liivaga mängides. kivila kevad

Sooja nädala lõpetuseks mängisin veidi oma suures liivakastis. Mullune aasta oli isegi kivilas harukordselt seenterohke ja mulle tundub, et see on seotud nende vanade kändudega, mis seal liiva sees pehkivad. Nüüd vaja need eemaldada.
Kivila saunapoolsesse otsa jäi meeter koma pool pinda, mida ma eelmisel aastal niidukiga püüdsin ohjes hoida. Siia külvasid ennast mailased, harilik linnurohi, harilik raudrohi ja metsmaasikas. Lisaks muud mudru. Liiva kaevandamiseks kaevasin sinna ühe tõhusa augu, kuhu oleks pimedas võinud täitsa vabalt sisse kukkuda, omasid sai iga kord hoiatatud. KSJ ikka uuris järjekindlalt , et millal ma selle koleda augu kinni lükkan. :) Kivilast.  Hea kui kõike korraga valmis ei vuhi, hiljem ideed muudkui edenevad. Pühapäeval, pärast kivila ülevaatust-rohimist, võtsin siis selle viimase (?) lõigu ette. Kui mujal maa veel nii soe-soe pole, siis liiv on juba üsna hea temperatuuriga.

Tööpõld jääb suurest kivist vasakule ja alla. Nüüd on muidugi jälle huvitav kividega mängida, sest paar suuremat kivi on sinna ju kopaga pandud, neid muidu ei nihuta. Paar suuremat kivi on vaja juurde tuua, muidu jääb üldpilt veider, suured kivid ülal ja väikesed all, aga sellega on aega, jõuame veel mängida. Ma saan paar astangut teha. Ülemine kiht on veidi huumusrikkam, eks sinna on aegade jooksul vahtralehed oma panuse andnud, juurumbrohtudest kasvas siin külmamailane.



 Allpool oli muidugi prügi - naelu ja klaasi ja vanarauda, ma väga sügavale kaevuda ei tahtnud, äkki oleks traktor vastu tulnud :)

 Vaade veidi paremale ja ongi üks karukellade rivi: harilik `Red Glocke`, siis `Blaue Glocke`ja `Rosa Glocke` ning tänu Neljandikule ostetud  turczaninovi karukell, (ma oleksin selle lihtsalt maha maganud :P). Nende kellade nimede suhtes ma pead ei või anda, ostetud sellisel kujul ja ega ma pole teemasse väga süvevenudki, kui jagama hakkan, eks ma siis kontrollin.

Pulsatillasid on ju üksjagu, mul arenguruumi on ja neid pole kunagi liiga palju. :)

Hariliku karukella nö emataim sai eelmistel aastatel kannatada, sest hiir rajas tema juurte vahelt käigu. Oli see nüüd 2015 või 2016? Istutasin ta küll ümber ja mingi osa jäi nagu ellu ka, aga suurt ja ilusat puhmikut sel aastal pole. Küll aga ohtralt tittesid, mõned neist kivila võsapoolses otsas või mõnes ootamatus kohas, kus ma neid pole märganud välja tõsta. Taime ennast pole ollagi, aga õitseb. Soojaga läks vist kiireks.

ümbersiirdatud 2016

Lõpetuseks kahtlane karukell ikka ka, ostetud turczaninovi karukella pähe, s.t. tellitud Saksamaalt.

Tegelikult tahaks kivila vihma, liiv on nagu sõel. Jaapani lehis `Blue Dwarf`i alumised oksad juba roheliseks lasknud, ülemised viivitavad, eks kivide ligi on soojem. Seda "sinist kääbust" ma pügasin eelmisel suvel, kippus ikka väga laiaks kätte minema.

 Veel oli huvitav see, et okkapudi ei tahtnud kuidagi sügisel võrast pudeneda, väga tihe võra on ja nii kogunes kõik kuidagi hunnikusse. Puhastasin seda ja üksjagu jäi võra alla. Eks see võib sinna jäädagi, küll see lehis selle toiduks ära tarvitab.
Toredikest. Sammal-hanerohi, (Arabis bryoides)  on üks ütlemata ilus toredik nii õitega kui ilma



Mõistagi elab mu kivilas veel üks kukumunake, 2012 Savisaarelt ostetud Mihhailovski püvilill (Fritillaria michailovsky). Üks aasta jäi vahele ja ma juba kahtlustasin, et hiired viisid ära, tänavu asutas end varakult õitsema. Ta on nii pisike, et ega väga silma ei torkagi seal kivide vahel.

udunummi


kivirikud  ja kannid. Saxifraga grisebachii

teravatipuline kivirik, Saxifraga ×apiculata õitseb juba kuu aega


 Nimesildid kadunud, läheb tuvastamiseks


Kollane mägikann, (Vitaliana primuliflora), sün Douglasia vitaliana osa rosetist pruunistus aprillis, nüüdseks on taastunud ja õitseb mägisibula `Chocolate Pepper`kõrval.

Nõmmkanni uudised hiljem, sügisesed seemikud on juba nähtavad, see on ülitore! Kivila II on mägi-kiviürt end välja ajanud, otsad on veidi sassis nagu oleks kortsu läinud. Rohetajaid on teisigi, eks see ole näha kuidas nad lubatud külmaga toime tulevad, kivilas on kindlasti soojem kui mujal aias.


Kivila on iga aastaga veidikese pikemaks muutunud, lähivõtteks kaadrisse enam ei mahu. Kes oleks võinud seda arvata :P)

Teisel pool kive ja liiva õitsevad kevadmagunad ja kaheldav jeffersoonia. Temast järgmine kord








Kommentaarid

  1. Toredikud ongi kõik udunummid. Sooja vihma oleks hädasti vaja, jõuaksid puud-põõsad kiiremini lehtida. Aga sooja on täna vaid 6 kraadi :(

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ma loodan, et selle nädalaga saavad miinusööd läbi.

      Kustuta
  2. Kivila pulsatillad hakkavad minul ka lõpuks liigutama aga jeffersoonial on veel aega maa ja ilm. Aru ma ei saa kuidas teistel kõik varem läheb kui meitel :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jeffersoonia nii varane ilmutamine üllatab mind ennastki ja ta teeb seda juba teist kevadet järjest :) ju ta on minu staar. Mis mulgi siis muud üle jääb kui teda purgitada, ta on ju seda tähelepanu väärt.

      Kustuta
  3. Jah, kivilaelu on nii põnev, nokitsesin ja uurisin seal täna ligi 2 tundi, kuigi vaid paar ruutmeetrit on neid üldse.:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. jah, kivila puhul on isegi ruutmeeter tunde täis

      Kustuta
  4. Tõesti, see kivilaelu on sul põnev. Ja , oh ma armastan neid pulsatillasid. Minu omad on veel nii pisid. Sul on üldse nii toredaid tegelasi, tekitavad huvi. Ehk kunagi...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Küll sinu pisid ka sirguvad ja siis külvavad :)

      Kustuta
  5. Küll on kahju, et auto nädalavahetusel üles ütles ja õel tuline rutt Tallinna tagasi. Nii tahaks Su kivilat ja kõike muud kaeda.
    Meil endal ka kiviktaimla rajamise plaanid ja isegi ühele praktilisele koolitusele sain end möllitud. Aga eeskujusid ja mõtete selitamist on ka vaja.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. sa võid alati teada anda ja läbi tulla, mõned praktilised nipid ikka saab :)

      Kustuta
  6. No su kivila on tõesti juba päris äge!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. jah ma peaks nüüd hakkama sinust eeskuju võtma ja maju ehitama nii lastele losse kui noid teisi -aitasid ja saunu ja elumaja :D

      Kustuta
  7. See punane karukell on justkui kuristiku serval sääl! Aga tuleb, tuleb aina juurde seda minimaailma.
    Jeffersoonia postitust jään nüüd ootama. Mul on juba jäämas tunne, et ilma selle taimeta pole ma mingi õige aednik! :D Ilus on ta aga tõepoolest!

    Kuidas möödunud öö oli ja kuidas taimed külmale vastu peavad? Ma olen täitsa mures siin "ära linnas".

    VastaKustuta
  8. Jeffersooniat on kirjeldatud W.Stearni kuulsas monograafias "The Genus Epimedium and Other Herbaceous Berberidaceae". Minu viimase aasta lauaraamat :)

    Murest saan aru, aga ma kaldun pigem arvama, et kuna sul on suur osa kaunitaridest maja sooja seina ääres, siis tekib nagu kivila efekt - päeval kogub sooja ja öösel annab välja. Midagi väga hullu pole siin teinud, mu põõsaspojengi pungad on veidi kahtlased ja mõned martagonid ka. Täna ööseks kasutasin juba pangesid, õhtu oli juba külm. Muidu on need kevadised ju nii tublid, eriti sibulikud. Aga alati võib oma aedniku väge kasutada ja taimed mõttes hinge sooja võtta :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Muretsen peamiselt murtudsüdamete pärast (valge sai juba viimaste suurte öökülmadega ikkagi pihta) ja muidugi hostade pärast - neil tulid ninad sooja nädalaga väga hooga maast välja. Aga jah, meie aedade taim peab kõigega hakkama saama, ega tegemist pole ju ka mingi ekstreemsusega. :)

      Kustuta
  9. Põnev on Sul seal! Pulsatillad ei taha meil hästi kasvada, aga üritan veel

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused