esmaspäev, 31. juuli 2017

selle suve kokkutulek

Postitusi jälgides tundub, et ega ma suurt kodus polegi. Ikka olen. Laupäeval toimus lõunaosariikides, Wadi talus, aiablogijate kokkutulek. Kohapeal arvutati, et mitmes siis,   üheksas või seitsmes. Mullu ma kokukale ei jõudnud ja kui osalejate arvu kuulsin, siis tundus küll, et meid on juba väga palju. Tänavu jäi selline tunne, et täitsa paras arv on, veel on arenguruumi :)

Kuna ma olen ühe korra kokukat ise korraldanud, siis on mul ettekujutus olemas kui juhitamatu see meie aednike jõuk ikka on. Juhitamatu, aga loov ja jällenägemine on alati nii rõõmustav. Me saame ju muidu ka kokku, aga see päev on eriline, me võtame selleks aega, et koos olla.
                 
Hommikul saabusid meite õuele Kadakas ja Kristel ja Õnne koos saleda, vaikse neiuga. Tegime aiatiiru "neli aastat hiljem", kohvetasime kerge vihmasabina sees põgusalt ja siis hakkasime minu taimi auto peale pakkima. :)
Kadakas hiljem kommenteeris, et jah muidugi mahub Tsiil peale, aga taimekastid olid siis veel välja toomata. Siis tehti pakkimise meisterklassi ja autosse istusime nii, et kastid süles ja jalad oleks võinud vabalt kaela taha panna ja muidugi mahtus Tsiil peale.

P.S. pildil on ammuihaldet roos `Tommelise`. Siinkohal tänud Tõnu talu puukoolile ja Kadakale, kes mu tellimuse ära tõi. Esimene kord lugesin sellest roosist Deia blogist, siis nägin teda Tii nõmmeaias ja siis hakkasin otsima, kas keegi pakub. Väga ei pakutud. Nüüd on ta mul olemas ja mahagi istutet.
See värv on võrratu ja mulle meeldivad lihtõielised roosid. 

Edasi sõitsime Muhedike juurde ja siin oli väravaesine paksult autosid täis. Emblemine, kohvetamine, aiatiir ja siis emblemine ja siis teeleminek. Kui meie Wadi tallu jõudsime, käis rohevahetus juba täie hooga. Mulle hakkas juba tunduma, et seekord olen eriti tubli ja toon rohkem kui viin, aga olin täiesti unustanud Kristiine tellimuse jms, nii et fifty-fifty, tõin neli ja viisin neli. Mul on nüüd ohtralt sireleid ja mõned eriti ihaldusväärsed taimed ka nagu nt kingalill :) Perenaine viilutas ja hakkis aiakuuris, kuhu oli loodud pop-up suveköök ja aidas olid juba lauad lookas.
Igaüks oli midagi toonud ja kokku sai hirmuäratav kogus sööki. Mina jooksin tagasi, et saaks toodud taimed soovijatele laiali jagada, sest see kokuka rohevahetus algas meil juba varakevadel, et kellele mida ja mida päev edasi, seda tormilisemaks asi läks. Nagu ma täheldasin,  mõnikord oleks sellist äppi vaja, et kui meie grupis midagi pakutakse, et siis piniseks see riistapuu su taskus või kus iganes. Samas, mõnel päeval oleks sellest kujunenud ühetaoline pinin :) ja see oleks hakanud juba elu segama.

Pärast lõunasööki oli aiatuur perenaisega ja vedelemine ja lobisemine ja aiatuur neile, kes esimesel korral said osaliselt osaleda või oli see mingis teises järjekorras. Siis me lobisesime ja oli kontsert ja õhtul hiljem päris minikontsert trummisoolo, mis oli väga mõjus ja äge. Mõned külalised asutasid end koduteele, sest oli kaugelt tuldud ja/või vaja edasi liikuda. Peremees pani sauna kütte ja perenaine pani veidi hiljem lõkke põlema. Õhtu oli tuuletu ja soe, päev oli ka nagu loodud, ei mingit hullu leitsakut, lasi niisama ka olla. KSJ tuli mulle järgi ja siis me sumistasime seal hilisööni välja.



Mis nemad seal Wadi talus kõik ära on teinud nii väikese ajaga, seda siin ära ei kirjelda. Väga kodu kodu on. Millal nad need lillepeenrad veel ogoroodina ja ehituste vahel ära tegid, see on küll müstika :)

Selle aasta kokkutulek sai läbi ja järgmise hooaja kokku tulemise koht ära otsustatud. Tore päev oli ja saagu selliseid hetki rohkem!



3 kommentaari:

  1. Saagu selliseid rohkem jah, selliseid pidupäevi, sest mis muud see meie kokukas on. Tommelise on üle pika aja midagi sellist, mis ikka täitsa endast välja viib. Ikka heas mõttes. Küll võib mõni punane ilus olla :) Milline õnn, et ma ikka sellega reele sain.

    VastaKustuta
  2. Aitäh tulemast, olemast, jagamast. Selliseid päevi peaks tõesti palju-palju rohkem olema.
    Hmmmmmmmmmm, oleksin pidanud ka vist ikka seda Tommeliset tahtma :D

    VastaKustuta
  3. Oli ülitore päev, mõnus meenutada. Mnjaa, seda kaunist punaseõielist piidlesin isegi, aga jäägu järgmiseks korraks!

    VastaKustuta