esmaspäev, 31. juuli 2017

selle suve kokkutulek

Postitusi jälgides tundub, et ega ma suurt kodus polegi. Ikka olen. Laupäeval toimus lõunaosariikides, Wadi talus, aiablogijate kokkutulek. Kohapeal arvutati, et mitmes siis,   üheksas või seitsmes. Mullu ma kokukale ei jõudnud ja kui osalejate arvu kuulsin, siis tundus küll, et meid on juba väga palju. Tänavu jäi selline tunne, et täitsa paras arv on, veel on arenguruumi :)

Kuna ma olen ühe korra kokukat ise korraldanud, siis on mul ettekujutus olemas kui juhitamatu see meie aednike jõuk ikka on. Juhitamatu, aga loov ja jällenägemine on alati nii rõõmustav. Me saame ju muidu ka kokku, aga see päev on eriline, me võtame selleks aega, et koos olla.
                 
Hommikul saabusid meite õuele Kadakas ja Kristel ja Õnne koos saleda, vaikse neiuga. Tegime aiatiiru "neli aastat hiljem", kohvetasime kerge vihmasabina sees põgusalt ja siis hakkasime minu taimi auto peale pakkima. :)
Kadakas hiljem kommenteeris, et jah muidugi mahub Tsiil peale, aga taimekastid olid siis veel välja toomata. Siis tehti pakkimise meisterklassi ja autosse istusime nii, et kastid süles ja jalad oleks võinud vabalt kaela taha panna ja muidugi mahtus Tsiil peale.

P.S. pildil on ammuihaldet roos `Tommelise`. Siinkohal tänud Tõnu talu puukoolile ja Kadakale, kes mu tellimuse ära tõi. Esimene kord lugesin sellest roosist Deia blogist, siis nägin teda Tii nõmmeaias ja siis hakkasin otsima, kas keegi pakub. Väga ei pakutud. Nüüd on ta mul olemas ja mahagi istutet.
See värv on võrratu ja mulle meeldivad lihtõielised roosid. 

Edasi sõitsime Muhedike juurde ja siin oli väravaesine paksult autosid täis. Emblemine, kohvetamine, aiatiir ja siis emblemine ja siis teeleminek. Kui meie Wadi tallu jõudsime, käis rohevahetus juba täie hooga. Mulle hakkas juba tunduma, et seekord olen eriti tubli ja toon rohkem kui viin, aga olin täiesti unustanud Kristiine tellimuse jms, nii et fifty-fifty, tõin neli ja viisin neli. Mul on nüüd ohtralt sireleid ja mõned eriti ihaldusväärsed taimed ka nagu nt kingalill :) Perenaine viilutas ja hakkis aiakuuris, kuhu oli loodud pop-up suveköök ja aidas olid juba lauad lookas.
Igaüks oli midagi toonud ja kokku sai hirmuäratav kogus sööki. Mina jooksin tagasi, et saaks toodud taimed soovijatele laiali jagada, sest see kokuka rohevahetus algas meil juba varakevadel, et kellele mida ja mida päev edasi, seda tormilisemaks asi läks. Nagu ma täheldasin,  mõnikord oleks sellist äppi vaja, et kui meie grupis midagi pakutakse, et siis piniseks see riistapuu su taskus või kus iganes. Samas, mõnel päeval oleks sellest kujunenud ühetaoline pinin :) ja see oleks hakanud juba elu segama.

Pärast lõunasööki oli aiatuur perenaisega ja vedelemine ja lobisemine ja aiatuur neile, kes esimesel korral said osaliselt osaleda või oli see mingis teises järjekorras. Siis me lobisesime ja oli kontsert ja õhtul hiljem päris minikontsert trummisoolo, mis oli väga mõjus ja äge. Mõned külalised asutasid end koduteele, sest oli kaugelt tuldud ja/või vaja edasi liikuda. Peremees pani sauna kütte ja perenaine pani veidi hiljem lõkke põlema. Õhtu oli tuuletu ja soe, päev oli ka nagu loodud, ei mingit hullu leitsakut, lasi niisama ka olla. KSJ tuli mulle järgi ja siis me sumistasime seal hilisööni välja.



Mis nemad seal Wadi talus kõik ära on teinud nii väikese ajaga, seda siin ära ei kirjelda. Väga kodu kodu on. Millal nad need lillepeenrad veel ogoroodina ja ehituste vahel ära tegid, see on küll müstika :)

Selle aasta kokkutulek sai läbi ja järgmise hooaja kokku tulemise koht ära otsustatud. Tore päev oli ja saagu selliseid hetki rohkem!



kolmapäev, 26. juuli 2017

hulkumas 2. Risttee talu taimeaed. Helle ja Aini aed.

Suvi on siis nüüd nädala jagu siranud. Võib-olla ka veidi vähem kui nädal. Istutamise kuldaeg on mõneks ajaks läbi, liiga soe on. Nädal tagasi käisin Viljandimaal, aga kuidas ka ei pingutaks, blogimisega on ikka tubli paus sisse tulnud. Kasutan tänast siestat. :) Esimene pilt on tehtud Helle ja Aini aias, suvi helendas kase all :)



Päev (19.juuli) nagu tund või kaks :) Eile varahommikul laadisime kobarpea auto peale ja KSJ tegi oma sõiduplaani jõnksu sisse ning poetas mu Risttee talu väravasse. Eelmisel aastal jäi napp tund aiakülastuseks, tänavu võtsime aega ja see oli üks ütlemata huvitav ja tore hommikupoolik ja lõuna ja pärastlõuna ja õhtu.
Risttee talu vaated on ilusad, ükskõik millises aianurgas seisad. :)


Väga lahedalt pügatud kuused olid. Ma tean, kus seda teha saaks. Kolm kuuske.


Kuuskedest veidi tagapool ja paremal. Suur püsikupeenra algus. Vaadake neid kukekannuseid, võimas!

















Uhke ja liigirikas aed. Kursor jääb nõrgaks kui kirjeldama hakata.  :)  Okaspuude külvi tulemused olid huvitavad, eriti üks põnev männihakatis. Tammed.  Ma tundsin ennast nagu laps kommipoes.
Helle tuli mulle järele ja viis mind oma valdustesse. Siin oli just üks "linnupesa" :P valmis meisterdatud.

Linnupesa sellepärast, et ehitis oli värskelt valmis saanud ja juba oli üks linnuke katuse alla pesa teinud.






Helle ja Aini aed on vormilt väike, sisult suur :) Väike selles mõttes, et pole hektaritki. Kes on käinud, see teab. Põhimõtteliselt võid ennast erinevatesse aiaosadesse unustadagi. Pluss kõik läbimõeldud ehitised. Tahaks ka sellist katusealust, nojah ja jõgi võiks ju ka krundipiirilt läbi voolata.:)

;)


Rabaaia alguses kasvab serbia kuusk `Pendula`ja see on minu seninähtud pendulatest kahtlemata kõige ilusam. Pildistada nii, et see ka teistele näha oleks, ma ei osanud. Pmst võra keerles ümber kõrge tüve nagu spiraal. Väga uhke kuusk. Viskas serbia kuuskedele omast heledat varjundit. Üks ülevalgustet kaader:


Sissesõidutee äär on ka üks mu lemmikuid, just see, kuidas seal taimed omapäi (?) või kellegi suunava käe all toimetavad, on ilus.


Katuseaial on tänavu hea hooaeg olnud.

Lõpmata tore päev oli. Helle viis mu viimase bussi peale ja kui kodus  KSJ küsis, kas olen päevaga rahul, siis vastasin särasilmi, et oli ütlemata mõnus. Tänan vastu võtmast ja minu peale aega kulutamast! Puhas rõõm.




teisipäev, 18. juuli 2017

17.7.17 . hulkumas 1

minu nimetu kibuvits 1
Ilmselgelt ei piisa sellest, kui sa kord nädalas ilmateadet vaatad ja ilmselgelt ei piisa ka sellest, kui sa seda kord päevas teed. Eriti siis,  kui plaane teha, nt külla minekuks. (Hakkas sadama).
Karin kirjutas oma blogis tabavalt, et peale taimede kasvatamise tahaks ta neist ka rääkida :)
Mina ka, mina ka :)
Meie sõpruskond on viimaste aastatega aina suurenenud ja aedu, kuhu tahaks minna on palju.
Täna käisin Elvas ja mul on pagana kahju sellest, et mu laupäev on juba broneeritud, sest sel laupäeval on Elvas avatud aedade päev.
Juhiload oleks vaja hädasti ära teha, ühiskondliku transpordiga on ikka jama aiareise teha, aga mitte võimatu. Käisin kolmes aias. Anne juures üle mitme aasta. Sain pistikuid ja kogemusi ja toreda hommiku. Nagu ma eespool ka täheldasin, meid on palju ja iga aed on isemoodi. Anne aed on selge ja ilus, kohe näha, et aednik teab, mida tahab. Kivila oli väga armas ja sobis ümbritsevaga kokku nii nagu oleks see alati nii olnud. Järgmisel aastal tuleb lihtsalt iiriste õitsemise ajal minna. :) uurisin rooside kohta, sest need huvitavad mind üha enam. Mõnus rütm kui mõelda - varakevadel kivila, siis rodod ja iirised, siis on juba roosid ja siis juba hortensiad ja siis kui kõik on puhkusele läinud - kivila ikka kaunis.

 minu Rosa rugosa `?` 




Anne viis mu teise Anne aeda. Väga uhket lumepuud kohtasin, palju tuttavaid taimi ja kõikjal oli näha aedniku hoolitsevat kätt. Päris palju ja osavalt paigutet. Kahju, et ma varem kokku ei leppinud, tore oleks olnud perenaise käest kuulda, vahel on taimedel toredad lood. Igatahes aitäh Annedele! Loodan tagasi tulla.

Fotokas oli kaasas, aga enamasti oled lihtsalt nii elevil, et ega suurt asja sellest ei saa. :) Mõned roosid.

ja millalgi hakkas vaikselt vihma sabistama.

Kui Tea juurde jõudsime, siis läks sadu vahelduvaks. ..
Aiablogidega on mitu võimalust, nt et väikesed aiad on suured ja suured on päriselus väikesed ja kõike on. nt minu kujutluses oli Tea aed u pool tegelikkusest. Kõik osutus ootamatult külluslikuks ja lopsakas ja taimekooslused olid värvikad, vormikad ja kõik kokku tundus avar ja voolav ja ilus. Pluss osavalt välja toodud laenatud vaated. Korras :) Kasutaimede osa ka jälle väga hästi vormistatud (:D) ja krundi tagaotsas väike veesilm ka.(saunast ma parem ei räägigi).  Ma tean mitut õpetajat, kes selle aiaga rahul oleks. :)
Sadas. Ühes käes vihmavari ja teises fotokas, no tulemus oli ka vastav. Sestap vaja ikka tagasi minna, kolmjalaga ja vihmavabal päeval ja ikka nii, et aega oleks laialt käes.

Mulle meeldib, kui roosid on esile tõstetud, aga kuna ma oma aias seda eriti teha ei saa, siis mulle meeldivad need lahendused, kus roosid on püsikutega kombineeritud ja Teal on see hästi õnnestunud.
(ei ole pilte selle kohta :D, ei ole).


See on siis ainuke veerand, mis piltidest vähegi näidata kannatab :)
KSJ tuli mulle bussi vastu ja tõi mu koju. Tasapisi hakkas tuult tõstma ja sain aias toimetades teate, et nad teavad, et meil elektrit pole, mina veel ei teadnud. Saigi maasikaid sügavkülma pandud. Sehkendasin ja mõtlesin omaette kui erinevad me oleme ja mis lahe hobi meid ühendab ja tore, et oleme kokku juhtunud. Olge te tänatud vastu võtmast!





esmaspäev, 3. juuli 2017

juulitaja




Juuuuliiii. Mitte see igavene ja pleekinud, vaid roheline ja lopsakas ja külluslik. Vist on nii, et kui sajab, siis tundub kõigile, et on juba igaviku sadanud. Kuhu need veed on läinud, mina ei tea. Tiik on küll tühjaks vajunud eks siis nüüd täidetaksegi.

Mul oli vaja ümberistutusi teha ja nädalaprognoosi uurides tundus soodne aeg olevat. Mõned puuhakatised on põõsalaboris nii pikalt oma kohta oodanud, et esimene kohtumine suure päikesega võib põletada. Kevadel ei olnud mul selleks lihtsalt aega. Paigutasin ümber ka mõned vanad epimeediumid, kes saavad päikselisemates oludes ka hakkama ja endiselt tassin läänekast püsikuid laiali. Kui sellised tööd edasi lükata, siis on teada värk - ilm muutub ja siis ei istuta midagi.

Kobarpead tiigi kaldal. Piiskenelasega on selline huvitav lugu, et siin päikselisemas kohas on ta ka kõrge ja ilus, aga varred on silmnähtavalt punakad (päike), linnukas kasvab üks taim varjus ja tema on täiesti roheline.
Eelmisel kevadel kahtlesin korraks, et kas piiskenelas kobarpeale mitte alla ei jää, et istutaks ümber, aga ei  väga hästi saab hakkama. Kobarpeal läheb veidi rohkem aega oma mõõtmete saavutamiseks.
Tiigikalda veepiir, mis kevadel on ülikõrge on nüüd meeter allpool ja umbrohus. Seal ma väga ei sahmigi, loodan KSJ-i trimmeri peale.
 Suumiga:

`Pink Profusion`lohuaias.
Lohuaed. Kurerehade aeg. Tore kurereha, Geranium x magnificum `Rosemoor` Ma olen teda igale poole jaganud, istutanud ja nüüd on mõned müügis ka. Kurereha, kes ei viska pikali ja on ilus ka pärast õitsemist ning sügisvärv on tal ka võrratu. Kõrgekasvuline, rikkalik õitseja.  Igal suvel kiidan :)

Aas-kurereha `Splish Splash` kuulub ka kõrgekasvuliste hulka ja õitsemise ajal püsib püsti ka. Õisi on mõnevõrra vähem kui toredal kurerehal ja pärast õitsemist on veidi räsitud. Olen tagasi lõiganud.

Aas-kurereha `Dark Reiter`istutasin algselt  ääristaimena astilbede ette. Nüüd paneb see mind muigama.  Tärkab varakult ja on algusest peale ilus. Eelmisel aastal lasin tal külvata ja nüüd on lapsukesi nii siin kui seal. Väga efektne kurereha, tulles on tume ja oma lehtede värvi naljalt ei mineta. Võib-olla peakski teda koos `Splish Splashiga`kõrvuti panema, see oleks uhke kombinatsioon. Lõikan tagasi, siis uuendab oma lehestikku. Kõrge, 45-50 cm. Massistutusena saaks huvitavaid kombinatsioone nt salveide vm mudruga.

 Fotogeeniline ;)
Taustaks on mõistagi suureõieline tõnnike. vahepeal puksisin ta aiast välja, siis tõin alandlikult tagasi. Mulle meeldib tema lehestik. Õitsemine on ka uhke, aga siis on ta mõnda aega niru, lehetu.

Lohuaia ääristaim. Nojah, tänavu on nii, et minu nn ääristaimed on suured nagu loomad ja väiksemad peekerlilled ja kassisabad on pehmelt öeldes peidus. Villase nõianõgese liigi jagasin ära, sest ma ei viitsi teda tagasi lõigata. Asemel panin sordi, mis peaks olema väike, madal, malbe ja niru õitseja. Tänavu siis kasvatati sellised mõõtmed, et ... ma ei teadnudki, et tellise ja savi segu nii hea kasvupind on :) Tegelikult olen ikka väga rõõmus nende üle.

 Peekerlilled, penstemonid. Mõnel taimel on ikka väga mõnus ladinakeelne nimi. Penstemon toob mu silme ette pöialiisid ja muud olevused. Selline tore seos tekib.
Laiuv peekerlill, kimalaste lemmik.

habe-peekerlill

Laupäeval piserdas nõrka vihma, isegi riided ei saanud märjaks. Vedasin taimelapsed juba päev varem katuse alla, leotamine küll juurdumist ei soodusta. Jagamisele läks `Hina Matsuri`üks õiterohke ja ümara olemisega epimeedium. See ongi veepanges sulistamise töö, muidu tundub see juurepalli jagamine ikka väga suur lõhkumine.

Potistasin ka Disporum sessile `Variegata`t ja hariliku pärljala sorti `Nana`. Ikka Võhma Juurika tarvis.
Minu ettekujutus ideaalilähedasest taimeplatsist on veel hüplik ja eks fantaasial võib lasta lennata. Kui taimeaedades ja puukoolides käin, siis hoian silmad lahti. Nii palju on asjaolusid, millega peab arvestama. Nt potid on meil mustad ja päike kütab need kuumaks, siis on nad enamasti musta peenravaiba peal, mis läheb ka kuumaks. Kui nad oleksid heledad, siis nad läheksid mustaks :)
Kõrgustesse tõstetud taimed - külastajal mugav - ei pea kummardama - taimel -? mitte eriti? Tuul ja kuivus?

Kui ma Savisaare aeda külastasin, siis panin tähele, et tal oli üks osa taimi maa sees kraavis. Igati tark lahendus ju? Järvselja taimeaial on taimed kastides, sellest on ka abi. Helga aial on ülitore metsalabor :) see oli nii põnev koht. Väikeettevõtjad või aednikud, kes kauplevad koduõuel on eelisseisus - mõni poolvarjuline paik ikka leidub. Kui sajune suvi, siis on jälle jama. Huvitav teema.


 ja kui seal läheduses õitseb musani abeelia, siis pole paha ju :)


või vana tamm, keda võib kallistamas käia, kui taimed mõistuse peast viivad :)


Metssalvei. Võib-olla on ta igal suvel moes, aga mina olen teda tänavu avalikus haljastuses päris palju tähele pannud. Kahjuks küll mitte pildistanud. Hiiumaal oli väga sümpaatne lahendus kombineeritult kõrrelistega ja eri värvitoonides metssalveidega. Kärdlas oli ka üks vähestest nn ehituspoodidest kui taimepoe osa koosnes elusatest taimedest, ei olnud kuivanud kõnksud. Kiitus omanikule! isegi kui see oli juhus, ikka oli hea meel näha, et taimede eest on hoolt kantud.


Kivilas lokkavad kellukad ja neid on palju.






Lõpetame nelgi noodil :) ja nautigem suve. Taimed näikse seda küll tegevat. Mönus, mönus.


ahjaa, jälle ostsin ühe roosi. Hakkab peale.