! :P Ja tiik on Sul ka juba olemas, vesi meeldib neilegi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. jah ja mu rebasel oleks ka pidu :) Ei jõua need pardid aeda puhtaks teha, seda nägin omal ajal Supilinnas. Küllap saan ise niivõrd kuivõrd.:)

      Kustuta
  5. Vihma sajab meilgi pööraselt. Täna vahelduvad padukad tavalise vihmaga ja sajabki vahetpidamata. Tigusid õnneks ei ole. Mõned üksikud vaid. Ilma lumeta tali oli nende jaoks ilmselt siin meie kandis liiga karm.

    VastaKustuta
  6. Aed on ajaga ilusaks ja lopsakaks saanud. Aga kui kõigist aiaosadest annavad fotod aimu, siis lohuaiast ei saa küll aru, kus tema algus, kus ots ja kes seal siis ikkagi põhiliselt elutsevad. Ju ta nii suur ja kaamerasilma tarvis hoomamatu on

    VastaKustuta
    Vastused
    1. eks saaks suuremaid vaateid ka, aga ma olen närb pildistaja olnud. Vormilt väike, aga sisult suur on see lohuaed :)

      Kustuta