südajas lursik, (Beesia calthifolia), sellel taimel on lugu

Paar-kolm aastat tagasi tegime sõpradega ühistellimuse Inglismaalt ja mulle hakkas silma üks huvitava lehekujuga taim, õied olid ka päris armsad. Tuleb tunnistada, et ma väga ei süvenenud, tundus lihtsalt nummi tegelane olevat. Toona sellel taimel veel eestikeelset nime polnud.
Sõber palus enda kasuks loobuda ja leppisimegi kokku, et deponeerin ja kui kosub, siis saab ju jagada. Mõtlesin veel toona, et kui jagada ei saa, siis tellin uue.
Siit hakkaski lugu hargnema :) 2015 kammisin kataloogid läbi ja mõnes kohas leidsin ka, aga kui tellima hakkasin, oli otsas ja nii kaks aastat järjest. Sel kevadel läksin uuele katsele ja sain jälle vastuseks, et kahjuks otsas. Ma küsisin siis uuesti, et kas ühte, väikest taimepojukest ikkagi saaks :D Tollel kaugel aednikul hakkas minust ilmselt kahju, sest andis teada, et üks väike äbarik on ja selle taime saan tellimuse eest peale kauba. :) Nüüd on mu lursik taimelambi all kenasti kosunud ja ma loodan, et sellega on mu trahvirood ka läbi ja taimeneedus murtud :) Külvasin ka, nii et igati lootusrikas väljavaade.

Nüüd aga südajast lursikust lähemalt. Robbie Blackhall-Miles on öelnud, et inimesed suhtuvat sellesse taime kahte moodi - nad kas armuvad esimesest pilgust või jalutavad teda märkamata mööda. Kui neid aga lursiku juurde tagasi tuua, siis armuvad nemadki. :)
Kui tema lehti lähemalt vaadata, siis saate aru, sellist ilusat mustrit annab otsida. 

foto: Special Plants Nursery

Lursiku  "leidmise" lugu ulatub peaaegu sajandi taha.  George Forrest, kes oli palgatud  Artur Kiplin Bulley poolt uusi taimi jahtima/hankima,  leidis selle tulikaliste hulka kuuluva taime Hiinast. Kuna leitud taim ei sobinud ühegi selle sugukonna liigikirjelduse alla, nimetati ta 1915.a Beesia cordataks. (Täna tuntud kui Beesia calthifolia.) Nimi on tuletatud aiandi nimest - "Bees nursery of Chester." Nimetajateks olid  Andrew Balfour ja  William Wright Smith.
Mõnda aega hiljem avastas taimekütt Frank Kingdon Ward Burmast teise beesia liigi - kes nimetati Beesia deltophyllaks. Viimatinimetatu sarnaneb B calthifoliaga, aga taime lehed on vähemhambulised ja nende tekstuur pole nii efektne. Neid kahte liiki aetakse omavahel segi ka tänapäeval.
Beesi poolt lääne aianduses tutvustatud südajas lursik vajus mõneks ajaks unustuse hõlma. Alles 1996.aastal tõid Bleddyn Wynn-Jones ja  Dan Hinkley need taimed uuesti inglise ja ameerika aedadesse.

Meie oludes vajab südajas lursik varjulist kuni poolvarjulist,  külma eest kaitstud kasvukohta. (Z6)
Muld parasniiske, huumusrikas. Kasvab puhmikuna, kõrgus õitsemise ajal u 40-50, õied valged.
Noored lehed võivad olla pronksja värvusega nagu nt Special Plants Nursery pildil.

Kuigi südajat lursikut on ingliskeelsetes allikates soovitatud pinnakatte taimena, tuleks oma ootusi kärpida, ta kasvab aegamööda laiendades puhmikut ent kahtlemata on tegemist ühe ilusa ja omapärase taimega.