pool mai ja täis mai (nagu pool robson ja täis robson)

Nagu asjaosalised teavad, olen mõned päevad puhkusel olnud, õnneks juba lumevabalt. Samas kahju ka, et suurem osa mailumest sadas linnas maha, meitel on sademetega kitsavõitu. Kuigi kastmine ei ole teps hea mitte, siis nagu eelmiselgi kevadel, andsin kivila ja linnuka taimedele stardi enne kui pool tiiki ära aurab. See käib koos multsimisega.

Kui hakkad puid istutama, siis on aed väike, kui kevad saabub, siis suur :) Alguses jõuab iga uue otsakese juures heldinult ohkida ja mõnes kohas hämmingus käsi laiutada, et Kes See On ja Kes Selle Siia Istutas?! Hiljem keskendud ühele alale päevas ja kui hästi läheb, teed õhtul/hommikul aiale tiiru peale.

Ilmateenistuse kirjatüki järgi oli meie kevad tavapärasest kolm nädalat hilisem, mina pakuks kahte nädalat. Oma noores aias pole ma aga kunagi nii hilja niitmist alustanud, siis täna, 19.mail. Midagi head ka, kevad lasi teha selliseid ettevalmistusi, mille jaoks poleks muidu aega jätkunud - kaevasin läbi (peaaegu) I uue püsikupeenra koha ja sõelusin kraaviperve kompostihunnikust mulda. Peaaegu sellepärast, et viimase kuiva perioodi jooksul jõudis maa ära kivistuda. Kuidas see isehakanud Lillekasvataja ütleski, et tema mullast võib maju ehitada, sama siin. Lohuaias võtsin üles nulupoolse ehk toomingaaluse nõlva ja sinna läkski suurem osa uuest mullast. Alguses pole taimi ja mõne aasta pärast pole neid enam kuhugile panna, tüüpiline. Mul oli epimeediumitele, sõnajalgadele ja kolmiklilledele ruumi vaja. See sai nüüd tehtud. Veidi võõrastav vaade, lage. Kivila otsake on veel lõpetamata. Oh jah muidugi on neid kohti üksjagu, millega ma rahul pole.

Millal meil soojaks läkski? Tomatid istutasin kurgimajja eile, kastitäis jääb üle. Kurki külvasin ja redist oleme ka juba nädala jagu söönud või kauem? Kesse mäletab :)  Redised muide hakkasid ööpealt kasvama, mühinal.
Siis olen taimedega sisse-välja jooksnud, et neid õuega harjutada ja mõnda kergitanud, et mis toimub - juuri polegi ve? See mure hakkab hajuma.
Ühe päeva käisin päälinnas, külastasin Kristiinet ja jõudsin ka Calmiasse. (Muide, kui keegi ihaldab mägimändi `Sunshine`, siis seal oli see olemas. Ma väga soovitan, seda vormi tasub aeda tuua, ta on nii ilus. Kuigi seal oli tal veidi vähem värvi kui minu männikesel). Tõin sealt koju korea nulu `Brevifolia` ja jaapani nulu vormi. Kaks kolmiklille, suureõielise ja rohelise.Minu kujutluses oli see nii suur aed ja küllap see väike polegi, aga väiksem kui ma arvasin. Kuna ma reisisin ühiskondliku transpordiga, siis lehtpuud ja - põõsad jäid seekord koju tarimata.

Kristiines oli kevad alles pooles vinnas, talvitunud püsikute mõttes. Kasvuhoonest tuli uut kraami hoolega ja muigasin oma reaktsiooni peale, äärepealt oleks sireli ostnud. Ometi hindan ma taimede juures rohkemaid näitajaid kui õis, aga see õiega ahvatlemine töötab ikka päris hästi. Mina läksin männi `Varella`järgi. Olen teda ammu tahtnud, aga ikka on jäänud soetamata. Nüüd hind sobis. Püsikutest tõin aeda paar kullerkuppu, üks neist õitses (eksole). Hiina kullerkupp `Moning Sun`. Lisaks ühe aed-kullerkupu, sest kullerkuppe pole kunagi liiga palju.

Kevadadoonise ka, sest minu kevadadoonis osutus amuuri adooniseks, aga ilma A. vernaliseta pole elu ju :) Kevadadoonis ei õitsenud, aga nummid lehed olid. Kogu kraam mahtus mu seljakotti ja taimekotti ja nii ma rändasingi oma reisi sihtpunkti Tallinna külje all. Seal on üks aed ja üks tore pere ja ma lubasin nõustamistööd teha. Mitte et see maikuus mõistlik oleks, ajaga on väga kitsas, aga see on väga loominguline ja huvitav töö.

...
Eile, 22.mail sadas veidi. Korraks tundus, et jääbki sadama, aga ei antud seda rõõmu. Aprilli soojanädal kolis siis maisse. Korraks tabas mind iga-aastane kevadpaanika - tuttav tunne, et kõik tuleks valmis saada kahe nädalaga. Pärast vihma alustasin sirge haljastamist :) Paar suvikut vajasid hädasti istutamist, sest nende potid kippusid läbi kuivama ja siis vajus taim lonti. Said savisse.
Maasikad on rohimata ja kui suuremat sorti sadu ei tule, siis jäävadki.

23.mai õhtul sadas ja nüüd juba korralikult, tulebki maasikad ära rohida ja turbaga mulda parandada ja ... targem on rohkem lubadusi mitte anda. Jeffersoonia on hetkel väga ilus, mis sest, et õitsemise periood on läbi, küllap ma selle kirjelduseni ka jõuan. Epimeediumid on tasapisi alustamas, ikka varasemad enne ja nendega on ju see tore asi, et nad laienevad igal aastal tasapisi ja õnneks tänavune külm neid ei kahjustanud.
Lõpetuseks hullunud murulaugust. Minu lapsepõlvekodus oli murulauk midagi udupeent, ei tule kohe pähegi millise kõrrelisega ma teda võrdleks? Siil-aruheinaga? Siin kandis võistleb murulauk ... ;)

Pildid hiljem