neljapäev, 24. august 2017

XIV Eestimaa Aianduspäevad Ellamaal

Mõned tavad kujunevad eriliselt mõnusaks nagu nt Ellamaa Aianduspäevad, mis toimuvad reeglina augusti kolmandal nädalavahetusel. Sedapuhku reedel ja laupäeval.
Ma olen väga tänulik, et saan osaleda, ilma selle ürituseta augustit ette ei kujutagi. Tänavu oli see minu jaoks viies kord koos Järvselja tiimiga osaleda.

Nurga puukooli arboreetum ja juurde rajatud alad, see vahelduv rütm avaruse ja heas mõttes sopilisuse vahel mõjub kummastavalt tervendavalt. Uute alade juures uurid kooslusi, vanas osas, suurte puude all valdab selline rahu nagu oleks kaugelt kodumetsa jõudnud. Igal aastal tabab see mind uuesti.

Sel aastal oli eriti tore see, et KSJ tegi Hiiumaale sõites väikese põike ja ma sain temaga seda kõike jagada. Tamm-di-damm :) Me ei jõudnud küll täispikka tuuri teha, sest päevavalgus sai otsa, aga aimu ta sai.



Kõik need aastad on ilm meid soosinud, sest jah ikka hoovihmatab, aga läbinisti sombust ilma pole selle viie aasta jooksul olnud, ikka tuleb päike välja. Laupäeval pesti meid paar korda põhjalikumalt, aga paljajalu ringi käies tundsid, et maa oli soe. Laupäeva hommik algas küll sombuselt, aga puhus klaariks.


Kes nüüd aastaid pole aianduspäevi külastanud - viimased kaks suve on suurem osa nö külalismüüjatest paigutet puukoolist üle tee parkimisplatsile. Sama plats, kus tagapool on puude põld ja kasvuhooned ja praktikantide maja.




Parkimisplatsi aia äärde on rajatud peenar, mis ulatub .... kaugele.


Mina muidugi pildistasin sedapuhku meie müügiplatsi lähedal asuvat ala põhjalikumalt. Kui eelmisel suvel või oli see üleeelmisel :) märkasin aedhortensia 'Great Star'i uhkeid suuri õisikuid, siis sel aastal oli kaks teist staari - 'Magical Fire' ja 'Magical Flame'. Neist esimest oli võimalik ka osta.


Aedhortensiat võib olla palju kui ruumi on, nad on suve teise poole õitsejad ja neid võib kasutada nii grupi kui soolotaimena. Nurgal on nad hästi paigutet, okaspuude taustal pääseb nende ilu löögile. Minu eelistused on seni olnud valgeõielised, aga tasapisi hakkavad punased ka tinistama. Ruumi mul nende jaoks on.  Pilt pole just kõige õnnestunum, aga abiks ikka. :)

Korea nulu sorte on mul aias ainult kolm tuntumat - 'Nana', 'Silberlocke', 'Green Carpet'. Viimane ongi just ostetud Nurga Puukooli nulu pärast. Kui ma seda esimest korda seal müügiplatsi äärel laiumas nägin, siis pidin ma ta oma aeda ka ostma ja istutama, nende taim kasvas nagu unistus :).
Tänavu vaatasin, et 'Icebreaker'näeb ka väga ilus välja. Eks ma tuhnin oma okaspuude entsüklopeedias ka. 'Picolo' on nt minu valikust välja jäänud just sealse iseloomustuse pärast. Niisiis 'Icebreaker'.

Muidugi poleks mul midagi selle vastu kui ma saaks kogu selle äärepeenra in corpore oma aeda teleporteerida. Kui tee ääres oli rohkem püsikutega, siis tagapool on okaspuud kombineeritud lehtpuude ja põõsastega. Pihlakatega nt.




Tagasi tulles alguse juurde.




Kivimündi udu ei pääseks nii löögile kui tal ei oleks seda rahulikku okaspuude tausta. Muidugi kõrrelised.





Iga kord kui ma Nurgalt tulen, tunnen, et mul on aias liiga vähe okaspuid :) Rohkem tahaks.


Nojah ja maad tahaks ka juurde, parki tahaks rajada. :) Siit leiaks materjali küll ;)

Üht-teist on juba kasvama pandud. Taimetittede ala on mu lemmik. Suured üleval ja väikesed all. Vaatad neid puulapsi ja kujutled kui ilusad puud neist kasvavad.


Muidu olid meil tegusad päevad. Avamine on küll enamasti 11 või 12, et kaugelttulnud osalistele anda aega sättimiseks jne. Tegelikult on esimesed ostjad kohal kohe kui me kaupa maha võtma hakkame. Siin on ka oma süsteem, alati on korraldajapoolsed abilised kohal ja taimekastid saavad nibin-nabin maha laotud. Aiapäevade juures on muudki, mida tasuks teistel õppida.
Esimesed külastajad teavad enamasti mida nad tahavad ja enamasti tahavad nad ka Järvselja perenaisega paar sõna juttu puhuda. Mis on igati tore, aga mind tabab vahel kerge paanika, kas ma oskan vastata kõigile küsimustele, mida esitavad need, kes ka kaupa takseerivad ja vestlusjärjekorras on.  Siis tahaks korraks naabrite juurde silgata, et mis neil tänavu põnevat ja ausalt öeldes esimene kella vaatamine on kusagil kolme paiku. Sinnani on kõik kokku nagu 1 hetk.


Üldiselt ei ole hea toon oma klientidest rääkida, aga siin võin erandi teha, sest meid külastasid uudishimulikud, rõõmsad ja muidu toredad inimesed. Mitte ühtegi torisejat!  Pluss kõik mu sõbrad, kellega sai emmelda ja juttu puhuda ja taimi valida jne jne. Mõni külastaja teeb eriti rõõmsaks, nt kui ta leiab selle okaspuu, mida ta igatsenud on juba ammu. See on taimeaia töö üks mõnusamaid hetki - saada osa teise rõõmust.

Eraldi tuleb aga rääkida Saaremaa Kodukandi rahvast. Saarlased käivad igal aastal ja neid on alati nii tore näha. Muhedad ja rõõmsad. Ma kohe ootan neid.



Sel suvel sai degusteerida käsitööveine, mis olid uskumatult head, tegelikult ka. Siis pakuti veel "Toscana" kala, nähtamatu kala, eksole.  Tegelikult oli täiesti kala mis kala, aga meie ei märganud terve päeva, et seal kalamüük oli. Paistsid meile küll ühed valged kastid, kõik reas ja netid. Õhtul siis naerdi meie üle südamest. Nojah, kiire päev oli, ju siis jagus silmi ainult veini degusteerimiseks samas kõrval. :D

Äärepealt oleksin end viktoriinile möllinud, aga siis lõin põnnama, mõtlesin, et õpin ühe aasta veel. :)Küsimusi tahaks küll näha. Arvestus käis kahes kategoorias - profid ja khm, mitteprofid. Auhinnad muide on motiveerivad, esimene koht saab valida puukooli taimede hulgast, teine koht saab valida tuntud  taimeaia taimede hulgast ja kolmas koht ... ? Ma ei teagi. Siinkohal tervitused II koha võitnutele, neile noortele, kes elavad mändide all. :)

Muidugi veel loengute osa ja jalutuskäigud oma ala proffidega arboreetumis. Käbimuuseum ja teokarbi näitus.

Koju tulin kahe uue korea nulu sordiga ja siis oli mul hädasti elupuid vaja ja ühte roosi ja paar hortensiat ja jaapani naistenõgest ja nii see läheb eksole. Minu meelest jättis meie autojuht kojusõidul umbes sadakond kilomeetrit vahele, sest me jõudsime nii vara koju :)  Nii palju kui minu silm seletas oli õu vihmane ja murulaadne hein oli jõudsalt kasvanud. Raporteerisin KSJ-le Hiiumaale, et olen koju jõudnud ja siis kobisin õnneliku ja väsinuna magama. Hommik ja istutamine, üks mõnusamaid kombinatsioone.

Aiapäevad tulevad ka järgmisel aastal, aga sinna on palju aega. Minu soovitus on - võtke aeg maha ja minge tehke üks arboreetumi tuur, see kõik on teie kulutatud aega väärt.

Aitäh Järvselja tiimile ja aitäh korraldajatele!

















esmaspäev, 7. august 2017

augustisadu

Vihmapäevad. Mul oli küll seda vett vaja ja loodan, et järgmiste päevadega veel kõik see kogus ära ei aura. Istutamise järg on jõudnud mulluste pojengide ja põõsasteni. Mul on selleks otstarbeks eraldi komposti varutud, et oleks mida istutusauku panna.

Sadas vahelduvalt reedest pühapäevani, tõenäoliselt sajab täna ka veel. Hoovihmad ja sadu on kohati tugev. Oli küll. Laupäeva õhtupoolikul läks juba nii tihedaks, et tuli kolmed paarid aiatunkesid kuivama panna, aga kuna vihmade vahel oli nii soe, siis ei viitsinud ma kummiülikonda ka selga ajada. Lõpuks tegelesin kasvuhoones tomatite ja kurkidega. Esimese tomati sain juuli III nädalal ja sealt edasi on neid tasapisi värvunud. Kurki oleme ka juba mitmed setmed purgid hapendanud.

Pühapäeva esimeses pooles vaatasin naljaviluks kella, et kui pikad sajuvahed on? U 45 minutit oli ja siis siras päike nii, et soe,soe suisa palav.
Laupäeva hilisõhtul kolisin potitaimed varju alla, et aitab küll, pole just veetaimedega tegemist. Põõsalabori lagi laseb ju läbi ;) Kütsin vahelduseks maja ja mõne sajuga sain tervelt neli padjapüüri triigitud :)
Neljapäeval käisime Juhanis ja täiendasin oma mündikogu (nt roheline münt, valge münt ja siis mingi kräsuline? münt) ja ostsin endale ja lapsele lavendlit ja kaks kanada roosi. P.S. Huvitav, kuidas nad neid münte teevad? Reede õhtul sain Idat musitada :D Tited on niiii ilusad ja niiii targad. :P
Pühapäev oli minu ja ma nautisin kogu seda vett ja päikest. Õunapuualune sai peaaegu puhtaks, istutasin sealt ümber mõned aedhortensiad, nimetud ja nimega. oma kohale sai Tagatalust saadud kibuvitsad, plaanisin külvatud punase kase ka ära istutada, aga ei jõudnud. Rohisin, võtsin veidi küüslauku üles, sest see jäi ette. Tegin puhtaks palgipeenra  e mündipeenra jupi. Sõnaga - tegelesin nende kohtadega, mis vahepeal olid ära kivistunud. See on ikka väga mõnus.

Eelmisel nädalal murdus õunte raskuse all  vana `Martsipani`haru. Täiesti tuulevaiksel ja selgel õhtul. Mul on nii kahju, aga need suured puud on väga vanad ja kõrged, jahe suvi on õunad puus hoidnud ja küllap sai neid liiga palju. Tänavu on nad kõik lookas. Ma tean, et õunapuid on võimalik lõigata ka nii, et kannaks igal aastal mõistlikult, aga nii vanade puude puhul seda enam ette ei võta. Pärast esimeste kuivanud okste välja lõikamist pole me neid rohkem lõiganud ka. Torm on ühe päris ära viinud ja teisest poole.  Alles on kolm suurt ja kolm poolelus vanakest ja siis veidra kujuga  `Antonovka`.Muidugi olen istutanud kaks noort puud ja võib-olla istutan ühe veel, aga mitte rohkem.

Kaks suve tagasi istutasin aedhortensiate valgeõielised sordid kuuskede juurde kallaku peale. Seal on niiskust ja tuulevarju. Nüüd vaatan, et ilmselt on seal liiga külm maa, vanasti oli seal ju vesi, tuleb nad ikkagi ära tuua ja panna roosaõielistele seltsiks. Hortensiad õunapuude juures on tänavu nii vägevad, et see saab väga ilus vaade olema. Hea koht neile.


Pühapäeva õhtul võtsin fotoka, et lähen pildistan oma lemmikuid, sügisene emajuur on juba nädalajagu õisi näidanud. See lõppes muidugi pikema ülevaatusega, et kuidas neil kõigil siin läheb ja siis oli juba päris hämar.

Ürdid ja laugud ja lavendlid. Seda kohta on nii mõnus harida, lõhnapilv on alati üleval.

Mõtlen just, et peaks oma mündikogule mõne nurga eraldama, nüüd sai põhjakülg igihalist puhtaks tehtud. palgipeenras kasvataks pigem maasikaid. Mõtlen veel.

Fotodelt on näha, kuidas pilved tormasid, valgus muutus kogu aeg. Sügisene emajuur on kivilas kõige ilusam. Mul on mõned taimed ka lohuaia nõlva peal, aga kivilas on ta suur ja lopsakas. Kõige alumises reas ka muidugi, ülalt jõuab vesi alati temani ja päikest saab ka parajalt.















Mertensia õitseb! Kuidagi väga selge värvi ja olemisega taim. Ilmselt ka väga maitsev, sest pool söödi ära juba juulis.



Armastan augustit, kõik on nii külluslik ja tänavu saan veel hiliseid maasikaid süüa. Tammdididamm


Nime tagasi saanud päevaliilia: `Double River Wye`






reede, 4. august 2017

selline juuli siis. lohuaed

Ma olen juuliga rahul, ilm lasi istutada ja ümber istutada. Polnud seda lõõskamist kuni kolmanda nädalani ja siis oli ka ilm talutav. Mõtlesingi muigamisi, et vihm mind tuppa ei peleta, kuumalaine küll.  Juuli jahe algus soosis tigusid ning terve suvi on soosinud sipelgaid, nagu midagi maha peotad, kivi või paku või laua või pesulõksukorvi, kohe tehakse sinna alla pesa, kutsutakse kokku terve suguvõsa ja ehitatatakse maja või kaks.

Kahjuritest nii palju, et 2015 oli rekordiliselt lepapoisid, 2016 oli neid juba veidi vähem, tänavu pole ma neid praktiliselt kohanudki. Hallil nulul on täid kallal, aga ma ei suuda end kuidagi mürgitamiseks kokku võtta, see lihtsalt ei mahu kuidagi mu ilmapilti. Männid on tänavu puhtad, kuigi lääneka valge mänd oli veidi kahtlane. Mnjah, nüüd ma hälbisin lohuaia teemast.

Hostahull ma pole, mul on neid mõõdukalt ja seda mõõtu ma ilmselt niipea ei ületa ka. Nad on ilusad ja mõnes kohas hädavajalikud, aga tulevad ikka veidi hilja ja lähevad liiga vara.
Ilmselt viskan aiast välja hosta `Red October`, sest see süüakse lihtsalt rootsuks.

*Tigudest. Lohuaed on võsa serval ja kuigi ma olen usin teokorjaja, tuleb neid ikka hordidena. Mida vanem ala, seda rohkem. Linnukas on sama lugu, seal ma olen sunnitud pinna puhtana hoidma, nii on neid tegelasi vähem, sest eks nad armastavad ju kõdu jms.

Martagonidel on tänavu veidi nigel aasta, nad olid varakult väljas ja kuigi ma manööverdasin väga ettevaatlikult, sai mõni neist veidi pihta.


Juulile on iseloomulik ka see, et ma eriti ei pildistanudki. ;)




Suvi on endiselt graafikust maas, astilbed alustasid õitsemist juuli III nädalal ja siis oli juba nii palju päikselisem, et varasemad õitsesid kiiresti läbi.

Kui lohuaeda kaugemalt kaeda, siis eks ta veidi veidra kujuga paistab ja mingi imelik otsake oli nõlva juures eraldi. Ruumi ju oleks ettepoole tulla, aga ma veel ei viitsi tellistesse labidat lüüa. Mulda on vaja juurde teha. Mingi ribakese puhastasin juurde ja suve alguses vähendasin astilbesid.

Väikese ühenduse tegin ära küll, nüüd häirib see peenra kuju mind veidi vähem.
Sellest olen ma juba ilmselt kirjutanud, et pehkivad kännud levitavad seeni. Välja juurimisega kaasneb aga parasjagu korralik pinnase segi keeramine ja minu aia puhul tooks see pinnale raske savi ja seda ma korrata ei tahaks. Nii ma nokin neid tasapisi vähemaks ja sel suvel on kaks kändu jälle vähem.

Ootan huviga siilkübarate õitsemise aega, tänavu peaksid seemikud oma värve näitama eks siis paistab kas `Hot Lava`on oma panuse andnud või mitte. Esimesed seemikud olid igatahes päris tavalised. Üks puhmas tuleb huvitava moega. Näis.

Uuekestest ostsin Aiasõbrast paar sorti aedmaranat ja ühe mailase ja virgiina männasmailase sordi.



Nende hiilgeaeg on alles ees. Lisaks veel hariliku kukesaba sordi `Robert`. Kompaktne ja ilus, vähemalt esimesel aastal, eks järgmised suved näita. Kraavist kaevasin välja hariliku kukesaba paar taime. Ajastus oli veidi nadi, aga nad kohanevad. Karin teadis öelda,e t külvavad ka kenasti, aga sellel saab ehk järge hoida.

harilik kukesaba


`Robert`
Tõstsin kokku käokingasid ja läänekast suureõielise härjasilma `Sunny Side Up`. Härjasilma ilu kaua just ei kesta, aga samas kui alustab, siis on ilus. Las ta siis olla veel. Koos Roberti ja astilbedega.

Tegelikult on nende püsikute sees hulgaliselt põõsahakatisi kasvamas. Punane leeder `Sutherland Gold`inspireeritud Tagatalu hiiglasest, kolmas suvi, nüüd hakkas juba kasvama. Virgiinia nõiapuud, parukapuu kaks sorti, enelasi ja muidugi harilik nutipõõsas, mis tuleb oma ilus välja siis, kui ma äraõitsenud astilbed tagasi lõikan.

Käokingasid on kogunenud ka juba parasjagu. Ilmselt tuleb loobuda püstisest elulõngast `Purpurea`, mis on absoluutne teomagnet.

Eelmisel suvel istutasin katseks pinnakatjaid epimeediume - mitmevärvilist Òrange Königin`ja `Sulphureum` päikselisematesse kohtadesse ja tänavu kasutasin lisaks ka punast epimeediumit ääristaimena. Mulle meeldib. Nad kasvasid hästi, laienevad ja uued, noored lehed on värvilisemad kui varjus.

Tahan neid rohkem välja tuua, sest nad on seda väärt, et neid tähele pandaks.

Lohuaia augusti ja septembri staariks saab ilmselt metsporgand. Daucus carota 'Dara'. Mulle on sarikalised alati meeldinud. Peenrasse pole neid toonud, aga tänavu varasuvel sain Helga aia perenaiselt sellise toreda kingituse.




Kirjutada võiks veel villase nõianõgese sordist `Big Ears`, tema lehed vastavad sordi nimele. Kui eelmistel aastatel oli ta ikka normaalsetes mõõtmetes, siis tänavu pidin teda juba kärpima, sest lämmatas naabruses kasvavaid peekerlilli. Eks ma plaaningi ta ümber istutada. Villase nõianõgesega on üldse nii, et ükskõik, kas ta kasvab mul varjus või päikeses, ikka võtab hiiglaslikud mõõtmed.
Viimasel pildil on mõistagi liilia :)


Lohuaias olen vilistanud igasugustele kaanonitele, see on rohkem katsetamise koht ja kui ma jään mõne kooslusega rahule, siis nad sinna ka jäävad. Päikseline pool on seni ikka mängimise koht.

Teisest poolest täna küll kirjutada ei jõua.
Head vihma mulle! :)